KÄSKKIRI Tallinn 12 märts 2010 nr 231 Kooliteatrite tarifitseerimise komisjoni moodustamine Kultuuriministri 09. märtsi 2010. aasta määruse nr 36 ,,Teatrite Inspektsiooni põhimäärus" punktile nr 19 ja Teatrite Inspektsiooni juhtkonna 25. jaanuari 2009. aasta nõupidamise otsusele: 1. Moodustada kooliteatrite tarifitseerimise komisjoni, mille ülesandeks on kooliteatrite tarifitseerimistaotluste menetlemine. 2. Komisjoni esimees on Teatrite Inspektsiooni arendusosakonna juhataja Mart Maastik; komisjoni liikmed: Teatrite Inspektsiooni kooliteatrite peainstruktor Mari Mätas,
Teatrite Inspektsioon KÄSKKIRI Tallinn 26. November 2011 nr 231 Kooliteatrite tarifitseerimise komisjoni moodustamine Komisjoni moodustamine toimub vastavalt kultuuriministri 09. märtsi 2010. aasta määruse nr 36 ,,Teatrite Inspektsiooni põhimäärus" punktile nr 19 ja Teatrite Inspektsiooni juhtkonna 25. jaanuari 2009. aasta nõupidamise otsusele. 1. Komisjoni koosseis: Esimees - Mart Maastik Teatrite Inspektsiooni arendusosakonna juhataja; Mari Mätas Teatrite Inspektsiooni kooliteatrite peainstruktor; Jüri Kask Kultuuriministeeriumi teatriosakonna peaspetsialist; Madis Lepp Harrastusteatrite Ühenduse projektijuht 2
Teatrite Inspektsioon KÄSKKIRI Tallinn 26. November 2011 nr 231 Kooliteatrite tarifitseerimise komisjoni moodustamine Komisjoni moodustamine toimub vastavalt kultuuriministri 09. märtsi 2010. aasta määruse nr 36 ,,Teatrite Inspektsiooni põhimäärus" punktile nr 19 ja Teatrite Inspektsiooni juhtkonna 25. jaanuari 2009. aasta nõupidamise otsusele. 1. Komisjoni koosseis: Esimees - Mart Maastik Teatrite Inspektsiooni arendusosakonna juhataja; Mari Mätas Teatrite Inspektsiooni kooliteatrite peainstruktor; Jüri Kask Kultuuriministeeriumi teatriosakonna peaspetsialist; Madis Lepp Harrastusteatrite Ühenduse projektijuht 2
aastast • Tõlkis ise oma novelle • Töötas ajakirjas „Tulehoidja“ ja väljaandes „Eesti Kroonika“ rootsi keelde • Eesti Kirjanike Liidu liige • Eesti Kirjanduse Seltsi liige Tunnustused • Eesti Kultuuri Koondise auhind (1968) • Henrik Visnapuu kirjandusauhind (1971) • Rootsi Eestlaste Esinduse kultuuriauhind (1983) • Virumaa Fondi ja Rakvere teatri auhind (1990) • Valgetähe V klassi teenetemärk (2001) • Eesti Vabariigi Kultuuriministri tänukiri ja preemia 80. sünnipäeva puhul (2014) Looming • “Kass sööb rohtu” (Lund 1965, 2. tr Tln 1991) • “Kord kolmapäeval” (Lund 1967, 2. tr Tln 1993) • “Oi, oi, oi – mis juhtus?” (Lund 1967) • "Jääauku" (jätk raamatule "Appi!"; Tartu 2010) • "Valetaja". Mälestused, tõeotsimised (Tallinn 2011) • "Mahajätjad" (Tallinn 2013) Tõlked Astrid Lindgreni: • “Vaata, Madicken, lund sajab!“ (Stockholm 1984) • “Kui väike Ida tahtis teha vempu“
Enn Nõu Ago Hollo K11 Enn nõu sündis 2. oktoobril aastal 1933 Tallinnas, põllumajandusteadlase ja haridustegelase pojana Elukäik Enn Nõu õppis Tallinna 28. Algkoolis, kuid aastal 1944 põgenes tema pere Rootsi Ta jätkas oma õpinguid Uppsala Ülikoolis aastatel 1953- 1961 kus ta õppis arstiteaduskonnas 1978 aastal omandas ta meditsiinidoktori kraadi. Ta on töötanud arstina mitmes Uppsala Ülikooli kliinikus ning dotsendina Uppsala Ülikoolis. ( Dotsent on oma eriala tunnustatud õppejõud, kes õpetab mingit ainet või aineterühma ) Enn Nõu valiti aastal 1966, 1968. ja 1970. aastal Eesti Komitee Aemike Kogusse 29. detsembril 1957 aastal abiellus Enn Nõu Helga nõuga, kes on eesti kirjanik ja õpetaja Nad elavad praegu Rootsis edasi ja jätkavad oma loomingulist tegevust Looming Enn Nõu on kirjutanud 13 teost ja ta on kaasautoriks ajalooartiklite ja dokumentide koguteosele ...
