Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kummasegi" - 13 õppematerjali

ERSO retsensioon
2
rtf

ERSO retsensioon

Soome komponisti Jean Sibeliuse (1865-1957) loomingust esitati Sümfoonia nr.3, Triin Ruubel viiulil. Tema oli ka kontserdi eestvedajaid. Orkestridirigendiks oli tunnustatud endine Rahvuooper Estonia ning praeguse Itaalias asetseva Bolzano ja Trento Haydni okestri peadirigent Arvo Volmer. Kontsertmeistri rollis oli Arvo Leibur, kes vastutas viiuli koosseisu üle. Orkester oli paigutatud nii, et kõige ees lava suhtes oli dirgent ning tema ümber olid erinevate pillide koosseisud. Lava kummasegi äärde olid paigutatud viiulimängijad, keskel asusid tšellomängijad ning nendest lava tahapoole jäid kontrabassi- ning puhkpillimängijad. Kõik pillimängijad olid riietatud vägagi peenelt ning viiskalt. Muusika oli väga selge, puhta kõlaga ning väiksemagi peensuseni lihvitud. Tegu oli oma ala proffesionaalidega, millest oli ka väga hästi aru saada. Kontsert oli väga hariv. Kuna eelnevalt oli orkestrimuusikast jäänud igav ning suhteliselt

Muusika → Muusika
13 allalaadimist
Vereringeelundkond
4
docx

Vereringeelundkond

5) Suur vereringe – vere liikumistee südamest kehasse ja sealt tagasi südamesse 6) Väike vereringe – vere liikumistee südamest kopsudesse ja sealt tagasi südamesse 7) Hüpotoonia – madalvererõhutõbi 8) Venoosne veri – hapnikuvaene ja süsihappegaasirikas veri, mis voolab veenides 9) Arteriaalne veri – hapnikurikas ja vähe süsihappegaasi sisaldav veri, mis voolab arterites 10) Kopsuarter – väikese vereringe veresooned, mis suunduvad kummasegi kopsu 11) Südamepaun – südant ümbritsev sidekoeline kest 4. Miks füüsilisel pingutusel südametöö intensiivistub? Milles see avaldub Sinu kehas? Füüsilisel pingutusel vajavad lihased kiiremini rohkem hapnikurikast verd. Süda peab hapnikurikast verd kiiremini pumpama, et lihased ei jääks hapnikuvaesusesse. Vererõhk – tõuseb, sest arteriaalne veri liigub kiiremini ja rõhk suureneb Löögisagedus – südame töö intensiivistub ja pulss suureneb

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
3 3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil - Biokeemia labori protokoll
4
docx

3.3 Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil - Biokeemia labori protokoll

Loksutasin. Lahjendasin saadud lahust kaks korda (II katseklaas) ning saadud teist lahust veel omakorda kaks korda (III katseklaas). Loksutasin. Värvusreaktsiooni läbiviimine Nummerdasin 6 puhast ja kuiva katseklaasi, asetasin need statiivi. Katseklaasi nr 1 pipeteerisin 1 mL destileeritud vett. See oli kontroll- ehk 0-proov, mis näitab tööreaktiivist tingitud absorptsiooni. Katseklaasidesse nr 2 ja nr 3 pipeteerisin kummasegi 1 mL uuritavat lahust ehk sidrunimahla (2 paralleelproovi) Katseklaasi nr 4 pipeteerisin 1 mL glükoosilahust kontsentratsiooniga 0,25 mg/mL. Katseklaasi nr 5 pipeteerisin 1 mL glükoosilahust kontsentratsiooniga 0,125 mg/mL ja katseklaasi nr 6 1 mL glükoosilahust, mille kontsentratsioon oli 0,062 mg/mL. Kõigisse kuude katseklaasi pipeteerisin 3 mL tööreaktiivi ja loksutasin, et saavutada ühtlast kontsentratsiooni. Hoidsin katseklaase 20 minutit toatemperatuuril.

