Sõnastage eluline/praktiline näide. Organisatsioon kaasab töötajad ühise visiooni ja eesmärgi saavutamisele. Pühendumine organisatsioonile. 29. Kirjeldage org. kultuuri tüüpe R.Harrisoni järgi: toetusele orienteeritud kultuur. Sõnastage eluline/praktiline näide. Töötajad tunnetavad, et neid väärtustatakse kui isiksusi. Töötajad aitavad üksteist ka siis, kui see ei ole kirjas ametijuhendis. Tugevad omavahelised suhted. 30. Kirjeldage G.Hofstede madal vs kõrge võimudistants kultuuridimensiooni (vastuses ärge kasutage väljendit „ja vastupidi“ või midagi analoogset). Nimetage mõned kõrge vs madala võimudistantsi dimensiooniga riigid. Võimudistants – mõnes kultuuris aktsepteeritakse suurt võimudistantsi, teistes kultuurides eelistatakse võrdsust. Suur võimudistants tähendab suure tähelepanu pööramist ametlikule hierarhiale, töötajad aktsepteerivad, et nende ülemuse arvamused ja otsused on alati õiged sellepärast, et ta on ülemus.
· Väärtused on moraalsed tõekspidamised, millele inimesed toetuvad, põhjendamaks oma käitumise sügavamaid põhjusi. · Kultuurilised väärtused on sügavalt juurdunud orientatsioonid, mille inimesed omandavad varastes elustaadiumites, mis aitavad seletada meie suhtumisi, arvamusi ja käitumist 1. Geert Hofstede (1984): · Väärtus on üldine tendents eelistada mingit asjade seisu teistele 10. küsimus Väärtusdimensioonid: Geert Hofstede eristab 5 kultuuridimensiooni: 1. Individualism (kollektivism/individualism) 2. Võimudistants (suur võimudistants/väike võimudistants) 3. Maskuliinsus (feminiinsus/maskuliinsus) 4. Ebakindluse vältimine (tugev ebakindluse vältimise tarve/nõrk ebakindluse vältimise tarve) 5. Pikaajaline orientatsioon (pikaajaline orientatsioon/lühiajaline orientatsioon) 11. küsimus Ronald Inglehart arvates domineerivad 2 dimensiooni: 1. traditsioonilised vs. sekulaarsed-ratsionaalsed väärtused 2
Madala kontekstiga kultuurides räägitakse enamasti otse. Seetõttu on jutu sisu nii omadele kui võõrastele kergemini mõistetav. Peetakse võimalikuks väärtuste ja normide paljusust. Madala kontekstiga maad on näiteks Skandinaaviamaad, USA ja ka Eesti. 2.2 Kultuuridimensioonid Kõige kuulsam kultuurierinevuste võrdlusuuring on Geert Hofstede töö kultuuridimensioonidest. Hofstede eristab nelja kultuuridimensiooni. a) Individualism-kollektivism kirjeldab inimeste ja grupi seoste tugevust. Individualistlikes kultuurides on inimestevahelised sidemed nõrgad, oodatakse, et igaüks hoolitseks ennekõike enda ja oma lähedaste eest. Kollektivistlikes kultuurides on aga tugevad sidemed grupi ja inimeste vahel. Liikmetelt oodatakse pühendumust pakkudes vastutasuks kaitset ja hoolitsust.
