suurendab paremat poolt on kreedit. Majandustehing, mis vähendab vasakut poolt on kreedit ja tehing, mis vähendab paremat poolt on deebet. 18 Mida näitab rentaabluse analüüs Rentaablus – kasumi suge mingisse teise näitajasse. Rentaabluse analüüs näitab, millised tegurid, millisel määra mõjutasid kasumi kujunemist. 19 Kuidas tuleb arvestada võimalikku tulemust kõrge inflatsiooni tingimustes (Kulukontroll) Kulukontrolli puhul peab maksumusplaanija teadma, mis toimub ja mida loodetakse. Kulukontroll on kulude tulemuslikkuse analüüs: mida toovad kaasa muudatusettepanekud või töövõtja tegevus kohustuste täitmisel? Inflatsiooniga seoses tuleb arvestada: Vaadeldavaks hetkeks tehtud kulud Täitmata lepinguosa täiendav maksumus Täiendavad kulud seoses eelseisva hinnatõusuga 20 Miks on otstarbekas kõrgem kasumimarginaal lepingu alguses Akteeritud tööde maht suurem kui tegelik.
Põhiprojekt · Määratakse ehitise kõik tehnilised parameetrid; · Luuakse võimalus koostada töömahtude loetelu ja ehitustööde kulude kalkulatsioon (kontrolleelarve); · Tehakse otsus peatöövõtu ehitushanke korraldamiseks. Tööprojekt · Vajadusel detailiseeritakse põhiprojekti lahendus tööde tegemisel kasutatavat tehnoloogiat ja tooteid arvestades; · Tekib võimalus koostada detaileelarveid ja kasutada neid kulukontrolli lähtealusena. 3.VÕISTUPAKKUMINE.RIIGIHANGE 3.1 Võistupakkumine on konkurss mille korraldab tellija või tema poolt volitatud juriidiline või füüsiline isik ning mille eesmärgiks on leida töövõtja, kes teeks töö ära võimalikult väikese eelarvega. Võistupakkumised toimuvad ehitusturul, kus osapoolteks on tellijad ja tööpakkujad ehk ehitusfirmad. Tellija või tellija esindaja on see, kes käivitab projekti ja korraldab selle teostamise, st
ehitustööde kulude kalkulatsioon (kontrolleelarve) tehakse otsus peatöövõtu ehitushanke korraldamiseks Tööprojekt vajadusel detailiseeritakse põhiprojekti lahendust tööde tegemisel kasutatavat tehnoloogiat ja tooteid arvestades tekib võimalus koostada detaileelarved ja kasutada neid kulukontrolli lähtealustena Tabel 4.1. Projekti staadiumid ja vastavad tegevused maksumuse prognoosimisel Ehituskulude hindamise täpsus kasvab sedavõrd, kuidas ehitusprojekt täpsustub ja areneb. Esimesel võimalusel, kui projektiga antav tehniline lahend on piisavalt täpsustunud, tuleb lisaks projekti kulude võrdlevale üldparameetrite järgi arvutamisele võtta kasutusele kululiigi põhine arvutus. Alljärgnevalt on
Põhiprojekt · Määratakse ehitise kõik tehnilised parameetrid; · Luuakse võimalus koostada töömahtude loetelu ja ehitustööde kulude kalkulatsioon (kontrolleelarve); · Tehakse otsus peatöövõtu ehitushanke korraldamiseks. Tööprojekt · Vajadusel detailiseeritakse põhiprojekti lahendus tööde tegemisel kasutatavat tehnoloogiat ja tooteid arvestades; · Tekib võimalus koostada detaileelarveid ja kasutada neid kulukontrolli lähtealusena. 3.VÕISTUPAKKUMINE.RIIGIHANGE 3.1.Mis on võistupakkumine? Seega ehitusmaksumus ei seondu ainult iga konkreetse projekti konstruktsiooniga, vaid ka nende püstitamisega seotud töökorraldusega, mida oskab hinnata ainult ehitaja. Järelikult mõju ehitusmaksumusele, mis avaldub võistupakkumise käigus, peaks piirduma ehitustehnoloogia (masinad, tööjõud, inventar), mitteoluliste materjalide ja kõigi materjalide tarnijate valikuga mida arvestab ehitusfirma.