2. Tühisuse ilmselguse klausel (RKHK 3-3-1-21-03) III. Kehtivuse lõppemise aluste puudumine (HMS § 61 lg 2) + 1. Kehtetuks tunnistamine haldusorgani poolt 2. Tühistamine kohtu poolt 3. Kehtivusaja lõpp 4. Õiguse realiseerimine või kohustuse täitmine Vahekokkuvõte: Haldusakt on/ei ole kehtiv. 2 2. Kultuuriministri 15.01.2013. a käskkirjaga määrati 2013. a II poolaastaks riiklikud spordistipendiumid sportlastele ja tegevustoetused spordiklubidele. Sõudja Joonas Joonapoja ja MTÜ Spordiklubi Vastutuul taotlused jäeti rahuldamata. Kultuuriministri käskkiri saadeti J. Joonapoja taotluses nimetatud elukoha aadressile lihtkirjaga. Spordiklubi Vastutuul e-posti aadressile saadeti teade, et ministri käskkirjaga on võimalik tutvuda kultuuriministeeriumi veebilehe kaudu. J
kulud. VV ja LV haldusorganid, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria: olemas, teostavad võimu, välismõju olemas, O-le avaldab mõju, regulatiivsus: mitmepoolne regulatsioon, haldusleping. avalik-õiguslik pool seotud vanurite hooldamisega, tuleneb PS, et tegemist avalik- õigusliku ülesandega, tagamine sotsiaalhooldus teatud isikute suhtes. 26. Eesti Filmi Sihtasutus on Eesti riigi poolt asutatud eraõiguslik juriidiline isik. Kultuuriministri käskkirjaga kutsuti L. sihtasutuse nõukogu liikme kohalt tagasi. 27. Linna Politseiprefektuuri ja AS Veduk vahel sõlmiti leping liiklusest kõrvaldatud sõidukite teisaldamise ja parkimise korraldamiseks. AS Veduk sõlmis hiljem koostöölepingu OÜ Sõidukiga ajutiselt kinni peetud sõidukite teisaldamise ja hoidmise korraldamiseks tulenevalt Linna Politseiprefektuuri ja AS Veduk vahel sõlmitud lepingust.
l Looming: “Kass sööb rohtu” (1965) “Kord kolmapäeval” (1967), “Oi, oi, oi – mis juhtus?” (1967), “Hundi silmas” (1999) l Tunnustused: Eesti Kultuuri Koondise auhind (1968), Henrik Visnapuu kirjandusauhind (1971), Lauri nim. Noorsookirjanduse auhind (1983), Rootsi Eestlaste Esinduse kultuuriauhind (1983), Virumaa Fondi ja Rakvere teatri auhind (1990), Valgetähe V klassi teenetemärk (02.02.2001), Eesti Vabariigi Kultuuriministri tänukiri, preemia 80. sünnipäeva puhul (2014) Aitäh!
monument - kivist purjelaeva kujutis. 2. Seletuskiri 2.1 Alus Nimetus: Kukruse polaarmõis ja mõisapark Maakond, Vald: Ida-Virumaa, Kohtla vald Kuuluvus/omandisuhe: Kohtla Vallavalitsus Asukohaplaan: Kukruse mõisa muinsuskaitsealuse ala piiranguvöönd 2.2 Kaitse Kultuurimälestise reg. nr: 13893 Arvele võetud: 14.01.1998 Objektide/ala asukoha kirjeldus: Kukruse mõisa allee ja kalmistu on muinsuskaitse alla võetud arhitektuurimälestisena kultuuriministri 13.11.1997. a. määrusega nr. 73 "Kultuurimälestiseks tunnistamine" (RTL 1997, 214, 1130) ning sellele on määratud kaitsevöönd "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramise" käskkirjaga nr 144 (RTL 2007, 28, 516). [4] Projektalale jäävad kaitsealuste objektidena veel: Kukruse mõisa peahoone (kultuurimälestise reg. nr. 13892) Kukruse mõisa ait (kultuurimälestise reg. nr. 13894) Kukruse mõisa kuivati (kultuurimälestise reg. nr. 13895)
Etendusasutuse seaduse alusel? Ta kavandab ja koordineerib etendusasutuse loomingulist tegevust. Korraldab reperduaarivalikut ja koostab repertuaariplaani ja esitab selle läbivaatamiseks loomenõukogule. Korraldab loominguliste töötajate valikut ja rakendamist. Tagab etendusasutuse loominguliste eesmärkide täitmise. 9.1. Kellest koosneb Kultuurkapitali 11-liikmeline nõukogu? On 11 liiget: kultuuriminister esimehena, kultuuriministri nimetatud esindaja, rahandusministri nimetatud asindaja, iga sihtkapitali nõukogu nimetatud esindaja. 10. Millised on etendusasutuse loomenõukogu ülesanded etendusasutuse seaduse alusel? Loomenõukogu kavandab ja hindab etendusasutuse loomingulist tegevust ja otsustab teose jäädvustamise. On nõuandev organ ja ta peab olema etendusasutusel olemas. Kiidab heaks ka repertuaari ja plaani. 10.1. Palju on kultuuriministeeriumi poolt tunnustatud Loomeliite?