aidata parandada tulemusi. Kultuurilised dimensioonid ja töömotivatsioon Euroopa liidus: Mirabela ja Madela Sissejuhatus Rahvusvaheline laienemine on põhjustanud ka tegevuste keeruliseks minemise. See tekitab nõudluse, kuidas inimresursse paremini kasutada. Pikki aastaid on töömotivatsiooni valdkond olnud juhuslike . See töö proovib uurida erinevaid motivatsioonimustreid, mida saaks kasutada EU's, kuna kasvanud on kultuurilised erinevused erinevate liikmesriikide vahel. Hofstede 3 kultuuridimensiooni: · Individualism · Maskuliinsus · Ebakindluse vältimine Igaüks neist kultuuridimensioonidest näitab midagi sellest, kuidas inimesed mõtlevad, milline on nende suhtumine ja kuidas nad käituvad ühiskonnas (kuidas indiviidid käituvad ühingus). See uurimus käsitleb ainult suhtumist töösse. Kultuuri kontseptsioon- sellel on mitu definitsiooni. Seetõttu Hofstede ütleb 1996, et ,,kultuur on
Ametlik etikett on mõeldud lollidele. Tugevalt ebakindlust vältiva kultuuriga on Venemaa ja Balkanimaad, samuti Jaapan, Korea, Mehhiko, Belgia ja Prantsusmaa. Väga ebamugavalt tunnevad end ebakindluse suhtes germaani maad. Inglise keelt kõnelevad riigid ja Hiina kalduvad ebakindlust paremini taluma. Singapur, Jamaica ja Taani on ebakindluse suhtes väga sallivad. Ajaline mõju – Valik tulevase ja praeguse heaolu vahel. Selle kultuuridimensiooni üht äärmust kutsutakse pikaajaliseks orientatsiooniks ja vastandäärmust lühiajaliseks orientatsiooniks. Ajalise mõju teema on eriti oluline Aasias. Kui eurooplased ja ameeriklased huvituvad rohkem tõe järgimisest, siis asiaatidele on oluline ajaline mõju. Seega – tõe ja ajalise mõju aspekt mingil määral täiendavad teineteist. Mõlemad seostuvad ühiskonna suhtumisega aega ja traditsioonidesse. Äärmuslikult pikaajalise orientatsiooni tuumväärtuseks on pikaajaline tulu.
Samas võib kõrge kontekstiga kultuuri esindaja sellist suhtlemist ebaviisakaks pidada. Madala kontekstiga kultuuris peetakse võimalikuks väärtuste, tõekspidamiste ja normide paljusust. Madala kontekstiga on näiteks Sveits, Skandinaaviamaad, USA. Ka Eestit võib pidada pigem madala kontekstiga kultuuriks. Madalat konteksti on seostatud individualismiga ja kõrget kollektivismiga. 1.2 Kultuuridimensioonid Eristatakse viite kultuuridimensiooni: 1) Individualism-kollektivism kirjeldab inimese ja grupi vaheliste seoste tugevust. Individualistlikes kultuurides, kus inimestevahelised sidemed on nõrgad, loodetakse, et igaüks hoolitseks ennekõike enda ja oma lähedaste eest. Kollektivistlikes kultuurides on olulised tugevad grupid (suguvõsa, hõim või religioosne kogukond). Inimestelt oodatakse, et nad oleksid oma grupile pühendunud ning vastutasuks pakub grupp neile kaitset ja hoolitsust.
Siin on ajaloo idee ühte heitnud rahvuse ja tema ajalooliselt ainukordse eneseteostuse ehk rahvusliku kultuuri ideega, mis kokkuvõttes tähendab teesi: igal rahvusel on oma kultuuriajalugu, mis toimib oma sisemiste jõudude toimel. See eristab eestlaste ajalookäsitlust panhistoritsismist ja pankulturalismist. Erinevalt rahvusliku kultuuri ajaloost tunnistab pankulturalism ja panhistoritsism kultuuridimensiooni autonoomsust ja sõltumatust rahvusest. Kultuur kujutab siin endast substantsi, mis areneb oma autonoomsete, immanentsete jõudude ja seaduste toimel. Frobenius nimetas seda tuuma nt paideneumaks, Spengler kultuuri hingeks ning selle vaatekoha järgi ei ole kultuur kunagi rahvuslik nähtus, vaid alati transnatsionaalne või rahvusest ülem. "Transtsendentaalne kultuuri idee viib maailmaajaloo olemasolu tunnistamiseni" (ibid.).
Kuna kumbki polnud ideaalne, noppis ta mõlemalt poolt positiivseid aspekte ning lõi Z teooria. 2.10 Selgita situatiivset juhtimisstiilide maatriksit Ei ole olemas parimat juhtimisstiili, juhtimisstiili valik sõltub olukorrast ja organisatsioonist. Kuna organisatsioonid on erinevad, tuleb neile läheneda individuaalselt. Olemasolevatset juhtimistiilidest tuleb juhil valida antud olukorras antud organisatsioonile sobivaim. 2.11 Missugused on Hofstede 4+1 kultuuridimensiooni? Milles need seisnevad ja milleks neid kasutatakse? Võimudistants: võrdsuse ja ebavõrdsuse tase riigis. Kõrge v. Näitab, et ebavõrdsust sallitakse, madal, et ei sallita Individualism: Kuivõrd ühiskond kinnitab individuaalsust või kollektiivsust saavutuste ja/või suhete juures. Ind. Kultuurides väärtustatakse indiviidi huvisid, samal ajal kol. Kultuurides peetakse oluliseks indiviidi allumist grupile.
on samad ja ka käitumine vastab nendele väärtushinnangutele, siis on ka kergem kohaneda. *Mida paremini on inimene omas kodus toime tulnud teiste inimestega, seda kergemini tuleb ta üldjuhul toime ka teises kultuuris. Kõik sellised üleminekud nõuavad inimestelt kohanemisaega. Selline kohanemine läbib 4 staadiumit (Oberg 1960): Kultuuridimensioonid. Maskuliinsus-feminiinsus (G.Hofstede´i järgi). Kultuuridedimensioonid Hollandi teadlane Geert Hofstede töötas välja 4 kultuuridimensiooni ning neile vastavad indeksid, mille abil on võimalik kultuure liigitada ja võrrelda (Hofstede 1991; vt indekseid ka Pajupuu 2000). Neid käsitles ta aastal 1980 ilmunud väljaandes Culture's consequences: International differences in work- related values (vt ka Hofstede 1991). 1) individualism/kollektivism -rühma vs. indiviidi reeglite eelistus; 2) võimudistants - millises ulatuses ühiskonnas aktsepteeritakse hierarhiad ja sotsiaalset ebavõrdsust;
Lähtuti saksa romantismist ja eriti Herderi kultuurikontseptsioonist. Siin on ajaloo idee üheteheitnud rahvuse ja tema ajalooliselt ainukordse eneseteostuse ehk rahvusliku kultuuri ideega, mis kokkuvõttes tähendab teesi: igal rahvusel on oma kultuuriajalugu, mis toimib oma sisemiste jõudude toimel. See eristab eestlaste ajalookäsitlust panhistoritsismist ja pankulturalismist. Erinevalt rahvusliku kultuuri ajaloost tunnistab pankulturalism ja panhistoritsism kultuuridimensiooni autonoomsust ja sõltumatust rahvusest. Kultuur kujutab siin endast substantsi, mis areneb oma autonoomsete, immanentsete jõudude ja seaduste toimel. Forbenius nimetas seda tuuma nt paideneumaks, Spengler kultuuri hingeks ning selle vaatekoha järgi ei ole kultuur kunagi rahvuslik nähtus, vaid alati transnatsionaalne või rahvusest ülem. "Transtsendentaalne kultuuri idee viib maailmaajaloo olemasolu tunnistamiseni" (ibid.). Kolmandaks võimaluseks võib nimetada Marxi ajaloo-käsitlust, mis
See annab võimaluse õigustada oma privileege ja seda, et antud süsteem on õiglane. · Hirmu ohjamine- Üheks funktsiooniks, mida stigma võib täita on see, et ta annab stigmatiseerijale teatava maailmavaate ja tähenduste süsteemi, mis kaitseb seda indiviidi eksistentsiaalse ärevuse eest. (Solomon, Greenberg & Pyszynski 1991). 11. Kultuuridevahelised erinevused. Väärtusorientatsioonid G.Hofstede'i järgi Hollandi teadlane Geert Hofstede töötas välja 4 kultuuridimensiooni ning neile vastavad indeksid, mille abil on võimalik kultuure liigitada ja võrrelda. Neid käsitles ta aastal 1980 ilmunud väljaandes Culture's consequences: International differences in work-related values (vt ka Hofstede 1991). · individualism/kollektivism -rühma vs. indiviidi reeglite eelistus; · võimudistants - millises ulatuses ühiskonnas aktsepteeritakse hierarhiad ja sotsiaalset ebavõrdsust;
annaabi.ee 
