saared ja vahtrad. Weizenbergi tänavat ääristavad vanad harilikud pärnad ja noored suurelehised pärnad, Kaarna alleel on tammed, Mere alleel hobukastanid.Haruldastest liigid on nt kaukaasia tiibpähklipuud, valge mänd, noor hõlmikpuu, hõberemmelgas , Engelmanni kuusk Pargis on kolm kaitsealust rändrahnu: Põhjakivi, Lõunakivi ja Lastepargi kivi. Kadrioru pargis asuvad mitmed muuseumid, näiteks KUMU, Kadrioru kunstimuuseum, Mikkeli muuseum ning monumendid kultuuritegelastele, näiteks skulptor Amandus Adamsonile, kirjanik F. R. Kreutzwaldile ning kunstnik Jaan Koortile. Pargi populaarseimad jalutuskohad on Luigetiigi lillepeenardega kaunistatud ümbrus ning sealt lossi juurde viiv promenaad.
Eesti Kultuurkapital loodi 1925. aastal. See hakkas rahastama kultuuri arengut, jagati preemiaid ja auhindu kultuuritegelastele, anti abirahasid andekamatele teadlastele ja kultuurile olulistele asutustele. Kultuurkapitali loomine tõstis kultuuritegelaste motivatsiooni asjaga usinamalt tegeleda, samas andis ka võimaluse nendele andekatele, kes ise ei suudaks enda tegevust rahastada. Tänu sellele hakkas kultuur Eestis kiirelt arenema. Eesti Vabariigis toimus laialdane kultuuri areng, sest: Eesti keele kaasajastamine, tänu sellele sai võimalikuks emakeelne haridus algkoolist kõrgkoolini.
Eesti kultuuri arengule hakkas riik rohkem tähelepanu pöörama, et too säiluks. Alguses toetati kultuuri arengut riigieelarvest, mis ei suutnud aga rahulolu tagada. 1925. aastal loodi Eesti Kultuurkapital, 2. Millal ja miks loodi kultuurkapital, millised olid tegevuse põhimõtted? Milles seisnes kultuurkapitali loomise tähtsus? Eesti Kultuurkapital loodi 1925. aastal. See hakkas rahastama kultuuri arengut, jagati preemiaid ja auhindu kultuuritegelastele, anti abirahasid andekamatele teadlastele ja kultuurile olulistele asutustele. Kultuurkapitali loomine tõstis kultuuritegelaste motivatsiooni asjaga usinamalt tegeleda, samas andis ka võimaluse nendele andekatele, kes ise ei suudaks enda tegevust rahastada. Tänu sellele hakkas kultuur Eestis kiirelt arenema. 3. Tõestage 5 näite varal, et Eesti Vabariigis toimus laialdane kultuuri areng. 1) Eesti keele kaasajastamine, tänu sellele sai võimalikuks emakeelne haridus algkoolist
meelepärane 3)Keelati poliitilised meeleavaldused Seda periooni nimetati vaikivaks ajastuks, kuna Pätsi valitsus kontrollis kõike riigis toimuvat ning kellegil teisel sõnaõigust siis polnud 11.Tooge 2 näidet kuidas Eesti riik aitas kaasa profesionaalse kultuuri arengule? (2p.) 1) loodi riiklik kultuurkapital, kust eraldati rahasid erinevate kultuurivaldkondade arenduseks 2) Korraldati konkursse, kus jagati erinevatele kultuuritegelastele preemiaid nende teenete eest 12.Nimeta tähtsaim saavutus Eesti rahvusteaduste alalt? (1p.) Anti välja 2 teost ,,Eesti rahva ajalugu" (Hans Kruus) ja ,,Eesti ajalugu"
Kes olid 2 kuulsat kardinali 17. s? - Richelieu (oli Louis XIII ajal). - Mazarin (Louis XIV ajal). Mille poolest on eriline Versailles’i loss ja park? - lossi park piiratud 40 km müüriga; pargis erinevad väikesed lossid; loss olid kuningate ja kuningannade elu-ja tseremooniaruumid; suured ja uhked saalid, kus peeti pidusid. Kuidas arendas Colbert Prantsusmaa majandust? - kehtestas maksud (maamaks, soolamaks, tollimaks). - pensionid kultuuritegelastele. - koostas riigieelarve. - asutas Prantsuse teaduse akadeemia. Millised positiivsed arengud toimusid prantsuse kultuuris 17. sajandil? - ballett, erinevad komöödiad ja muusikud. - Prantsuse alkeemia - keele ühtlustamine. - prantsuse keel muutus kogu riigi keeleks, ladine keele tähtsus kadus. Millega on ajalukku läinud Moliere? - oli näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja. - näidendid: "Naeruväärsed eputised", "Meeste kool", "Don Juan" jne. Millega on läinud ajalukku Descartes