Keemia → Biokeemia
175 allalaadimist
Maailm pärast II maailmasõda
4
docx

Maailm pärast II maailmasõda

kontrolli kogu Euroopa üle, NSV Liidu territoriaalsed pretensioon Türgile ja vägede välja viimise keeldumine Iraanist, lääneriigid tahtsid taastada Euroopas demokraatia, aga NSV Liit kehtestas omas tsoonis kommunitliku diktatuuri, seades Kesk- ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused, Berliini blokaadi rajamine, võidurelvastumine, USA ja NSV Liidu soov saavutada jagatud Euroopa poliitilist ülekaalu, mõjuvõimu laiendamine riigides, mis ei kuuludud kummasegi blokki, sõjaline koostöö, läänes NATO, idas VLO, majanduslik koostöö läänes Marshalli plaan, idas VMN; kriisid ­ Korea sõda ­ 1950 ­ 1953, Põhja- ja Lõuna-Korea, NSVL, Hiina, ÜRO väed, kommunistliku Põhja-Korea kallaletung Lõuna- Koreale, vaherahu sõlmimine, mis jagab Korea kaheks riigiks, NSV Liidu autoriteedi langus Aasias ja Euroopas, Berliini üestõus ­ 1953, NSVL, Ida-Saksamaa, sakslaste lootus

Ajalugu → Ajalugu
40 allalaadimist
Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega
14
docx

Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega

Tekkiv vask(II)tartraatkompleks reageerib aldooside või ketoosidega. Vaba aldehüüd-või ketorühma toimel vask taandub, mis vask(I)oksiidina lahusest välja sadestub (punane sade). Suhkur oksüdeerub aga happeks. Taandavad suhkrud annavad positiivse reaktsiooni, sahharoos aga pole taandav. Küll aga hüdrolüüsub sahharoos hapendamisel glükoosiks ja fruktoosiks, mis annavad positiivse tulemuse. Töö käik Võtan kaks katseklaasi ja lisan kummasegi 1 ml sahharoosi lahust. Ühte neist lisan 1 tilka kontsentreeritud HCl. Loksutan ja hoian mõlemat lahust 5 minutit veevannis 80-85oC juures. Seejärel lisan mõlemasse katseklaasi 1 ml Fehling I (CuSO4 (aq)) ja Fehling II (leeliseline Seignett'i soola lahus (aq)) lahust ja loksutan hoolikalt. Mõlemas katseklaasis tekib intensiivne sinine värvus. Soojendan uuesti. Järeldus Sahharoosi lahusesse, millele lisasin soolhapet, tekkis punane sade. Järelikult

Keemia → Biokeemia
5 allalaadimist
Biokeemia labori protokoll - Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega
7
docx

Biokeemia labori protokoll - Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega

Vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask taansub ja tekib vask(I)oksiid, mis on punase värvusega ja sadeneb lahusest välja. Sahharoos ei reageeri Fehlingi reaktiiviga, kuna ta pole taandav suhkur, küll aga reageerivad sahharoosi hüdrolüüsi produktid glükoos ja fruktoos. Sahharoosi hüdrolüüsi nimetatakse inversiooniks ja glükoosi ja fruktoosi ekvimolaarset segu nimetatakse invertsuhkruks. Töö käik: Valasin kahte katseklaasi kummasegi 1 ml sahharoosi lahust. Ühte katseklaasi lisasin 1 tilga kontsentreeritud HCl. Loksutasin ja hoidsin mõlemat lahust kuumas veevannis. Seejärel lisasin mõlemasse lahusesse 1 ml Fehlingi I (CuSO4 vesilahus) ja 1 ml Fehlingi II lahust (leeliseline K,Na-tartraadi e Seignett'i soola vesilahus )ning loksutasin. Lahused värvusid siniseks. Soojendasin segusid uuesti. Tulemus: Fehlingi I ja Fehlingi II lahuse lisamisel muutusid mõlemad lahused siniseks,

Keemia → Biokeemia
31 allalaadimist
HAABJASE EHITAMINE
15
doc

HAABJASE EHITAMINE

tasaseks hööveldatud. Kanuu ülemine serv tuleb jätta paksem - 25-28 mm. Õõnestamisel peab ülemise serva raiuma allapoole ühtlaselt õhemaks, nõnda et 4-5 cm järel jääb seina paksuseks 16 mm. Paksem ülaäär teeb kanuu tugevamaks ja ühtlasi on hõlpsam panna kanuud laiali painutades selle serva taha laialipainutamispulki. 9 Painutamine 20-22 cm jämedusest puupakust tehakse kummasegi kanuuotsa kalasabaväljalõikega klambrid. Need peavad ulatuma selle kohani, kust kanuu on tühjaks õõnestatud. Kalasabaklambrid pandalse tihedalt tapina ümber kanuu otste ja et need tagasi ei libiseks, löödakse kinnituseks väike nael. Kanuu ühtlaseks laialipainutamiseks ja selle sümmeetrilise kuju andmiseks ning pärast laialipainutamist kuivatamiseks on vaja varuda sõrmejämedusi paaris pajukepikesi pikkusega 35-65 cm . Kepipaare, igaüks eelmisest