Töömahtude määramine tööliikide järgi (täpsem kui põhiprojektis). Vajadusel detailiseeritakse põhiproj lahendus tööde tegemisel kasutatavat tehnoloogiat ja tooteid arvestades. detaileelarved + kulukontroll. Kulude hindamine: vajadusel detailiseeritakse põhiprojekti lahendus tööde tegemisel kasutatavat tehnoloogiat ja tooteid arvestades tekib võimalus koostada detaileelarveid ja kasutada neid kulukontrolli lähtealusena 32. Millal kasutatakse kulude jaotust tarindite järgi Projektlahendi eelprojekti staadiumis, kui on valitud tarindid ja tehnosüsteemid, tekib võimalus kulusid ja nende aluseks olevaid töid rühmitada, mõõta ja hinnata projekti osade ning tarindite järgi pea-, põhi- ja kulurühmadeks. 33. Millal kasutatakse kulude jaotust kululiikide järgi Jaotust kululiikide järgi kasutatakse töö või hanke ühikhindade määramisel ning tööde plaanimisel
), 3)otsustamist tegevusprotsessis(otsustamine on tegevus,mille abil muudetakse eelarved tegudeks), 4)kulude kontrollimist ja analüüsi. KULUDE KONTROLL JA ANALÜÜS Ettevõtte vajadustele vastava kulude kontrolli süsteemi loomiseks tuleb tunda olemasolevaid piiranguid ja: · määratleda vastutuskeskused, · juurutada vastutuspõhine arvestus ja valida tegevusnäitajad, · jaotada kulud kontrollitavateks ja mittekontrollitavateks. Kulukontrolli süsteemi edusamme vaadatakse perioodiliselt üle. Kas eesmärke saavutatakse? Kas töötajatel on vajalik ja piisav informatsioon? Kas töötajad mõistavad ja kasutavad seda efektiivselt? Samuti on soovitav uurida konkurentide juhtimiskontrolli süsteemide edusamme (ja läbipõrumisi) nii meil kui mujal. KMK ANALÜÜS.põhieesmärgiks on leida müügihinna,müügimahu,muutuvkulude ja püsivkulude kõige sobivam kombinatsioon
Loeng nr 10. Maksumusplaanimise strateegia. Maksumusplaanimine tootmiskorraldust kavandades 10.1. Maksumusplaanimise strateegia Täielik maksumusplaanimise süsteem peab ühendama: 1. projekteerimise maksumusplaanimise ja -kontrolli 2. ehitustöövõtu kulukontrolli On olnud tavaline vaadelda projekteerimist ja ehitamist kui teineteisele järgnevat tegevust, sest traditsiooniline töövõtulepingute sõlmimise korraldus on sellist käsitlust eeldanud ja võimaldanud vaid minimaalset andmete seostamist selle kahe etapi vahel. Kuigi praegu on tavaline ka andmete kooskõlastamine selle kahe etapi vahel, on siiski seoses maksumusplaanimisega soovitav vaadelda neid etappe algul eraldi. 10.1.1. Maksumusplaanimine ja –kontroll projekteerimisel
Ehituse maht, pindala näitajad. Eelarvutused koost projektdokumendile alusel, kuid on alles esialgne projekt. Eelarved- (tööjooniste eelarved) - koost projektdokumentide alusel, mis on detailiseeritud projektide alusel. arvutused, mida tehakse tegelike kulude arvestamisel. Eelarvete arvutuseks võib olla tellija või tegija, nende kokkuleppel on hind ettevõtjale kulumi+kasumi summaks ja tellijale kuluks. 43. Kulukontrollikorraldamineehitustöödekäigus `kululepingute' puhul Kulukontrolli alusdokumendiks on maksegraafik, mis on sõlmitud hankelepingu kohustuslik lisa.Tegelike ehituskulude arvestamine toimub vastavalt töövõtja koostatud igakuisele protsenteerimisaktile hinnatud töömahtude loetelu alusel, mis on hankelepingu lisa. Sõltuvalt lepinguhinnast lepitakse kokku vahearvelduste minimaalsumma, millest väiksemaid arveldusi ei ole tellija kohustatud tegema, kui selline summa ei ole maksegraafikus fikseeritud kui tööde korraldustest otseselt johtuv
olema arusaadavad, kuigi eelarve koostamisel on aastaid kasutatud eelkõige just töömahtude loenditest saadud andmeid. Siiski ka töövõtjad on võimelised koostama realistlikke eelarveid isegi väga üldiste platsilt kogutavate andmete alusel. Samas on vaja aru saada maksumusteabega seotud üldistest probleemidest, olgugi et praegu kasutatavad teabeallikad arvestavad eelkõige vaid maksumuse prognoosimise ja kulukontrolli vajadusi. Tellija maksumuskonsultant võib saada vajaminevad andmed kahest põhiallikast: ta kasutab kas isiklikke ja oma firma kasutada olevaid andmeid või siis erialakirjanduses, hinnakirjades ja teabesüsteemides avaldatud andmeid. Vaieldamatult eelistab ta isiklikke andmeid järgmistel põhjustel. 1. Sel juhul on tegemist projektidega, mille kohta teab ta kõiki projekti hinnaga seotud probleeme (asend, turuolukord jne.)
ehitustööde kulude kalkulatsioon (kontrolleelarve) tehakse otsus peatöövõtu ehitushanke korraldamiseks Tööprojekt vajadusel detailiseeritakse põhiprojekti lahendust tööde tegemisel kasutatavat tehnoloogiat ja tooteid arvestades tekib võimalus koostada detaileelarved ja kasutada neid kulukontrolli lähtealustena Tabel 4.1. Projekti staadiumid ja vastavad tegevused maksumuse prognoosimisel Ehituskulude hindamise täpsus kasvab sedavõrd, kuidas ehitusprojekt täpsustub ja areneb. Esimesel võimalusel, kui projektiga antav tehniline lahend on piisavalt täpsustunud, tuleb lisaks projekti kulude võrdlevale üldparameetrite järgi arvutamisele võtta kasutusele kululiigi põhine arvutus. Alljärgnevalt on
Ettevõtte vajadustele vastava kulude kontrolli süsteemi loomiseks tuleb tunda olemasolevaid võimalusi ning · määratleda vastutuskeskused · juurutada vastutuspõhine arvestus ja valida tegevusnäitajad (rahalised, mitterahalised, kvaliteet) · jaotada kulud kontrollitavateks ja mitte. Iga juhtimiskontrolli süsteem peab haarama ettevõtte võtmepunkte ja vastama ettevõtte vajadustele ja struktuurile. Kulukontrolli süsteemi edusamme vaadatakse perioodiliselt üle. Kas eesmärke saavutatakse? Kas töötajatel on vajalik ja piisav informatsioon? Kas töötajad mõistavad ja kasutavad seda efektiivselt? Vastutuskeskuste määratlemine: Ettevõtte struktuur- ametikohtade ja allüksustevahelisi seosed. Ettevõtte struktuur kujundatakse detsentraliseerimise käigus- otsustamisvabaduse andmine alluvatele
annaabi.ee 