õigusliku protseduuri läbimise e. naturalisatsiooni korras kodakondsuse omandamise tingimused kehtestab riik seadusega. Eestis tuleb naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamiseks elada siin vähemalt viis aastat, sooritada riigikeele ja põhiseaduse tundmise eksam, kirjutada avaldus koos kinnitusega jääda lojaalseks Eesti riigile ja põhiseaduslikule korrale. 3) Eriliste teenete eest riigi ees(väljapaistvatele sportlastele, treeneritele, ärimeestele, kultuuritegelastele). Eestis kehtivad kodanikuõigused ja kohustused: 1) teenida kaitseväes 2) õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutuses ja tollis 3) õigus kuuluda erakonda 4) õigus osaleda rahvahääletusel. Statistikaamet Eestis olev informatsiooni hankimise ja töötlemisega tegelev spetsiaalne riigiasutus. Register rahvastiku ja majanduse kohta kogutud andmed. (Maa , äri , auto , rahvastikuregister)
Tänapäeva Eesti rõõmu ja varjuküljed Meie riik, mille taasiseseisvumisest veel kakskümmend aastatki möödunud ei ole, on mitmekülgne ja vastuoluline. Siin kohtab rõõmsaid hetki tänu meie tublidele kultuuritegelastele, teadlastele ja sportlastele ning mõneti valgustkartvamaid momente riigis aset leidva korruptsiooni ja ahnete inimeste kordasaadetud pettuste tõttu. Miks ei ole siin tasakaalu, millest on tingitud Eesti seesugune äärmuslikkus? Vaieldamatult elame ühiskonnas, mis proovib meeleheitlikult areneda ja saavutada materiaalset edu ning tunnustust teiste edukate riikide seas. See tendents kajastub selgelt ka üksikindiviidi tasandil, sest tüüpilised
• Tagalas anti välja umbes 240 eestikeelset raamatut. • Moskvast eestikeelsed raadiosaated Eestis ilumunud kirjandus • Eesti nõukogude kirjandus oli mõjutatud teatud teguritest: a) Kirjandused riigistati b) Kontakt välismaaga c) ENSVs alandati raamatute hindu ja suurendati tiraaže d) Sotsialistlik realism – kirjanik pidi ülistama riiki, selle juhte, õigustama töölisklassi ja parteisid jne. … • 1949 – nõiajaht eesti kultuuritegelastele • 1950 – puhastati Eesti Nõukogude Kirjanike Liit nõukogudevaenulikest kirjanikest. • 1945-53 – kõige mustem periood eesti kirjanduses Pagulaskirjandus • Algselt tehti seda Saksa põgenikelaagrites • 1960ndateni oli see jõulisem kui kodu-eesti kirjandus • 1944-90ndatel anti välja 1818 luulekogu 75 autorilt, 267 romaani, 155 memuaarkirjanduse teost. • Palgulaskirjanikeks olid G. Suits, M. Under, K. Lepik, B. Kangro, I. Ivask jne Marie Under (1883 – 1980)
· Vastava õigusliku protseduuri ehk naturalisatsiooni korras kui on tegemist alla 15-aastase isikuga, piisab vaid taotlusest ning eksameid ei pea läbima. Kui aga vanem, peab isik tõestama, et on elanud Eestis vähemalt viis aastat, oskab riigikeelt, on seaduse- ja kultuuriteadlik. · Eriliste teenete eest riigi ees eksameid sooritama ei pea, ning neid antakse aastas välja maksimaalselt viis. Neid näiteks sportlastele, treeneritele, ärimeestele ja kultuuritegelastele. 3. Millised on kodaniku õigused ja kohustused EV-s? · õigus ja kohtus teenida kaitseväes; · õigus ja kohustus avaldada omaalgatuslikku vastupanu katsetele muuta riigikorda või hävitada Eesti iseseisvust; · õigus töötada politseis, kohtus, kinnipidamisasutustes ja tollis. · õigus töötada avaliku teenistujana riigi- ning kohaliku omavalitsuse asutustes; · õigus kuuluda erakonda; · õigus hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel; · õigus osaleda rahvahääletustel;