osakonna restaureerijate poolt aastatel 19831988. Hoonete välisilme koos suurejoonelise trepistikuga taastati vanade fotode ja jooniste järgi, kuid sisemus ehitati ümber muuseumi vajadustest lähtudes. Valmis ka juurdeehitus, kus paiknevad läbi kahe korruse ulatuv kinosaal, mida dekoreerivad Ants Mölderi pronksskulptuurid ,,Tööline" ja ,,Kolhoositar", ja mõned täiendavad näituseruumid. Lossi endisesse suvesaali telliti tolleaegse kultuuriministri poolt ajastu vaimule vastav pannoo ,,Rahvaste sõprus" (tempera, 1987), autoriks Evald Okas. Loss ühendati galerii kaudu 19. sajandi esimesest poolest pärineva klassitsistliku kõrvalhoonega, kuhu ehitati tööruumid. 1987. aasta lõpus avati Revolutsioonimuuseumi nime saanud lossis püsiekspositsioon, mis tutvustas Eesti ajalugu 19. sajandi keskpaigast tänapäevani. See oli viimane Eestis avatud püsiväljapanek, kus veel oldi sunnitud jälgima tolleaegse
järjepidevuse alusel, olles seega ERSP tähtsaima eesmärgi kandjaks ning deklareerijaks. Eesti Kongressi 465 saadikukohast kuulus ERSP-le 76 ja Eesti Komitees saadi 21 kohta (sama palju kui Rahvarinne). 1992. aasta Riigikogu valimistel sai ERSP 10 saadikukohta ning moodustas valitsuskoalitsiooni koos Rahvusliku Koonderakonnaga Isamaa ning Mõõdukatega. ERSP-le kuulus uues valitsuses (Mart Laari esimene valitsus) siseministri (Lagle Parek, hiljem Heiki Arike), kaitseministri (Hain Rebas) ja kultuuriministri portfellid (Peeter Olesk). ERSP programmiline eesmärk oli Eesti Vabariigi taastamine. Tegutses koos EMS-iga rahvuslikke tähtpäevade taastamise nimel. Asutati MRP-AEG baasil. Trivimi Velliste EMS eestvedaja. Töökohad: · 19761987 nädalalehe Sirp ja Vasar publitsistikaosakonna vanemkorrespondent, tõlkija · 19871991 Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees, valiti 12. detsember 1987 · 1992 Välisministeeriumi nõunik
46. Kas sundeksemplare on lubatud tasuta üle anda, vahetada ja müüa? Millal seda võib teha? Sundeksemplare ei ole lubatud tasuta üle anda, vahetada ega müüa. Sundeksemplaride saaja ümberkorraldamise või tegevuse lõpetamise korral antakse sundeksemplaride kogu üle teisele raamatukogule. Sundeksemplaride kogu üleandmisega seotud küsimused lahendab Kultuuriministeerium. Sundeksemplaride kogu üleandmine toimub kultuuriministri määruse alusel. 47. Missugustest trükistest sundeksemplare ei loovutata? ei sisalda rahvuskultuuri seisukohalt olulist informatsiooni; on graafiliste teoste originaaltõmmised. Sundeksemplare ei loovutata võrguväljaannetest, mis ei sisalda rahvuskultuuri seisukohalt olulist informatsiooni. 48. Mitmetasandiline on Teadusraamatukogude ühtne komplekteerimiskava? Iseloomusta neid tasandeid.