Merendus → Laevandus
10 allalaadimist
VALKUDE JA S SIVESIKUTE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID
18
docx

VALKUDE JA S�SIVESIKUTE KVALITATIIVSED REAKTSIOONID

värvilisi ühendeid. 1.2.1 Molisch'i test Töö teoreetilised alused Molischi test on süsivesikute kvalitatiivse analüüsi põhitest, kuna positiivse reaktsiooni annavad nii mono-, oligo- kui ka polüsahhariidid. Kui süsivesikud on olemas lahuses, tekib nende segus - naftooliga kontsentreeritud väävelhappe lisamisel piirpinnale purpurne vahekiht. Töö käik: 1 Võtsin 2 katseklaasi ja valasin kummasegi 2 ml erinevate süsivesikute lahust. Katseklaasidesse lisasin fruktoosi(monosahhariid) ja maltoosi(oligosahhariid). 2 Lisasin mõlemasse katseklaasi 5-6 tilka Molisch'i reaktiivi, mis kujutab endast -naftooli lahust alkoholis. 3 Katseklaaside sisu loksutasin hoolikalt. 4 Hoides katseklaasi kaldasendis, lisasin ettevaatlikult tilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet. 5 Alumises kihis muutusid mõlemas katseklaasis lahused roosaks

Keemia → Biokeemia
9 allalaadimist
1 1 Valkude reaktsioonid ja 1 2 Süsivesikute reaktsioonid
14
docx

1.1 Valkude reaktsioonid ja 1.2 Süsivesikute reaktsioonid

annavad nii mono-, oligo- kui ka polüsahhariidid. Isegi nukleiinhapped ja glükoproteiinid annavad positiivse Molisch'i testi, kuna tugevas happelises keskkonnas toimub pikapeale monosahhariidide vabanemine. Väävelhappe toimel suhkrud dehüdreeruvad, moodustades kas furfuraale või 5-hüdroksümetüülfurfuraale. Tekkinud produktid reageerivad edasi -naftooliga, moodustades purpurse kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. Töö käik: · Võtsin 2 katseklaasi ja valasin kummasegi 2 ml erinevate süsivesikute lahust. Katseklaasidesse lisasin sahharoosi ja fruktoosi. · Lisasin mõlemasse katseklaasi 5-6 tilka Molisch'i reaktiivi, mis kujutab endast -naftooli lahust alkoholis. · Katseklaaside sisu loksutasin hoolikalt. Mõlemas katseklaasis oli värvuseta ja veidi hägune lahus. Lahustes on roosakad tahked sademe tükikesed. · Hoides katseklaasi kaldasendis, lisasin ettevaatlikult tilkhaaval 1 ml kontsentreeritud väävelhapet.

Keemia → Biokeemia
158 allalaadimist
Elektroonika
32
doc

Elektroonika

mitteinv-va skeemiga. Mida madalam sagedus, seda väiksem hüvetegur. Ülemisest klemmist inv OV valj, alumisest OV +. Vaja Ku3->Rts/Ro2. 4. küllastus välditud(puudub peensiire) ja kiirus 3-4x suurem kui TTL(=10ns). Pooljuhtmaterjal (kõrge-oomiline) ja metall. 5. Ajal. esimene. 2xNOR(või 2xNAND, siis madalaktiivne sisendite suhtes) rist tagasisidega (00-ei muutu, 11-keelatud). Asünk, puudub CLK. Sünkroonne, siis 2xAND, kummasegi CLK ja R või S. Esifrondiga: nool sisse, tagafron nool välja CLK-s. Pilet 10. 1. Wien'i sild 2. TTL loogika ja 2NING-EI 3. Flash ADM 4. 1 f. "0" alaldi 5. emitterijärgija 1. faasinihet fo puhul ple. Diferentseeriv ja integreeriv ahel, saab ühendada võimu külge mitteinv-va skeemiga. Mida madalam sagedus, seda väiksem hüvetegur. Ülemisest klemmist inv OV valj, alumisest OV +. Vaja Ku3->Rts/Ro2. Siinuse generaator. 10pdf 2. TTL: „0”-0.