10. Erinevalt Noor-Eestist ja Siurust jätsid tarapitalased tagaplaanile tundeelamused ning asusid kohe analüüsima ja üldistama. Palju oli erinevusi, kuid võideldi ühise eesmärgi nimel tuua kultuur rahvani. Isiklikult tundub Tarapita mulle sümpaatsem. Kirjanduselu 1940-nendatel. 11. Enne nõukogude okupatsiooni lahkus Eestist umbes 70 000 inimest. 1945-1953 nimetatakse Eesti kõige mustemaks perjoodis Eesti kirjanduses, sest algas nõiajaht eesti kultuuritegelastele, puhastati nõukogudevaenulikest kirjaniksest ning saabus madalseis. 14. juuni 1941 toimus esimene massiküüditamine. 25 26 märts 1949 toimus teine massiküüditamine. 12. Püstitati loosung ''saagem marksistideks''. Sotsialistlik realism - NL ainulubatud kirjandussuund. Kirjanikult nõuti kommunistlikku parteilisust, tüüpilisust ja rahvuslikkust (August Jakobson,Juhan Smuul). 13
1 Sissejuhatus Kultuur ehk vaimumaailm on inimese loova mõtte ja sellest ajenduva tegevuse tulemus. Diktatuuride ja demokraatia vastasseis 1920.-1930.aastail kandus üle ka kultuuri valdkonda. Teadus, tehnika, kirjandus, kunst ning teised kultuurialad pidid teenima riiguvõimu ning kasvatama riigile kuulekaid alamaid. Demokraatlikes riikides said kultuuritegelased rohkem võimalusi vabaks loominguks. Riigivõim ei võinud teha kultuuritegelastele otseseid ettekirjutisi nende loomingu suhtes, kuid ka demokraatiamaades kasutasid riigujuhid kultuurisaavutusi inimeste meelsuse kujundamisks.1920.-1930.aastatel muutus suuresti ka inimeste igapäeavaelu ning seda eriti arenenud riikides.See, mis varem tundus uskumatuna või millest kirjutati vaid ulmeraamatutes, sai täiesti tavaliseks.Muutuma hakkasid ka ühiskondlikud arusaamad ning hoiakud. Side- ja filmitehnika arengu andsid aga riiguvõimule võimaluse mõjutada inimeste meelsust.
*Ametiühingud olid töötajatele kohustuslikud, tegelesid põhiliselt vaba aja sisustamise, tuusikute, korterijärjekordade, autoostulubade jms. Veel olulisemaid momente: 40-te II poolel luuakse ENSV riiklik sümboolika(ka teistes LV-des) 1950. aastal kurikuulus EK(b)P VIII pleenum, seal kulmineerunud võimuvõitlus rahvus- ning juunikommunistide ja teiselt poolt Venemaalt tulnud kommunistide vahel lõppes viimaste võiduga. Ühtlasi algas nn stalinlik nõiajaht kultuuritegelastele. Üldised sõimusõnad"kodanlik natsionalist" ja ,,kosmopoliit" 60-tel aastatel hakkab tulema uus rahvuskommunistide põlvkond, 70-te lõpus taas võimuvõitlus ja venestuspoliitika uus laine internatsionalismi ja nõukogude rahvusluse sildi all. Kakskeelsuse propageerimine, mis sisuliselt tähendas vene keele pealesurumist. 1980 ENSV 40. aastapäeva pidulik aktus peeti vaid venekeelsete kõnedega! III Majanduselu
Kultuurielu Eestis kahe maailma- sõja vahelisel ajal Omariiklusaastate suurimaks saavutuseks oli kultuurielu kiire arenemine, sellele aitas ka riik kõvasti kaasa. Riigi abi seisnes selles, et riik jagas toetusi kas siis riigieelarvest või Kultuurikapitali vahendusel. Kultuurikapital jagas stipendiume ja preemiaid kirjanikele, kunstnikele, näitlejatele, heliloojatele, sportlastele ja paljudele teistele kultuuritegelastele veel ning toetas olulisemaid kultuuriasutusi ja ühinguid. Tänu sellele, et Eestil olid tekkinud laiad välissuhted hakkas muutuma ühekülgne saksa ja vene kultuurimõju Eestile sellega, et Eesti kultuurist võis üha rohkem leida inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri kultuurimõjusid. Kuna kultuurisuhtlust korraldavad organisatsioonid tegid tublit tööd, levis ka Eesti kultuur välisriikidesse.
