boheemlike haritlaste ringkondadest.Keskseks tõusis naise saatuse jälgimine.Tema teostesse tekkis mänglev dialoog.Haritlasnoortest kajastavad jutustused ,,Pikad sammud","Noored hinged","Üle piiri"Viimane on laadilt realistlikum ja peategelaseks on naine,kes suudab ületada kodanlikud eelarvamused.Ta on teinud seda ühelt poolt avameelsusega,mis ülestas selle aegsete kõlblusnormide piirid ja sokeeris avalikku arvamust.Tuberkuloosi tõttu Kaukaasias veedetud aeg andis inspiratsiooni kunstmuinasjuttude ja miniatuuride loomiseks.Kaukaasia reisi muljetel on kirjutatud jutustus ,,Varjundid".Veel on tal ilmunud sellel perioonil jutustus ,,Kärbes"-irooniline sümbolnovell. Kunstmuinasjuttude ja miniatuuride kogu ,,Poiss ja liblik" 7 Loomingu kõrgperiood Loomingu kõrgperioodil ilmusid kõik romaanid.Alustas kõrgperioodi näidendiga ,,Juudit"- Piiblimotiivid.Autor otsib oma näidendis tegelaste käitumise ajendeid ja mõjutab nende
1914-19 töötas Harjumaal Koitjärvel oma venna talus Alates aastast 1919 kuni elu lõpuni tegutses kutselise kirjanikuna 1920.-1930. aastail ilmus 14 raamatut Tähtsamad romaanid: ·"Kõrboja peremees" (1922) ·"Tõde ja õigus" (1926-1933) ·"Elu ja armastus" (1934) ·"Ma armastasin sakslast" (1935) ·"Põrgupõhja uus Vanapagan"(1939) PROOSA Debüteeris "Postimehes" 1900 Lühijutt "Kuresaare vanad" (hiljem "Mäetaguse vanad" 1901 Jutustus "Noored ja vanad" 1903 Kunstmuinasjuttude ja miniatuuride kogu "Poiss ja liblik" 1915 Fotod lavastusest "Kõrboja peremees" Peateos "Tõde ja õigus" 1926- 33 XX sajandi üks väljapaistvamaid psühholoogilisi arenguromaane Laiahaardeline ja sügav elukujutus Elustatud on kolme generatsiooni elusaatusi Kujutatud Eesti ühiskonna arengut 19. sajandi neljandal veerandil kuni 20. sajandi kolmekümnendate lõpuni Peateos "Tõde ja õigus" Esimene jagu võitlus maaga Teine jagu võitlus jumalaga
rahalises kitsikuses. *E.A. Poe tsitaat: Mul on suur usk lollidesse, mu sõbrad nimetavad seda enesekindluseks. 4) Hans Christian Andersen *Hans Christian Andersen (2. aprill 1805 Odense - 4. august 1875) oli Taani kirjanik. *Hans Christian Andersen sündis Taanis Odense linnakeses lihtsas perekonnas. *Hans Christian Anderseni muinasjuttude esimene väljaanne "Lastele vestetud muinasjutud" ilmus 1835. aastal. *Anderseni kuulsaimate kunstmuinasjuttude seas on: "Pöial-Liisi" "Väike merineitsi" "Vankumatu tinasõdur" "Inetu pardipoeg" "Lumekuninganna" "Tütarlaps väävlitikkudega" "Metsluiged" *Aastast 1967 tähistatakse Hans Christian Anderseni sünniaastapäeva rahvusvahelise lasteraamatupäevana. 5) Walter Scott *Sir Walter Scott (15. august 1771 - 21. september 1832) oli šoti kirjanik. *Scotti teostest on tuntumad ajaloolised romaanid, nende hulgas "Ivanhoe", "Rob Roy" ja "Waverley", kuid ta kirjutas ka luulet ja näidendeid.