?? - 24 ja ??? - 29. 28.08.1979 toodi Tallinna üleandmiseks Balti laevastiku muuseumile. Ellinguremont tehti sõjatehases nr.7 ( praegu Tallinna Meretehas ). 5.05.1985 avati külastajatele praegusel asukohal Pirita sadamas. 27.04.1992 võeti allveelaev Eesti valitsuse korraldusel üle Eesti Meremuuseumile. Suureks abiks ülevõtmise juures Balti Punalipulise Laevastiku muuseumilt olid Kaitsejõudude Peastaap eesotsas Ants Laaneotsa ja Alar Laanemaniga. 28.04. kultuuriministri käskkiri filiaali loomise kohta. 2.08. 1994.a. heisati uuesti Eesti mereväe lipp. 1997.a. oli külastajaid 7576, 1998.a. 12 708, 1999.a. 16 023., 2000.a. 18 000. 2001.a. jäi renoveerimistööde tõttu poolikuks (alates 09 laev suletud ) ning resultaadiks kujunes 14 800 inimest. Alates 2.11.2001 seisab Hundipea sadamas ( seda kahjuks külastajatele suletuna ), sest torm lõhkus ära senise kai Pirital ning ka sügavused muutusid laeva ohutuks seismiseks ebapiisavaks. 2002.a
?? - 24 ja ??? - 29. 28.08.1979 toodi Tallinna üleandmiseks Balti laevastiku muuseumile. Ellinguremont tehti sõjatehases nr.7 ( praegu Tallinna Meretehas ). 5.05.1985 avati külastajatele praegusel asukohal Pirita sadamas. 27.04.1992 võeti allveelaev Eesti valitsuse korraldusel üle Eesti Meremuuseumile. Suureks abiks ülevõtmise juures Balti Punalipulise Laevastiku muuseumilt olid Kaitsejõudude Peastaap eesotsas Ants Laaneotsa ja Alar Laanemaniga. 28.04. kultuuriministri käskkiri filiaali loomise kohta. 2.08. 1994.a. heisati uuesti Eesti mereväe lipp. 1997.a. oli külastajaid 7576, 1998.a. 12 708, 1999.a. 16 023., 2000.a. 18 000. 2001.a. jäi renoveerimistööde tõttu poolikuks (alates 09 laev suletud ) ning resultaadiks kujunes 14 800 inimest. Alates 2.11.2001 seisab Hundipea sadamas ( seda kahjuks külastajatele suletuna ), sest torm lõhkus ära senise kai Pirital ning ka sügavused muutusid laeva ohutuks seismiseks ebapiisavaks. 2002.a
temaatiline lae ümarplafoon-maal. Sõjajärgsetel aastatel oli Tallinna Ohvitseride Maja üks esinduslikemaid hooneid linnas. Selles majas asus tolle aja suurim 1100 kohaline kahe rduga vaatesaal, mille alumisel keldrikorrusel tegutses üks parimaid tantsusaale. Käesoleval ajal arendab oma tegevust majas Vene Kultuurikeskus. See hoone on oma aja üks esinduslikemaid rajatisi Tallinnas, mis väljendub tema fasaadide ja interjööride arhitektuuris. Kultuuriministri 13. mai 1997.a. määrusega nr. 25 on Laevastiku Ohvitseride Maja tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Nõukogude aegne tüüpehitis Kuna uued võimud püüdsid näidata end tööliste riigina ja seetõttu hoolitsesid eelkõige lihtrahva korteriolude eest. Tekkis retoorika sõna Ra-Ko, mis tähendas lühendatult rahvakortereid. Nende ehitamiseks loodi Teedeministeeriumi juurde Rahvakorterite Ehituse Komitee juunis 1940.
Ühelgi juhul ei tohi selline kasutamine kanda endas ärilisi eesmärke.31 · Teose vaba kasutamine autori nõusolekuta, kuid õiglase tasu eest Iga füüsiline isik võib enda tarbeks salvestada raadiost ja telerist muusikat või saateid. Sellise salvestamise eest saavad autor, teose esitaja ja helisalvestise tootja õiglast tasu. Tasu makstakse salvestusseadmete näiteks videomakkide või tühjade kassettide pealt, tasu maksavad tootjad ja müüjad. Tasu kogub ja maksab välja kultuuriministri poolt määratud Eesti Autorite Ühing. Samuti peaks eelnevaga sarnaselt saama õiglast tasu autorid ja kirjastajad, kelle teoseid fotokopeeritakse. AutÕS § 271 üks järgi on tegemist tasuga kirjandus-, teadus ja kunstiteoste 28 Pisuke, H. Autor ja ülikool. TÜ Kirjastus, 2004, lk 78 29 Autoriõiguse seadus § 21prim 1 30 Pisuke, H. Autoriõiguse alused. Autoriõigus: Pisuke, H. 2006, lk 100 31 Pisuke, H. Autoriõiguse alused. Autoriõigus: Pisuke, H. 2006, lk 101
annaabi.ee 
