Dickie: Kunstimaailm koosneb isikutest, kes moodustavad kunsti esitamise raamistiku (kuraatorid, kriitikud, kunstnikud, filmitegijad jne). Liigitatav definitsioon: väide „see on kunst“ tähendab et see kuulub teatud kategooriasse (ei defineeri kas on hea või halb). Väärtustavat tähendust kasutatakse millegi hindamiseks ehk „see maal on kunstiteos“ lauses sõna maal juba viitab et artefakt on kunstiteos. 5. Esteetiline kunstidefinitsioon: Kunstil on lähedane suhe „esteetilisega“. Esteetiline aktualism: kunstiteoseks on artefakt, mis (standardtingimustes) kutusb esile esteetilise kogemuse. Esteetiline intentsionalism: objekt/asi on kunstiteos siis (ja ainult siis kui) objekt on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. Produtseerimise tingimus (loomine/esitamine/kogumine/muutmine/korrastamine esteetilise kogemuse esile kutsumiseks) peab olema täidetud. Esteetiline
pakkuda esteetilist elamust. Liigitavates definitsioonides on "kunst" kategooriamõiste, väärtuselistes definitsioonides aga teatud väärtust kandev mõiste. Liigitavates definitsioonides kirjeldatakse kunsti kui kunstiteoste klassi, kusjuures kunstiteoseks olemine ei tähenda 1656 Margit Sutrop veel väärtuslik olemist. Hinnangulised kunstiteooriad mõistavad kunstiteoseks olemist kui teatud väärtuse omamist, mistõttu kunstidefinitsioon peab ütlema midagi vaid nende teoste kohta, mis on väärt kunsti nimetust. Dickie arvates pole õige rääkida kunstist ainult millegi väärtusliku tähenduses. Kunstiteooria peab tema sõnade järgi hõlmama kogu kunsti, pidades võimalikuks, et kunstiteoste klassi satuvad nii head kui halvad, nii väärtuslikud kui väärtusetud kunstiteosed. Kuigi sõna "kunst" tarvitatakse sageli väärtuse kandjana (arutletakse ju selle üle, kas miski on väärt
Duchamp näitas, et seda erinevust ei ole silmaga näha. Näha midagi kunstina nõuab kunstilise teooria atmosfääri, teadmisi kunstiajaloost. Järelikult - isik Kennicki kaubalaos tuvastab kunstiteosed edukalt üksnes juhuslikult - pime kana leiab ka tera. 6. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid! Astuti vastu teooriale, et kunsti ei saa defineerida. Institutsionaalne kunstidefinitsioon - klassifikatoorselt on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust a) see on artefakt - inimese poolt tehtud asi (väga laias mõttes) b) mõni isik või isikute grupp on kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) toimise nimel omistanud hindamisele kandideerimise staatuse Hindamisele kandideerimine - teatud omaduste esitlemine, mida kunstnik peab väärtuslikuks ja esitamisväärseks. Klassifikatoorne tähendus - vastandub kunsti väärtustavale tähendusele. 7
mis ühist on kõigel, mida nimetatakse kunstiteosteks Kunsti funktsioon pakkuda esteetilist elamust · Väärtustavat tähendust kasutatakse millegi hindamiseks. Väärtuselised definitsioonid esitavad oma käsituse sellest, mis on kunst, teadlikult arvestades sellega, et suur osa üldiselt kunstiks peetavast jääb sellise definitsiooni alt välja ja osutub seega mittekunstiks. Kunst on teatud väärtust kandev mõiste. Kunstidefinitsioon peab ütlema midagi vaid nende artefaktide kohta, mis on väärt olema kunst. · Nt, "see maal on kunstiteos." See on liigitavas tähenduses liiane väide, sest "maal" juba eeldab, et artefakt on kunstiteos (NB! Diffey ei nõustu). 1) Definitsioon ei osuta kunstiteoste nähtavatele, vaid mitte-mittenähtavatele (relatsioonilistele) omadustele! 6 · "Keegi võib teada, et miski on artefakt, või et sellele on omistatud staatus, aga keegi ei näe seda viisil nagu
Teose esteetiline kogemine oleks vastuolus selle kunsti ,,püha üritusega" (Danto). Esteetilise kogemuse taotlus ei ole kunstiks olemise tarvilik tingimus. Senised vastuargumendid on edukad sellisele esteetilisele kunstidefinitsioonile, mis nõuab esteetilise kavatsuse olemasolu, mitte selle kavatsuse kõige ülimat staatust (nn räige versioon). Argukmentide idee et leidub teoseid, millel loomisel polnud esteetilise kogemuse esile kutsumise kavatsusi, järelikult esteetiline kunstidefinitsioon on liiga kitsas. · Esteetiline mitte-kunst ent mõnede väitel on esteetiline kunstidefinitsioon liiga avar. St see kaldub kunstiks tegema juhtumeid, mida me reeglina kunstiks ei pea (autod, spordijuhtumid jne). Näiteks autotööstus eeldab, et autod on loodud ka esteetilise kogemise esilekutsumiseks. Vastasel juhul ei pandaks disainile nii suurt rõhku. Ent enamus autodest ei ole kunstiteosed, vaatamata sellele, et me sageli ütleme autode kohta ,,ilus", ,,esteetiline",
vaadeldes ilmneb, et neil pole ühiseid omadusi. 2. on aga vale, sest kasutus ei määra ühtselt kunstiteoste klassi. - visuaalselt eristamatud paarid. Duchamp tegi tavalisest asjast kunstiteose. Järelikult Kennicki kaubalaos tuvastab inimene kunstiteosed juhuslikult. III Institutsionaalne kunstiteooria *Dickie, Diffie, Davies Väidavad, et kunsti saab küll defineerida. Institutsionaalne kunstidefinitsioon: Liigitavas tähenduses on kunstiteos 1)artefakt 2)millele on mõni teatud sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel toimiv isik või isikute grupp omistanud hindamisele kandideerimise staatuse. – Dickie. Põhimõistete selgitus: - liigitav tähendus – vastandina kunsti väärtustavale tähendusele - artefakt – inimese poolt tehtud asi. Mitte kogu artefakt, vaid mingi tahk. - hindamisele kandideerimine – teatud omaduste presenteerimine, mida kunstnik peab
Milles seisneb nn ,,Wollheimi dilemma"? Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatus, mingisusgustest põhjendatustest lähtudes? Kui ei, siis käitub kunstimaailm meelevaldselt ja rakendab suvaliselt oma võimu. Kui jah, siis need põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon. Ent siis on ekslik rääkida artefaktile kunsti staatuse ,,omistamisest" sest sel juhul knstimaailma esindajad ainult kinnitavad või möönavad kunsti staatust. 10. Milles seisneb esteetiline kunstidefinitsioon? x on kunstiteos siis, kui (1) x on loodud kavatsusega (2) esile kutsuda esteetiline kogemus. Selgitused: Esteetiline kogemus- objekti huvitu kogemine objekti kogemine kogemise enda pärast, ilma igasuguse isikliku või praktilise eesmärgita. Esteetilise kogemuse faktiline esinemine kunstikogejas ei ole tarvilik! Kunstnikul peab olema kavatsus. 11. Esitage vähemalt kaks vastuväidet esteetilisele kunstidefinitsioonile!
