Subjektivistlik relativism paistab Konventsionaalne eetiline relativism olevat väär. Konventsionalismi järgi tekivad ja Seda näitab tegelikult juba kultuurirelativismi sõltuvuse tees: kehtivad moraalipõhimõtted inimesed ei ole ju nagu üksikud hundid ühiskonnas kokkuleppelisel alusel. igaüks oma arvamusega, vaid Kas sellised kokkuleppelised omandavad moraalipõhimõtted arusaamad on alati head ja eetilised?
Õigused ja hüved - John Finnis, Natural Law and Natural Rights – seos loomuõigusega kuid teine tõlgendus – sisemised hüved ja mõistlik käitumine - Inimese õitsengu olulised elemendid - Õigus seotud õiglusega o Mõistlik on teiste ja ka kogukonnaga arvestada o Siit ka kohustus arvestada o Õigus on kohustuse vastand Kultuurirelativism inimõigustes Kultuur tõusis päevakorda Külma sõja lõppemisega Kultuurirelativismi kolm elementi: - Erinevad moraalireeglid erinevates kohtades - Kultuuriline kontekst - Väited moraali kohta on selle kontekstiga seotud Mis on kulutuur? - Kultuuri ei saa väljast kritiseerida Kultuurirelativism ja universaalsus Eristab kvantitatiivset nelja koolkonda: - Radikaalne kultuurirelativism - Tugev .. - Tugev universalism /nõrk relativism - Radikaalne universalism Kultuuriimperialism ning selle paradoksid
küsimustele ühiskonnast vaatluse teel. ETNOTSENTRISMI PROBLEEM Et hinnata välisriigi, võõra kultuuri kvaliteeti, peame kõigepealt mõistma oma ühiskonda. Ei ole võimalik teisi hinnata, ilma oskuseta hinnata ennast. Antropoloogia ei vasta küsimusele, milline ühiskond on teistest parem, kuna professionaalne antropoloog leiab kõikjal nii head kui ka halba. Etnotsentrismi vastandiks peetakse vahel kultuurirelativismi. St, et kõik ühiskonnad ja kultuurid on erinevad nii seest kui väljast ning teaduslikult oleks absurdne neid mingile skaalale seada. Samas ei tohi kultuurirelativismi lihtsalt vastandada etnotsentrismiga, kuna sellel puudub moraalne printsiip. Kultuurirelativismi printsiip on antropoloogias motodoloogiline -. see aitab uurida ja võrrelda ühiskondi ilma neid seadmata intellektuaalselt ebaolulisele skaalale. 2 ANTROPOLOOGIA AJALUGU Praegune kuju anti antropoloogiale 20. sajandil
Etnotsentrism muutub düsfunktsionaalseks, kui usk oma grupi üleolekusse viib vaenulikkuse ja konfliktidena (nt ameerikas in iga etnilist, religioosset või rassilist gruppi peetud madalamaks valgenahalisest anglosaksi päritolu protestandist ja koheldud vähem inimlikult). Arusaama, et maailma tuleb mõista nii, nagu seda näevad teiste ühiskondade liikmed, nim kultuurirelativismiks. Oma kultuuri väärtushinnangud asendatakse võimaluste piires teise kultuuri väärtustega. Kultuurirelativismi põhieeldus on, et igal grupil, ükskõik kui eemaletõukav ta teise ühiskonna liikmele ka ei näi, on samaväärne õigus enesesäilitamisele. 6. Siirderiutaalid, subkultuurid ja piiride säilitamine Siirderituaalidena tuntakse avalikke tseremooniaid, millega tähistatakse mõne isiku positsiooni muutumist ühiskonnas (abielu, ristimine, matused, leerid). Need rituaalid tugevdavad ühiskonna ühtsust ja aitavad inimesi siirduda ühest elufaasist teise. Rituaali
