Leidsid 11 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "KUNST". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kubism, kubismi, cezanne, hispaania, fovism, albert, lootusetus, varjuküljed, rohekas, tuhmid, tumedad, sürrealismi, pablo, picasso, neiud, guernica, giacomo, balla, joonistus, tinglik, suvaline, tasapinnalised, matisse, kalad, ludwig, kirchner, schmidt, rottluff, äratada, ilik, kujutatava, osadeks, sünteetiline, juan, gris, elutempo, idealiseeriminekubistlikuks). Kubism- 1907- 1925 is: tugev geo-metriseerimine (vormi kubistlikuks). Kubism- 1907- 1925 is: tugev geo-metriseerimine (vormi kubistlikuks). Kubism- 1907- 1925 is: tugev geo-metriseerimine (vormi moodustamine); mitmest küljest korraga e. mitmest vaatepunktist; moodustamine); mitmest küljest korraga e. mitmest vaatepunktist; moodustamine); mitmest küljest korraga e. mitmest vaatepunktist; värvitoonid: pruunikas, hall, rohekas, tuhmid, tumedad; luua uus kunsti värvitoonid: pruunikas, hall, rohekas, tuhmid, tumedad; luua uus kunsti värvitoonid: pruunikas, hall, rohekas, tuhmid, tumedad; luua uus kunsti seadustele alluv pildimaailm; väljendusvahen-did: pinnad, jooned, hele- seadustele alluv pildimaailm; väljendusvahen-did: pinnad, jooned, hele- seadustele alluv pildimaailm; väljendusvahen-did: pinnad, jooned, hele-
o Inimene/loom piina ja traagikat väljendava ilmega o Loodus vms ümbrus ärev ja pingestatud o Tihti kujutati ühiskondlikke vastuolusid o Teemaks inimene ja teda ahistav ühiskond o Toored värvikombinatsioonid o Puulõiked o Pintslilöök rahutu ja järsk Vaatajat taheti äratada, vapustada, suunata ja õpetada tema tundeid. TEKKIMISE PÕHJUSED: o 1. MS eelaimus o Lootusetus, väljapääsmatus o Peale sõda: sõja koledused, elu varjuküljed „Die Brücke“ (sild) Dresdenis 1905-1913 – rühmitus, kuhu koondusid osa esimese põlvkonna saksa ekspressioniste; KIRCHNER – rühmituse looja; SCHMIDT-ROTTLUFF; tegid puulõikeid, andsid välja aastamappe. „Der blaue Reiter“ (helesinine ratsanik) Münchenis 1911-1914 – koondusid noorema põlve kunstnikud; looming tihti ekspressionismi-kubismi-futurismi segu; MARC – loomad,
triviaalsusega ja struktuuri kadumisega, aga neil ei olnud ühist meelt selles, missuguses suunas edasi minna. Paul Cézanne soovis taastada maalikunstis korda ja struktuuri, et muuta impressionistlik kunst kestvaks ja püsivaks, nagu seda on muuseumides säilitatav kunst. Ta püüdis seda saavutada objektide välimuse taandamisega põhiliste geomeetriliste kehade suunas, säilitades impressionismi eredad ja värsked värvid. Hiljem tekkis selle suundumuse süvenemise tulemusena kubism. Vincent van Gogh kasutas oma meeleolude ja hingelise seisundi edasiandmiseks värve ning värisevaid ja keerlevaid pintslilööke. Kuigi postimpressionistid korraldasid tihti ühisnäitusi, ei moodustanud nad siiski ühtset liikumist ega olnud paljus ühistel seisukohtadel. Nooremad kunstnikud töötasid sajandivahetusel maailma eri piirkondades ja kasutasid mitmesuguseid stiile. Näiteks arenesid postimpressionismist välja fovism ja kubism.
Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist
(§ 5) Puäntillism, kunstivool, mis oli tekkinud Prantsusmaal u 1885 impressionismist. Erinevalt impressionistidest, kelle käsitluslaad oli spontaanne, kandsid neoimpressionistid värvid lõuendile korrapäraste punktide ja laikudena, puhtalt (segamata), lähtudes spektri analüüsil põhinevast värviõpetusest. Värvused pidid segunema nägemistajus. Eesmärk oli valguse tõepärane kujutamine ja esteetilise harmoonia saavutamine. Vincent van Gogh, Paul Gauguin ja Paul Cezanne. 2) Vincent van Gogh elu ja looming (§ 4) Jõudis kunsti juurde alles keskeas. Oma tõelise väljendusvahendi - heledad, lausa taltsutamatult kirkad värvid - leidis ta pärast Prantsusmaale asumist. Seal, väikeses Lõuna- Prantsusmaa linnas Arles'is elas ta üle lühikese, vaid paar aastat kestnud loomingu tõusu. Kuid seal lõi välja ka ta ammu peidus olnud närvihaigus. Edasi järgnesid käigud ühest
mis oma „metsikuse“ poolest ületasid nii Matisse’i kui Deraini maale. Hilisemates töödes hakkas Vlaminc kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis ka tagasihoidlikud maastikumotiivid meeleolukaks ja veidi isegi dramaatiliseks. Teoseid: „Chatou sild“ 1906. „Maastik punaste puudega“ (1907). ● ANDRÉ DERAIN (1880-1954) Deraini looming peegeldab vahest kõige paremini kõiki neid allikaid, millest fovism inspiratsiooni ammutab. Analoogiliselt Matisse’iga näeb, kuidas ka Derain kaugeneb puäntillismi kuivast täpsusest. 1905. a. Sügissalongis eksponeeris Derain oma autoportree ja samal suvel valminud Collioure’i vaated. Kogu fovismiperioodi töödele on iseloomulik lai kandiline pintslitöö koos lüürilise rohe-sini-lilla värvikasutusega. Alates aastast 1908 hakkab Derain süstemaatiliselt tegelema kubismiga ja hülgab fovistliku maalikäsitluse. Teoseid: „Istuv naine“ (1906)
Erakunstikoolid samas eksisteerisid ka varem. Revolutsioon 17. saj keskpaigas, tulemuseks puritaanide võimuletulek ning puritaanid ei soosinud kujutavat kunsti. Alles 18.saj kujuneb välja normaalne kultuurielu. Tol ajal on silmapaistev teatrikunst tänu Shakespeare'ile. Restauratsiooniaegne näitetegevus oli labane. Huvitavad arhitektuurinähtused 17. saj Charles I ajal Euroopa suurim kuningaloss Whitehall, arhitekt I. Jones. Ületas mitmekordselt Hispaania & Prantsuse kuningalossi. Üle 4000 saali. Põles täiesti maha 1680.aastate alguses. Säilinud vaid Banqueting House (Whitehali pidusaal) varapalladionism. Palladio kujunes väga populaarseks arhitektiks tänu Inigo Jonesile. Jones käis korduvalt Itaalias, matkis Palladiot. Palladionsmile oli tüüpiline kolossaalorder, ka Banqueting Houseis kolossaalorder, lamekatus a la rooma villad antiikajal. Jones kirjutas ka arhitektuuriraamatuid, propageeris Palladio stiili, on inglise palladionismi
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23
Nii ongi Matisse'i teosed vaatamata väga erksatele ja kontrastsetele värvidele harmoonilised ja kaunid. Foovid püsisid suhteliselt ühtsena 1907. aastani, mil aga enamik senistest liikmetest uutest väljakutsetest kinni haaras ja uusi radu pidi edasi läks. Fovismile jäi elu lõpuni truuks ainult Matisse. Teistest foovidest on olulisemad Raoul Dufy (1877-1953), kelle teostest võib sageli leida muusika motiive, Albert Marquet (1875-1947) ning Maurice de Vlaminck (1876-1958) ja Andre Derain (1880-1954). Viimased kaks kasutasid oma teostes sageli lausa kriiskavaid ja puhuti toorelt kokkusobitatud värve. Vlamincki suureks eeskujuks oli van Goghi looming. Derain sattus aga hiljem kubismi mõjude alla. Erandlik tegelane foovide seas oli Georges Rouault (1871-1958), keda teistega sidusid ainult mõned välised tunnused (sedagi ajutiselt). Nooruses oli ta töötanud keskaegsete kirikute vitraazide taastamisel
varjundeid näha (sama kehtib ka tumedate varjude kohta, mida päevavalguses sageli ei ole, päevavalguses on ka vari värviline) *Impressionistid loobusid komoneerimisest, pildi ehitamisest nad maalisid tüki loodust (nii, nagu ristkülikuse mahtus.. seega ei maalinud midagi, mida akadeemiline kunst väärtustas) Sajandi lõpus hakkasid impressionismi mõjusid kasutama ka mõned akadeemikud: Paul Albert Besnard (1849-1934) Madame Roger Jourdain´i portree. (Riigi poolt kõrgelt hinnatud akadeemiline joonistus on säilinud, poos ja ilme realismimõjuline, lilled ja kleit õrnalt maalilisemad impressionistide mõju olemas). Kompromiss akadeemilise traditsiooni ja impressionismi vahel läks rahvale peale (ka Degas) 19. saj lõpp. Ak kunst hakkas muutuma pluralistlikumaks, 1890 läks akadeemiline zhürii lõhki, ei jõudnund enam kokkuleppele.
annaabi.ee 