Kui ei ,siis käitub kunstimaailm meelevaldselt ja rakendab suvaliselt oma võimu.. Kui Jah siis need põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon. Ent siis on ekslik rääkida artefaktile kunsti staatuse omistamisest, sest sel juhul kunstimaailma esindajad ainult kinnitavad või möönavad kunsti staatust. Ehk siis põhjendused ise ei ole piisavad . Vaja on kunstimaailma kinnitust(draakoni tapmisel rüütliks saamise näide). 10. Milles seisneb esteetiline kunstidefinitsioon? X on kunstiteos siis ja ainult siis kui X on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus.. Esteetiline kogemus -objekti huvitu kogemine, objekti kogemine kogemuse enda pärast, ilma igasuguse isikliku (nt seksuaalse) või praktilise (majandusliku) eesmärgita. Esteetilise kogemuse faktiline esinemine kunstikogejas ei ole tarvilik,Kunstnikul peab olema kavatsus. Teooria ei aita, et loodusobjektid võivad esile kutsuda esteetilist kogemust, ent nad pole kunstiks, sest pole kavatsusi.
Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatus, mingisusgustest põhjendatustest lähtudes? Kui ei, siis käitub kunstimaailm meelevaldselt ja rakendab suvaliselt oma võimu. Kui jah, siis need põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon. Ent siis on ekslik rääkida artefaktile kunsti staatuse „omistamisest“ sest sel juhul knstimaailma esindajad ainult kinnitavad või möönavad kunsti staatust. 10. Milles seisneb esteetiline kunstidefinitsioon? x on kunstiteos siis, kui (1) x on loodud kavatsusega (2) esile kutsuda esteetiline kogemus. Selgitused: Esteetiline kogemus- objekti huvitu kogemine objekti kogemine kogemise enda pärast, ilma igasuguse isikliku või praktilise eesmärgita. Esteetilise kogemuse faktiline esinemine kunstikogejas ei ole tarvilik! Kunstnikul peab olema kavatsus. 11. Esitage vähemalt kaks vastuväidet esteetilisele kunstidefinitsioonile!
objekti seos millegagi). Institutsionaalsele kunstiteooria kriitikat 1. Formaalne versus mitte-formaalne: Dickie iseloomustab kunsti justkui see oleks formaalne institutsioon! (“kellegi nimel …staatuse omistamine”) AGA kunstnikuks/kunstikriitikuks olemine ei nõua mingeid formaalseid kriteeriumeid. 2. nn “Wollheimi dilemma”: Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust mingitest põhjendustest lähtudes? Institutsionaalne kunstidefinitsioon “Liigitavas tähenduses on kunstiteos 1)artefakt 2) millele on mõni teatud sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel toimiv isik või isikute grupp omistanud hindamisele kandideerimise staatuse” George Dickie (1971: 101) ESTEETILINE KUNSTITEOORIA Monroe C. Beardsley, William Tolhurst, Nick Zangwill, Harold Osborne, George Schlesinger Kunsti saab defineerida esteetilise mõiste kaudu: x on kunstiteos siis ja ainult siis, kui (1) x on loodud
(Cohen 1973, Beardsley 1982). 2. nn "Wollheimi dilemma": Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust mingitest põhjendustest lähtudes? Kui jah, siis põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon! Ent siis on ekslik rääkida kunsti staatuse "omistamisest," sest siis kunstimaailma esindajad ainult kinnitavad kunsti-staatust, mis sel teosel juba nagunii on. Kui ei, siis pole tegemist kunsti-teooriaga. (Wollheim 1992 Institutsionaalne kunstidefinitsioon "Liigitavas tähenduses on kunstiteos 1)artefakt 2) millele on mõni teatud sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel toimiv isik või isikute grupp omistanud hindamisele kandideerimise staatuse" George Dickie (1971: 101) Mis on `liigitav tähendus,' `artefakt', `kunstimaailm',`hindamisele kandideerimine'? Selgitame põhimõisted! Põhimõisted 1. `Liigitav tähendus' vastandina `kunsti' väärtustavale tähendustele. 2. ` Artefakt' inimese poolt tehtud asi (väga laias mõttes)
annaabi.ee 