Versaille õukonnaettiketid muutusid peagi kogu Euroopa malliks. Prantsuse keel asendas diplomaatilises suhtlemises seni ametlikuks peetud ladina keele. Louis XIV majanduspoliitikat korraldas rahanduse peakontrolöri ametis Jean Baptiste Colbert, oli merkantelistlik majanduspoliitika. Maksud:maamaks, soolamaks, tollimaks. Manufaktuurid: siidi tootmine, gobeläänid, klaas, portselan, paber, maanteede ja jõekanalite ehitus. Pensionid kultuuritegelastele. Teadusrevolutsioon ja valgustus 17.-18. s. V: Ratsionalism usk mõistuse/ratio ülimuslikkusse. Prantsuse matemaatik Empirism looduse vaatlus ja eksperiment kui tõe allikas. Deism jumal on maailma looja, sestpeale toimivad maailmas looduse seaduspärasused. Uus suhtumine jumalasse Renessansiaja mõtteviisi jätk. Tähtsaimad teadlases olid Newton, Glilei ja Descartes. Newtoni gravitatsiooni teooria,
osatähtsus kunstis. Piir abstraktse ja realistliku skulptuuri vahel kadus ära ja seega laienes skulptorite tegevusvaldkond. Neil aastail kerkisid kiiresti esile Jaak Soans ja Ülo Õun. JAAK SOANS (1943-...) sündis Tartus juristi peres. Õppis Tallinna 4. keskkoolis ja ERKI-s, mille lõpetas 1966.a. Töötas õppejõuna. Viljelenud monumentaal- ja vabaskulptuuri. Iseloomulik on dünaamiline ruumilahendus ja modelleering. Kasutas popkunsti võtteid. Loonud 2 monumentaalskulptuuri eesti kultuuritegelastele (,,A.H.Tammsaare monument", ,,K.J.Petersoni monument"). Soansi kunst annab edasi konfliktsust ja sotsiaalseid probleeme. ÜLO ÕUN (1940- 1988) sündis Tartus töölisperes. Õppis Tartu 2.keskkoolis ja ERKI-s, mille lõpetas 1966.a. Töötas taksodermistina Loodusmuuseumis. Loomingus kujutas inimesi, kelle konfliktsus on tema sees. Tõi skulptuuri mitmeid ootamatuid vabadusi, kangutas arusaama korralikust viimistlusest ja õigest materjalist. Tegi mitmeid portreid
osatähtsus kunstis. Piir abstraktse ja realistliku skulptuuri vahel kadus ära ja seega laienes skulptorite tegevusvaldkond. Neil aastail kerkisid kiiresti esile Jaak Soans ja Ülo Õun. JAAK SOANS (1943-...) sündis Tartus juristi peres. Õppis Tallinna 4. keskkoolis ja ERKI-s, mille lõpetas 1966.a. Töötas õppejõuna. Viljelenud monumentaal- ja vabaskulptuuri. Iseloomulik on dünaamiline ruumilahendus ja modelleering. Kasutas popkunsti võtteid. Loonud 2 monumentaalskulptuuri eesti kultuuritegelastele (,,A.H.Tammsaare monument", ,,K.J.Petersoni monument"). Soansi kunst annab edasi konfliktsust ja sotsiaalseid probleeme. ÜLO ÕUN (1940- 1988) sündis Tartus töölisperes. Õppis Tartu 2.keskkoolis ja ERKI-s, mille lõpetas 1966.a. Töötas taksodermistina Loodusmuuseumis. Loomingus kujutas inimesi, kelle konfliktsus on tema sees. Tõi skulptuuri mitmeid ootamatuid vabadusi, kangutas arusaama korralikust viimistlusest ja õigest materjalist. Tegi mitmeid portreid
annaabi.ee 