isikule, kellelt ta asjatundlikku abi otsis. Kuldreegel erinevalt väljendatud maailma erinevates religioonides ja kultuuritraditsioonides, kuid üldiselt kõlab nii: "Tee teistele, mida sa tahad, et nemad teeksid sinule", või negatiivne ja tugevam käsk "Ära kunagi tee teistele, mida sa ei taha, et nemad sulle samas olukorras teeksid". Kultuurirelativism teooria, mille kohaselt erinevatel kultuuridel on erinevad moraalireeglid. Kultuurirelativismi tees on üldtunnustatud, kuid seejuures tuleb arvestada, et pealispindsed erinevused normides ei tähenda veel tingimata erinevust alusprintsiipide tasandil. Käitumiskoodeks süstemaatiline käitumist käsitlev reeglite või eeskirjade kogum (näiteks ametnikele), mis moodustab aluse käitumise hindamiseks. Liberalism usk üksikisiku autonoomiasse kui moraalse ja poliitilise tegevuse ülimasse eesmärki; majanduses tähendab see laissez faire piiramatu vabakaubanduse
religiooni kasulikkusest inimese psüühhikale. 19. Millised kultuuriteoreetilised distsipliinid käsitlevad üksikisiku vahetuid kogemus? Funktsionalistlik antropoloogia tegeleb indiviidi bioloogiliste vajaduste "tõlkimisega" kultuuri keelde. Malinowski arvas, et praktikas osalev indiviid ei pruugi mõista süsteemi tervikuna.Kultuurantropoloogia rajaja Boasi eesmärk oli kirjeldada kultuure nõnda, nagu seda seespoolt tajuvad kultuuride kandjad ise. Radin võttis omaks Boasi kultuurirelativismi, teda huvitas eriti indiviidi suhe oma kultuuriga. Psühhoanalüüs sündis küll psühhoteraapiana, kuid kasvas kultuuriteooriaks. Ka alustab psühhoanalüüs indiviidist, Minast, kelle psüühika jaguneb teadvustatud ja teadvustamata osaks. 20. Kuidas suhtub keel tegelikkusesse? Keel on kokkuleppeline, märgisüsteem kokkuleppeline. Heidegger ,,Keel on olemise koda". Baudrillard märkidel puudub seos tegelikkusege, tegemist vaid simulatsiooniga.
teised ei tohi sellesse sekkuda. Sõltuvuse tees: moraal on kultuuri produkt. Inimeste moraaliseisukohad kujunevad välja sõltuvalt sellest, millisesse kultuuri nad sünnivad. Väärtused kujunevad sõltuvalt ajaloost ja ümbrusest, individuaalsest ja sotsiaalsest kogemusest. Teise kultuuri sündinuna peaks inimene õigeks hoopis teistsuguseid seisukohti. Järelikult ei saa olla kultuuriülest moraali. Vastu: Subjektivistlik relativism paitab olevat väär. Seda näitab tegelikult juba kultuurirelativismi sõltuvuse tees: inimesed ei ole nagu üksikud hundid igaüks oma arvamusega, Vaid omandavad moraalpõhimõtted perekonnas, grupis vms. Järjekindel relativist ei saa ka omaenda kultuuris parajasti kehtivaid printsiipe kritiseerida. Ei ole võimalik rääkida moraalsest progressist, sest see eeldaks, et uusi moraaliprintsiipe on võimalik pidada paremateks, relativism aga ei lase erinevaid printsiipe ei paremateks ega halvemateks pidada
Eetilise relativismi vormid: · Subjektivism kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt individuaalsest valikust o On sisuliselt individualistlik moraal- igaüks peab õigeks seda mis talle õige tundub o Puudub moraali mõiste üldse, kuna eeldab, et isikutevaheline kriitika v hinnangu andmine pole võimalik. o Paistab olevat väär, sets kultuurirelativismi sõltuvuse tees näitab, et inimesed ei ole nagu üksikud hundid, vaid omandavad moraalipõhimõtted grupis, ühiskonnas. · Konventsionalism kõik moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt kultuurist. o Selle järgi tekivad ja kehtivad moraalipõhimõtte ühiskonnas kokkuleppelisel alusel. Aga kas need on alati head ja eetilised (tütarlaste ümberlõikamine)
Mis on kultuuri, ühiskonna, kogukonna ja nendes sisalduvate sfääride kriteerium? 2. Printsiipide vaieldavus: Ronald Dworkin (1996): Sfäärid ja nende õiglusprintsiibid pole ette antud, st pole kokkuleppeid (konventsioone)), et neid oleks lihtne tuvastada. Just nende printsiipide loomuse üle käivad ju tulised vaidlused! - Nt teatud arstiabi on tasuta, teatud mitte. 3. Kultuuride suletus: Walzer propageerib ühiskondade suletust ja kultuurirelativismi. - Me ei saaks mitte midagi teha, kui teatud kultuurides (nt islamimaades, totalitaarsetes režiimides) jaotataks teatud hüve meile vastuvõetamatute kriteeriumite alusel (nt poliitilised, religioossed ametikohad üksnes meestele jms) Kas piirata ÜRO, Amnesty International jms tegevust, kes kultuuri-üleste (universaalsete) printsiipidele tuginedes “aitavad” teisi kultuure? Partikulaarsus ld particula – osake, tükike Õiglus on seotud (partikulaarse)
Puuduseks see, et aparaat on suur, filmirullid on suured ja väga kallis tehnoloogia muidugi. Keeruline on kaugetesse paikadesse sellist asja transportida. Uueks võimaluseks olid 16mm kaamerad , mis oli alteratiiviks (odavam, kergem, väiksem), mõeldud rännumeestele, amatööridele ja reisikogemuste filmimiseks. Filmitegemine muutus lihtsamaks. Kultuur ja isiksus Toimusid muutused antropoloogias, ameerikas arenes 20ndatest alates suund, mis ühelt poolt rõhutas kultuurirelativismi (inimene on sündides puhas leht ja kasvades mingis konkreetses ühiskonnas omandab ühiskonnale omased käitumisviisid ja mõtlemisviisid, pole bioloogiliselt paika pandud), kultuur sõltub selles, kus inimene on üles kasvanud, siiamaani põhitees). Ruth Benedict (1887-1948), Boas’e õpilane, pani aluse koolkonnale Culture and Personality. Tuleb mõista inimeste/kultuuri iseloomu. „Culture is personality writ large“, raamat „Kultuurimustrid“, võrdles nelja rahvast, millised
moraalipõhimõtted kehtivad sõltuvalt kultuurist. Subjektiivne eetiline relativism Subjektivism on sisuliselt individualistlik moraal igaüks peab õigeks seda, mis talle õige tundub (mis tekitab hea tunde). Sellise moraalirelativismi puhul puudub kokkuvõttes moraali mõiste üldse, kuna säärane seisukoht eeldab, et isikutevaheline kriitika või hinnangu andmine pole võimalik. Subjektivistlik relativism paistab olevat väär. Seda näitab tegelikult juba kultuurirelativismi sõltuvuse tees: inimesed ei ole ju nagu üksikud hundid igaüks oma arvamusega, vaid omandavad moraalipõhimõtted perekonnas, grupis, ühiskonnas. Sel juhul peaks vähemalt konventsionalism olema õige? Konventsionaalne eetiline relativism Konventsionalismi järgi tekivad ja kehtivad moraalipõhimõtted ühiskonnas kokkuleppelisel alusel. Kas sellised kokkuleppelised arusaamad on alati head ja eetilised? Näit. Tütarlaste
kommuune) ja sfääre tuvastame? Mis on kultuuri, ühiskonna, kogukonna ja nendes sisalduvate sfääride kriteerium? 2. Printsiipide vaieldavus: Ronald Dworkin (1996): Sfäärid ja nende õiglusprintsiibid pole ette antud, st pole kokkuleppeid (konventsioone)), et neid oleks lihtne tuvastada. Just nende printsiipide loomuse üle käivad ju tulised vaidlused! - Nt teatud arstiabi on tasuta, teatud mitte. 3. Kultuuride suletus: Walzer propageerib ühiskondade suletust ja kultuurirelativismi. - Me ei saaks mitte midagi teha, kui teatud kultuurides (nt islamimaades, totalitaarsetes reziimides) jaotataks teatud hüve meile vastuvõetamatute kriteeriumite alusel (nt poliitilised, religioossed ametikohad üksnes meestele jms) Kas piirata ÜRO, Amnesty International jms tegevust, kes kultuuri-üleste (universaalsete) printsiipidele tuginedes "aitavad" teisi kultuure? 187. Partikulaarsus ld particula osake, tükike
annaabi.ee 