Iga edasijutustaja on oma osa juurde pannud. Jutud on rahvale. Muinasjutud: Punamütsike, Kuus luike, Okasroosike, Greif-lind, Tuhkatriinu, Tiiginäkk, Vennake ja õeke, Vaene möldripoiss ja kassike, Lumivalgeke, Hunt ja seitse kitsetalle, Hans ja Grete, Rapuntsel. Hans Christian Andersen(1805-1875) Taani kirjanik. Enim tuntud on tema muinasjutud (156), kuid ta kirjutas ka reisikirju, kuus romaani, viiskümmend näidendit ja üle tuhande luuletuse. Looming: Tuntud kunstmuinasjuttude loojana. Tema muinasjuttudes esineb topeltadresseering. Tema muinasjutte on tõlgitud 125 keelde ning neist inspireerituna on loodud näidendeid, ballette ja filme. Anderseni muinasjuttude esimene väljaanne "Lastele vestetud muinasjutud" ilmus 1835. Aastal. Aastast 1967 tähistatakse Hans Christian Anderseni sünniaastapäeva rahvusvahelise lasteraamatupäevana. Enim tuntud kunstmuinasjutud: Pöialliisi, Väike merineitsi, Vankumatu tinasõdur, Inetu
P muinasjuttudes ei eksisteeri kättemaksu. Lõpp tihti õnnetu. Grimmid (rapuntsel, uinuv kaunitar, lumivalguke, hans ja grete) 1812-1815 Laste- ja kodumuinasjutud. Muinasjutud rahvasuust maha kirjutatud, esitatud võimalikult audentselt. W töötles ainult kirjanduslikult, J lubas hiljem pedagoogilistel eesmärkidel pehmendada. Saksa folkloristid ja keeleteadlased. Hans Christian Andersen (väike merineitsi, metsluiged, inetu pardipoeg, vankumatu tinasõdur) tuntud kunstmuinasjuttude loojana. Tema muinasjutus esineb topeltadresseering. Kokku 156 muinasjuttu. Folkloorse lastelaulu tüüpe hälli, mängitus, mängu, karjase, ahhellaulud Eesti lastekirjanduse teoreetilise mõtte arengust Fr. R Kreutzwald 1850 esimene LR ,,Reinuvader Rebane". Hiljem ,,Eesti ennemuistsed juttud". J. Kunder (1852-1888) LKteoreetik, pidas tähtsaimaks looduse tundmist ja selle kohta õppimist. J
Imemuinasjutud Imemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja tänu mitmesugustele imeesemetele. Tegelastel on üleloomulikud võimed või neid aitavad üleloomulike võimetega inimesed ja loomad. Tõsielulised muinasjutud Tõsieluliste muinasjuttude tegevus areneb tavaolustikus. Kangelased on enamasti lihtsad, vaesed, aga arukad, heasüdamlikud ja kavalad talupojad või talunaised. Kunstmuinasjutt Tänapäeval kirjutatakse ka kunstmuinasjutte. Kunstmuinasjuttude autorid on tavaliselt elukutselised kirjanikud (nt Fr. R. Kreutzwald „Eesti rahva ennemuistsed lood“). Kunstmuinasjutud on ühe kindla teadaoleva autori poolt välja mõeldud. Loe: A. Kivirähk “ Muinasjutt kolmest vennast” MUISTEND Muistend on rahvaluule liik , mille tegevuslik on seotud kindla koha, aja, inimese või sündmustega. Muistendid tahavad harilikult midagi selgitada, tõestada või õpetada. Muistendid on sageli seotud loodusega, mingi kindla koha,
Valtoni on avaldanud aforismikogud "Uksed kriuksuvad öösiti" (1977), "Märklaud kilbiks" (1980), "Tagasi tulevikku" (1985), "Meenutused eikuhugi" (sisaldab ka miniatuure; 1987) ja "Mina, mina, mina" (1998) ning kaks luuletuskogu "Kollasteks laikudeks laguneb" (1978) ja "Seniks" (1992). Arvo Vallikivi nimega raamatuist "Retk oobuluste riiki" (1978) jutustab maavarade tekkest, "Ajaprintsess" (1981) on lastele kirjutanud kunstmuinasjuttude kogu "Põhjanaela paine" (1983) tugineb hüperboolilise folkloori motiividele; müüdiloogikale omased võtted avalduvad siin eriti ehedalt. Valton on ilmutanud huvi eurotsentrismi lagunemise tingitud mõttevoolude vastu (zenbudism, taoism jt.). 1979 aastal romaanivõistlustel kõrvalelükatud romaan "Rauakolina etüüdid" koos tsensuuritõketesse jäänud poliitiliste novellide ja muu lühiproosaga ilmusid kogus "Rännak giidi saatel" (1988, 3
(1901), "Kaks paari ja üksainus"(1902). Nendes lugudes on olemas juba see aines ning stiil, mis kirjanikule omane oli ja mille juurde ta hiljem pikemates teostes tagasi tuli. · Ülikoolis õppimise aeg on Tammsaare loomingus jäädvustunud nn psühholoogiliste üliõpilas- ehk linnanovellide näol ("Kärbes", "Noored hinged"). · Tuberkuloosi tõttu Kaukaasias veedetud aeg andis inspiratsiooni kunstmuinasjuttude ("Ööbik ja roosid") ning miniatuuride ("Poiss ja liblik") loomiseks. · Pärast maooperatsiooni venna juures Koitjärvel elades kirjutas Tammsaare samuti Kaukaasia-teemalise, impressionismihõngulise pikema jutustuse "Varjundid", mis ilmus alles 1917. aastal. Seoses ühiskondlike kriisidega (I maailmasõda) kirjutas Tammsaare ka ühiskonnakriitilist publitsistikat, näiteks "Sõjamõtted".