Elektroonika → Elektroonika
59 allalaadimist
Uus meremaa
72
docx

Uus meremaa

Tema Kõrguse nimel ei soovitanud Esindajatekojal näha ette teatud riigiteenistuse asutamist, millele näidatud rahalised vahendid on määratud; ja kui käesolevas aktis ei ole teisiti ette nähtud, siis mitte mingi osa summast, Tema Kõrguse tuludest Uus-Meremaa piirides ei saa olla välja antud teisiti, kui käske täites, mis on Kuberneri poolt isiklikult allkirjastatud ja saadetud Uus-Meremaa Riikliku laekurile. 55.Kuberner võib anda eelnõusid kummasegi Kotta. – Kuberner võib seaduse alusel anda Seadusandlikku nõukogusse või ka Esindajatekotta läbivaatamiseks läkituse teel igasuguseid eelnõusid, milliseid ta loeb neile soovitavaks teha; kõik sellised eelnõud kuuluvad läbivaatamisele sellises sobivas korras, milline määratletakse sellise asja suhtes ülalpool mainitud eeskirjade ja käskudega. 56.Kuberner võib olla eelnõuga nõus, võib selle tagasi lükata, võib eelnõu reserveerida või teha sellesse parandusi

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist
Saetööstus
30
doc

Saetööstus

vähenema peale II maailmasõda. 1970-ndate lausmehhaniseerimise perioodiks oli hobutöö osakaal kaotanud praktilise tähtsuse. Vabas maailmas hakati metsatöödel hobutööst suuremal määral huvituma taas 1980-ndate lõpul. Küllalt suur osa on sellel ka loodussõbraliku püsimetsanduse tekkel, mis aga omakorda põhineb suures osas just hobutööl Üldiselt võib öelda, et hobutööd kasutatakse rohkem kas väga vaestes riikides või siis vastandina ­ rikastes riikides. Eesti ei kuulu kummasegi rühma. Mõistagi on hobuse kasutusvõimalused metsas piiratud ja nendega töötamine nõuab vajalikke tingimusi ja sobivaid tööseadmeid. Lisaks tuleb hobuse eest hoolitseda ka siis, kui temaga parasjagu tööd ei tehta. Hobutöö õigustab end järgmistel juhtudel: 1) esimesel hooldusraiel hõreda kokkuveoteede võrgu korral, peenemõõdulises puistus, kus puude keskmine tüvemaht on 0,1...0,3 tm; 2) väikesepinnalise raie korral, kus võimsate ja kallite masinate kasutamine ei ole

Metsandus → Puiduteadus
22 allalaadimist
Terve naine
67
doc

Terve naine

praktilises töös kindlaks vaagna välimised mõõtmed ja nende järgi otsustatakse sisemiste mõõtmete üle. Sünnituse käigus ei saa aga otsustada mitte ainult vaagna mõõtmete järgi (cm), vaid tuleb arvestada naise kogu luustiku iseärasusi, loote pea mõõtmeid ning loote pea ja vaagna mõõtmete vastastikkust suhet. Vaagna mõõtmiseks kasutatakse erilist sirklit - vaagnamõõtjat. Naine lamab mõõtmise ajal selili voodil, mõõtja seisab või istub näoga tema poole. Kummasegi kätte võetakse vaagnamõõtja üks haru, nimetissõrme ja pöidlaga hoitakse kinni tema otstes olevatest nuppudest. Mõõdetakse kaugused järgmiste punktide vahel: 1. Distantia spinarum on kaugus ülemiste-eesmiste niudeluuogade vahel, tavaliselt 25-26cm. Selle kauguse mõõtmisel tuleb vaagnamõõtja otsad asetada tihedasti ülemiste-eesmiste niudeluuogade välimistele äärtele. Selleks kombeldakse algul

Inimeseõpetus → Inimese õpetus
207 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun