Klassitsism Varaklassitsism 1770 1800 Kõrgklassitsism 1800 1830 Klassitsistlikule kunstikäsitlusele andsid hoogu 1748.aastal alanud väljakaevamised Itaalias. Toodi päevavalgele esimesel sajandil tuha ja laava alla mattunud linnad Herkularium ja Pompei. Avastati suured kunstivarad. Vaadati ka Vana-Kreeka/Rooma poole. Arhitektuur Kapitalismi kindlustumien ja kodanluse mõjuvõimu suurenemine andsid arhitektuurile uusi ülesandeid. Ehitati uusi tehasehooneid, laoruume, kaubahoove, panku, börsihooneid, valitsus ja parlamendihooneid, koole ja kõrgkoole, kasarmuid, ühingute ja seltside jaoks maju ja muidugi elamuid. Linnad suurenesid kohutava kiirusega. Kerkis üles linnade planeerimise probleem, vanad keskaegsed linnasüdamed kohandati ümber või rajati uued
ajajärgul 500-440 eKr.-kõige pidulikumad olid 475 eKr. Toimunud 75. mängud kus austati Salamise merelahingu võitijat Themisthoklest. Alates V saj. keskpaigast eKr. Hakkasid mängud alla käima - sõjad ja rüüstamised Kui Rooma alistas Kreeka linnriigid, algas 145 eKr. olümpiamängude ajaloos nn rooma ajajärk. 393 pKr. Toimusid viimased antiikaja mängud. Keiser Thareios I keelustas paganikud mängud, laskis olümpia purustada ning sealsed kunstivarad riisuda. VI saj. keskel toimusid tugevad maavärinad, mis katsid Olümpa varemetevälja 5-7 m. paksuse mullakihiga. Mängude korraldus Olümpiamängude ajal pidi valitsema ülekreekaline rahu - sõdimine sellel ajal oli keelatud. Osavõtjad pidid enne mänge 10 kuud treenima kodus ja 30 päeva enne mänge Elises. Mängude pealtvaatajateks võisid olla ainult mehed naistele oli seal viibimine surmanuhtluse ähvardusel keelatud.
põlesid maha katused ja kiriku interjööri tunginud leekides läks koos oreli, vääride ning pinkidega kaduma suurem osa vanast ajaloolisest sisustusest. Kuigi juba 1949. aastal astuti esimesed sammud Niguliste kiriku taastamiseks, varises enamik pikihoone ja osaliselt ka koori võlve koos kõrgseinte ja piilaritega kokku. Varingutest jäid puutumata Püha Antoniuse kabel, käärkamber ja teised juurdeehitused pikihoone põhjaküljel. Kõige väärtuslikumad kunstivarad on alles kuna need evakueeriti õigeaegselt. Kabeli põrandat katvate 14.-17. sajandi hauaplaatide muuhulgas ka sellised 15.-16. sajandist pärinevad haruldused nagu peaaltar, Surmatantsu-maali algusfragment ning Püha Antoniuse altar. 14861493 ehitati Matteuse kabel ümber Antoniuse kabeliks. Selle käigus suurendati kabelit kahe võlviku võrra, millega ta muutus neljavõlvikuliseks profileeritud kesksambaga ruumiks
Surmatantsul näeme allegoorilist kooskõla seisuste vahel. Räägiti, et surm oli igapäevane, mis puutus igapäev kokku keskajal ning surma ees olid kõik võrdsed. "Surmatantsu" thematic võeti kirjandusest. Nigulistes mainiti esimist korda Surmatantsu 1603. aastal. 20. sajandil oli Märtsi pommitamine, selle käigus sai kirik pommitabamuse, milles paljud eksponaadid hävinesid koos hinnaliste kunstiväärtustega ning samuti ka kirik ise. Kuid paljud kunstivarad suudeti ära päästa. 1955. Aastal otsustati Niguliste taastada kuid mis võttis aega 25 aastat. 1984. Aastal sai Niguliste kirikust kirik-muuseum kus korraldatakse ka konserte.
leinavormiga. 1895.-1898. ehitati kiriku ümber raudaed. 1901. a. muretseti kirikule 8 vitraazakent. Vitraazid on valmistatud Riias. Praegu kuuluvad Paide kiriku vitraazaknad kunstimälestistena riikliku kaitse alla. 1909.-1910. a. tehti kirikule viimased ulatuslikud juurdeehitused: lääneossa sissekäik kirikusse, eeskoda, trepikäigud koorile, idaossa altariruum. Paide kirik on Järvamaa noorim. Sellest tingituna on ka siinsed kunstivarad suhteliselt uued. Riikliku kaitse alla kuulub 67 kunstimälestist. Altarisein pärineb aastast 1848. Altarimaali "Kristuse taevaminek" on maalinud K. T. Neffi järgi v. Baranoff 1848. a. (originaal asus keiserlikus kabelis Peterburis). Altariümbruse kujundus on A. Roosilehelt. Ristimisvaagen kujutab endast Filipiinidelt toodud merekarbi ühte poolt, mille kinkis kogudusele Mäo mõisnik admiral O. V. Stackelberg. Kiriku torni paigutati juba ehituse ajal
aastal luterliku reformatsiooniga kaasnenud pildirüüstest. Koguduse kaval eestseisja lasi kiriku lukud sulatina täis valada ning märatsev rahvas ei pääsenud sisse. Kirik sai tõsiselt kannatada 9. märtsil 1944 - märtsipommitamises. Tules hävisid katused, tornikiiver ka enamik sisustust koos hinnaliste kunstiväärtustega. Mõne aasta pärast varises kokku ka enamik pikihoone kõrgseinu koos võlvidega. Kõige väärtuslikumad kunstivarad on alles tänu nende kohesele evakueerimisele . Muuhulgas päästeti : · Barokiaegsed epitaafid (17.18. sajand) · Renessanss- ja barokklühtrite kogu (16.18. sajand) · Püha Matteuse (hiljem Püha Antoniuse) kabeli põrandat katvad hauaplaadid (14. 17. sajand) · Püha Antoniuse altar · Lüübeki meistri Hermen Rode valmistatud suur peaaltar (1481) · Bernt Notke "Surmatantsu" algusosa (15. sajandi lõpp)
18461850 toimusid tööd kiriku varisemisohtu sattunud kooris, mis lammutati ning taastati uutel vundamentidel endisel kujul. Vahetati ka enamiku akende ehisraamistik. Märtsipommitamine 1944: Kirik sai tõsiselt kannatada 9. märtsil 1944 märtsipommitamises. Tules hävisid katused ja tornikiiver. Maha põles ka enamik sisustust koos hinnaliste kunstiväärtustega. Mõne aasta pärast varises kokku ka enamik pikihoone kõrgseinu koos võlvidega. Kõige väärtuslikumad kunstivarad on alles tänu nende kohesele evakueerimisele. Muuhulgas päästeti: · Barokiaegsed epitaafid (17.18. sajand) · Renessanss- ja barokklühtrite kogu (16.18. sajand) · Püha Antoniuse kabeli põrandat katvad hauaplaadid (14.17. sajand) · Püha Antoniuse altar · Lüübeki meistri Hermen Rode valmistatud suur peaaltar (1481) · Bernt Notke "Surmatantsu" algusosa (15. sajandi lõpp) · Von Roseni kabeli ehisseina mõned detailid (1655),
katused ja kiriku interjööri tunginud leekides läks koos oreli, vääride ning pinkidega kaduma suurem osa vanast ajaloolisest sisustusest. Kuigi juba 1949. aastal astuti esimesed sammud Niguliste kiriku taastamiseks, varises enamik pikihoone ja osaliselt ka koori võlve koos kõrgseinte ja piilaritega kokku. Varingutest jäid puutumata Püha Antoniuse kabel, käärkamber ja teised juurdeehitused pikihoone põhjaküljel. Kõige väärtuslikumad kunstivarad on alles kuna need evakueeriti õigeaegselt. Seega säilisid peale barokiaegsete epitaafide ja paljude teiste nikerduskunsti-teoste, silmapaistva renessanss- ja barokklühtrite kogu ning Püha Matteuse (hiljem Püha Antoniuse) kabeli põrandat katvate 14.-17. sajandi hauaplaatide muuhulgas ka sellised 15.-16. sajandist pärinevad rariteedid nagu peaaltar, Surmatantsu-maali algusfragment ning Püha Antoniuse altar. Alates 1953
kodanikud. Vallutajad alahindasid kreeklaste kehakultuuri ning mängud muutusid sportlikust üritusest tsirkuseks. Rooma keisrid võtsid mõnikord ise võistlustest osa, et saada võidupärga (mis neile oli ette kindel). Olümpiasse püstitati uusi uhkeid ehitisi, seati üles keisrite büste. 393. aastal m.a.j. toimusid viimased mängud. Järgmisel aastal keelas kristlik keiser Theodosius I paganlike mängude korraldamise, laskis Olümpia purustada ning sealsed hindamatud kunstivarad riisuda. Hävitustöö viisid lõpule Theodosius II ning VI sajandi keskpaigas toimunud tugevad maavärinad, mis katsid Olümpia varemetevälja 5-7 m paksuse mullakihiga. Alles viimase saja aasta jooksul Olümpias toimunud arheoloogilised kaevamised on toonud taas päevavalgele palju väärtuslikke leide. 4.9.2. MÄNGUDE KORRALDUS Igal olümpia-aastal liikusid läbi Kreeka poliste ja kolooniate 3 sõnumiviijat.
dünastiat troonil. · Julgeoleku põhimõte- Prantsusmaa ümbritseti väikeriikide, need kes tulevikus oleks pidanud võtma siis rünnaku esimesena vastu. · Tasakaalu põhimõte- suurriikidele jagati juurde maid võrdselt- mitte ruutkilomeeetrites võrdselt, vaid olulisuselt. Ei arvestatud väikeste riikide huvidega. Nad ei hoolinud neist rahvastest kelle maid jagati. Olulised otsused: · Prantsusmaale lubati , et kunstivarad, mis ta sõajkäikudel oli saanud, need jäävad talle alles. (itaalija ja egiptus) · Orjakaubandus kuulutati tsivilistatsiooni ja inimõigustega vastuolus olevaks. Viini kongressil moodustati ka kaks liitu, mis pidid kongresse otsuseid tagama. · Pühaliit · Nelja riigi liit e nelikliit Tööstuslik pööre · Käsitsi tööd asendavad masinad · Manufaktuuride asemel tulevad vabrikud.
Eestlased võitsid Võnnu lahing 23.07.1919 tähistatakse kui võidupüha Miks? - Sest, eestlased võitsid oma igavesi rõhujaid, sakslasi 2.Tartu rahu piirilahing 1919 II pool mõlemad pooled üritasid vallutada juurde alasid, et saada paremaid läbirääkimis tingimusi. 03.01.1920 VAHERAHU 02.02.1920 Tartu Rahu 1)määrati kindlaks piir 2)tunnustati ühteteist 3)Eesti sai üle 15 miljoni kuldrubla 4)Venemaa tagastab kunstivarad, mis evakueeriti I maailmasõja ajal Pilet 20 Eesti Vabariigi sisepoliitikas 20-30.aastatel kriis 1)koalitsiooni valitsused 2)puudus riigipea tasakaalustav jõud Sellepärast oli kriis ning oli vaja uut põhiseadust. 1.12.1924 üritasid kommus Tallinas võimu haarata, Nõukogude liidu maailmarevolutsiooni kava üks osa. sisepoliitiline kriis omad huvid ja lehmakauplemine
Teosed Maalikokku kuuluvad tööd on pärit ajajärgust kuni 19.sajandi keskpaigani. Kuulsaim maal on Leonardo da Vinci portree Firenze siidkaupmehe naisest Giocondast, keda enamasti tuntakse siis “Mona Lisa” nime all. Loodud aastal 1506. Maal kuulus pärast Leonardo da Vinci surma kuningas Napoleon I-le, kes 1804.aastal selle Louvre’i muuseumile kinkis. Kuulsaimad antiikskulptuurid on “Milo Venus” ja “Samothrake Nike. “ 7. Kuidas said oma kunstivarad British Museum ja Berliini riiklikud muuseumid? Briti muuseum Hindamatu väärtusega Rosette’i kivi oli maapõues lebanud üle 2000 aasta. 1799. aastal kaevati see välja. Kivi leiti Niiluse deltas, Rosette’I linna lähedalt – sealt on ta oma nime saanud. Francois Champollion (prantsuse õpetlane) uuris kivi ning selle peal olevat kolmes keeles kuningas Ptolemaiuse koostatud teksti. Tänapäeval asub see hindamatu väärtusega kivi Briti Muuseum
Prantsusmaa laienemispüüdlusi. Need väikeriigid olid Madalmaad, Preisimaa läänepoolne osa, Sveits ja Sardiinia kuningriik. 3) tasakaalu põhimõte MandriEuroopas tuli luua tasakaal erinevate suurvõimude vahel, et erinevad suurriigid saavad juurde võrdselt territooriume (võrdselt tähtsad). See tasakaal soosis võitjariike. Poola riik nt likvideeriti osasid sellest said Venemaa, Austria ja Preisimaa. Viini kongressil otsustati, et need kunstivarad, mis olid sõdade jooksul riigi kätte sattunud, jäävadki riigi kätte. Siin olid kõige probleemsemad Prantsusmaa ja ka Inglismaa, kes olid sõdinud Egiptuses ja toonud sealt kaasa erinevaid VanaEgiptuse kunstimälestusi. Teine oluline punkt, mis Viini kongressil vastu võeti, oli orjakaubanduse kuulutamine tsivilisatsiooni ja inimõigustega vastuolevaks. See tähendas, et lõppes neegrite toimetamine Aafrikast Ameerikasse.
ülevõimu alt kogu talle allunud Reinist ida pool asuv ala. Napoleon Elba saarele ja Louis XVIII võimule tulek. 1814 jõuti Pariisi, Nap.loodus troonist, ta saadeti Elba saarele eksiili. Seitsmes koalitsioon (Napoleoni Sada päeva, Waterloo lahing ja Napoleon St. Helenale). Viini kongress Esimene Pariisi leping 1814. otsused: resturatsioon, tuleb taastada dünastilised õigused enne Nap.vallutusi ja Pr.revi(Bourbonide dün), Pr.maalt ei võetud midagi ära, peale Nap.vallutuste. Kõik kunstivarad võis Pr.endale jätta. Oldi armulised, et rahvast Bourbonide vastu mitte üles keerata. Teine Pariisi leping 1815. oldi resoluutsemad. Preisimaa arvas, et Pr.maa tuleks suurriikide vahel ära jagada, ära likvideerida. Pandi peale kõrged kontributsioonid. Põhja-Pr.maale seati sisse okupatsiooni armeee, pidi loobuma mõndades territooriumitest. Viini kongress. 1814 koguneti Viini- tulid kõikide riikide juhid ja delegaadid. Venemaa, UK, Austria ja Preisimaa kun
Siiski ei saanud temast euroopa ühendajat. 8/4 POLIITILINE RAAMISTIK 1815-1848 Poliitilise kaardi joonistas paika pariisi rahukonverents. Enne seda: 30. mai 1814 Esimene Pariisi leping. Võimul Louis XVIII. Koalitsioonijõud olid üsna leebed Prm vastu, nad olid huviatud, et Bourbonid saaksid tagasi oma kunagise võimu. Prm viidi tagasi piiridesse, nagu see oli olnud 1792. a. Kyll aga jäeti prmle alles kõik Napoleoni röövitud kunstivarad ning Prm ei pidanud maksma makse. Charles Maurice de Talleyrand-Perigord. Diplomaat. 20. nov 1815 Teine Pariisi leping. Polnud enam nii rahulik leping. Prm maksustati suure hüvitisega, prm pidi ülal pidama okupatsiooniarmeed. Prm piirid 1789. a. Viini Kongress 1. nov 1814 8. juuni 1915. ei käinud ainult louis XVIII ega SB kuningas. Kohal kõik muud ülejäänud valitsejad. SB esindas Wellington. Diplomaat Klemens Wenzel Metternich väga tagurlike vaadetega. Suuresti viini
annaabi.ee 