· 20. sajandi algusaastatest hakkas Eestis arenema stiliseeritud muinasjutt: Ansomardi (P. A. Pitka pseudonüüm) looduskirjelduse stiilis; Juhan Jaik atmosfääri, miljöö kujutamise stiliseering. · Eestis hakati kunstmuinasjuttu viljelema u 1920, kui ilmus Oskar Lutsu ,,Nukitsamees". Kunstmuinasjutt on muinasjutt, millel olemas autor; tegemist on muinasjutu kirjandusliku imiteerimisega. · 1970ndate aastate eesti kunstmuinasjuttude tippteosed on Eno Raua ,,Naksitrallid" ja Aino Perviku ,,Kunksmoor". Muinasjutte tunnevad kõik rahvad. Üks vanemaid muinasjutukogusid on araablaste "Tuhat üks ööd". Eesti muinasjutusüzeed on enamasti laenatud venelastelt või sakslastelt ja kohandatud siinsete oludega. Muinasjuttude kogujatest ja töötlejatest võiks nimetada Juhan Kunderit, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (tema ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" on ehe näide
aastal "Postimehes". Sellest loomingu alustamise perioodist on esile tõstetud jutustusi "Mäetaguse vanad" (1901) ning "Kaks paari ja üksainus"(1902) ning "Vanad ja noored" (1903). Nendes lugudes on olemas juba see aines ning stiil, mis kirjanikule omane oli ja mille juurde ta hiljem pikemates teostes tagasi tuli. Ülikoolis õppimise aeg on Tammsaare loomingus jäädvustunud nn üliõpilasnovellide näol. Tuberkuloosi tõttu Kaukaasias veedetud aeg andis inspiratsiooni kunstmuinasjuttude ja miniatuuride loomiseks. Peale maooperatsiooni venna juures Koitjärvel elades kirjutas Tammsaare samuti Kaukaasia-teemalise, impressionismihõngulise pikema jutustuse "Varjundid", mis ilmus alles 1917. aastal. Seoses ühiskondlike kriisidega (I Maailmasõda) kirjutas Tammsaare ka ühiskonnakriitilist publitsistikat, näiteks "Sõjamõtted". Paralleelselt omaloomingu kirjutamisega alustas Tammsaare tõlkimisega, lisaks sellele kirjutas ta pidevalt
liiga suured ja karistusväärselt suured soovid) ◦ kontsentratsioon peategelase ümber (sündmusi kujutatase ühes liinis) ◦ lavalise kaksuse seadus (korraga kujutatakse vaid kaht tegelast ja nende dialoogi) • Olustikuline muinasjutt - olustikulise tagapõhjaga novellilaadsed muinasjutud. • biibliaineline legandilaadne muinasjutt - lähedane imemuinasujutule, tegelased pärinevad biiblist kunstmuinasjuttude erinevus folkloorsest muinasjutust • kunstmuinasjutud seotud mingil määral aja ja elustiiliga • arvusümboolika puudub, mingit kindlat arvu ei pruugi olla rõhutatud • gradatsiooniline tõus ei pruugi olla kunstmuinasjuttudes markeeritud • omane on seod rahvauskumustej animismiga, iseloomulik on antropomorfism • hea ja kurja kokkupõrge on enamikes kunstmuinasjuttudes olemas, see on esitatud kompitseeritult
1697. aastast pärineb Charles Perrault’ muinasjutukogu „Haneema muinasjutud“, mis sisaldab paljude hiljem tuntuks saanud muinasjuttude algvariante. Rahvusvaheliselt said tuntuks vendade Grimmide muinasjutud, eriti aastatel 1812-1815 ilmunud „Laste- ja kodumuinasjutud“. Rahvamuinasjuttude eeskujul tekkis omaette žanrina kunstmuinasjutt, mis mõnede uurijate arvates on lastekirjandusest alguse saanud ja siit levinud ka täiskasvanute kirjandusse. Kunstmuinasjuttude loojatena on üldtuntud H. C. Andersen, L. Carroll, J. W. Barrie, J. R. Kipling, A. A. Milne jt. 8. Eesti muinasjutud ja muinasjututöötlused Fr. R. Kreutzwaldil ilmus 1866. aastal Helsingis „Eestirahwa Ennemuistessed jutud“. Vihikutena oli Kreutzwald muinasjutte avaldanud juba varem. Kreutzwaldi eeskujul hakkasid rahvajutte koguma ning ümber jutustama teisedki 19. sajandi kirjamehed, nende seas J. Kõrv ja J. Kunder
kui olemisviisi analüüsile, mis lahkneb konformsest ja stereotüüpsest olemisest; novellikogud ,,Kirikutrepil" (1993) ja ,,Väike ilus vangimaja" (1996), aforismikogud ,,Uksed kriuksuvad öösiti" (1977), ,,Märklaud kilbiks" (1980), ,,Tagasi tulevikku" (1985) ja ,,Vabaduse kütkes" (1993) ning luulekogud ,,Kollasteks laikudeks laguneb" (1978) ja ,,Seniks" (1992). Arvo Vallikivi nimega on avaldatud raamatud ,,Retk oobuluste riiki" (1978), kunstmuinasjuttude kogu ,,Ajaprintsess" (1981) ja hüperboreilise folkloori motiividele tuginev ,,Põhjanaela paine" (1983). 1979.aasta romaanivõistlusel kõrvalelükatud romaan ,,Rauakolina etüüdid" koos tsensuuritõketesse jäänud poliitiliste novellide kui ka uuema lühiproosaga ilmusid koguna ,,Rännak giidi saatel" (1988). Väljasaadetute elu Siberis kujutab romaan ,,Masendus ja lootus" (1989). Üheks tippteoseks on idamaisele filisoofiale toetuv raamat ,,Pildikesi filosoofi, prohveti,
Wilde’i häiris kerjusmees, lasi mehele õmmelda rätsepaülikonna. Lõikas sinna ka augud, muidu pole kerjusele kohane. Räägib palju maja sisustusest. 84 jõuab tagasi. Abiellub jõuka naisega, siiski peab ka töötama, toimetab ajalehte. „Naiste maailm“. Puudu jäi püsivusest, paari aasta pärast jäi sinnapaika. Kirjutas, et teenida. Oli seltskondlik ja väga hea jutustaja. Pajatas oma väljamõeldud lugusid. Tunnustus, tähelepanu. Teravmeelsed ütlemised. Kunstmuinasjuttude kogu. „Õnnelik prints“. „Granaatõuntest maja“. Mida rohkem teenis, seda rohkem kulutas. Teenis näidenditega. Asub kirjutama, „Leedi Windemere’i lehvik“ „Kui tähtis on olla tõsine“, „Ideaalne abikaasa“. 92-95 on elu kõige säravamad. Näidendid teatrites, salongis tähelepanu keskmes. Mehest saab nautleja. Ent selline soosing ja luksus toob kaasa suurushullustuse, mugavdumise, lodevuse, mandumise. Jutt kaotas sära, pole enam vaja pingutada
keskendatud üksilduse kui olemisviisi analüüsile, mis lahkneb konformsest ja stereotüüpsest olemisest. Valton on avaldanud aforismikogud "Uksed kriuksuvad öösiti" (1977), "Märklaud kilbiks" (1980) ja "Tagasi tulevikku" (1985) ning kaks luulekogu "Kollasteks laikudeks laguneb" (1978) ja "Seniks" (1992). Arvo Vallikivi nimega raamatuist "Retk ooboluste riiki" (1978) jutustab maavarade tekkest, "Ajaprintsess" (1981) on lastele kirjutatud kunstmuinasjuttude kogu, "Põhjanaela paine" (1983) tugineb hüperboreilise folkloori motiividele; müüdiloogikale omased võtted avalduvad siin eriti ehedalt. Mütoloogia kõrval on Valton ilmutanud huvi europotsentrismi lagunemist tinginud mõttevoolude vastu (zenbudism, taoism jt.) 1979. aasta romaanivõistlusel kõrvalelükatud romaan "Rauakolina etüüdid" koos tsensuuritõketesse jäänud poliitiliste novellide kui ka uuema lühiproosaga ilmusid koguna "Rännak giidi
annaabi.ee 
