KÜLVIKORD JA EELVILI Külvikorra puhul tuleks silmas pidada järgmist: Aega talirapsi eelmisest kasvatamisest. Vahe peaks olema 4...6 aastat. Tähtis vältimaks haigusi. Ühiseid haigusi kandvate kultuuride- herne, lina, kartuli ning rapsi vahele soovitatakse jätta 1 aasta. Suhkrupeedi puhul jäetakse 2 aastat vahele. Kui hästi eelkultuurid võimaldavad vähendada umbrohust rapsi külvile eelnenud aastatel. Sobilikud eelviljad Kultuurideta (must)kesa Ristik või põldheinsegu Varajane oder Talioder Talinisu Taliraps ise oma varajase valmimise tõttu sobib teraviljade eelviljaks. Väetamine Vajab väetamiseks rohkem väetisi kui teraviljad Vajab kasvuks hästi väetatud raskeid ja niiskeid muldasid Eelistada mikroelementidega kompleksväetisi Kasutada väetisi, millel väävlisisaldus on suurem Erinevad väetised, mida võib kasutada N toimeainena võib kasutada140kg/ ha
ebaotstarbekas. Neljakordsel kultiveerimisel, võrreldes kahekordsega, vähenes odra terasaak 200...347 kg/ha ehk 6,4...11,2% ja suurenes mootorikütuse kulu 42,9...101%. Kesade harimine Kesade harimine hõlmab kõiki enne taliviljade külvi tehtavaid mullaharimistöid, mille ülesandeks on umbrohutõrje, taliviljade toitumis- ja niiskusreziimi optimeerimine ning mulla külvikõlblikuks harimine. Levinud on kaks kesatüüpi: kultuurideta ja kultuuridega kesa. Sagedamini on kasutusel kultuuridega kesa. KULTUURIDETA KESA Sõltuvalt taliviljadele maa ettevalmistamise algusest ja kestvusest jaotatakse kultuurideta kesad mustkesaks, varajaseks ja hiliseks kesaks. Kultuurideta kesapõllud hoitakse korduvate harimistega umbrohupuhtad ja mullaviljakuse taastamiseks antakse tavaliselt sõnnikut (sobib nii tahke kui ka vedelsõnnik). Mustkesa harimine algab juba sügisel pärast saagi koristamist. Põld kooritakse ja küntakse
sisalduv lämmastik ja fosfor. Väetise laotamine pinnale on keelatud haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10 protsendi. Kui maapinna kalle on 5–10 protsenti, on pinnale väetise laotamine keelatud 1. novembrist kuni 15. aprillini. Orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31. märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud, või veega küllastunud maale. Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik pärast laotamist mulda viia 48 tunni jooksul. Allikate ja karstilehtrite ümbruses on 10 meetri ulatuses veepiirist või karstilehtrite servast keelatud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine ning vee kvaliteeti ohustav muu tegevus. Kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle 10 loomühiku loomi, peab olema lähtuvalt sõnnikuliigist sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla.
· fotosüntees suhteliselt intensiivne · kasvuprotsessid kulgevad aeglaselt · võrsumissõlmedesse ja lehtedesse kogunevad varuained (suhkrud) · karastunud taimed taluvad 10- 12 0 C külma Teine faas - temperatuur alla 00 C (5 - 7 päeva) 1. intensiivne valgustus ei ole vajalik 2.varuained lõhustuvad 3. tõuseb rakumahla kontsentratsioon kaks karastumisfaasi läbinud taimed taluvad - 20 C 17. Taliteraviljade koht külvikorras 1) puhaskesa e. kultuurideta kesa - taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj. otstarbekas) 2) kasutatud e. kultuuridega kesa - teravilja külviaastal kasvatatakse mõnda varakult koristatavat kultuuri (põldhein,lutsern, var kartul,segatis) 18. Kesade liigid Puhas ja kultuuridega kesa 19. Taliteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg ja hooldamine Mullaharimine Tavapärane mullaharimine Sügav sügiskünd(25cm)> kevadel pindmine mullaharimine> sügisel peale viljakoristust
"Silmad" pakkus vaid 13% vastanutest, st. kõige vähem, samas "käed" 36%. Maha ei jäänud ka "pea", "suu" ja "silmad", mida pakuti samuti üsna palju. 7. Kas oskad tuua näiteid suhtlemiszestidest, mis ühes või teises kultuuris, riigis vms. tähendavad erinevaid asju? Milliseid? Sellele küsimusele tahtis autor saada täpseid vastuseid stiilis: Naeratus meil tähendab head meelt millegi üle, Jaapanis ärritust, pahameelt. Vastusteks toodi aga lihtsalt zestid kindlate kultuurideta, riigideta, kus need esinevad. Tore on see, et vastuseid tuli laialdaselt ja erinevaid, seega see näitab, et õpilased teavad suhteliselt palju erinevatest kultuuridest, riikidest. Küsimustiku koostamisel arvas autor, et teades noori minnakse sellisest küsimusest niisama üle, ilma vastamata, seega oli see positiivseks üllatuseks, et sellele niigi palju vastati. Leidus ka muidugi neid, kes jätsid lahtri tühjaks. 8
Suure saagikusega.Kasut söödateraviljana,Austraalias toiduterav.Teraliimi valgud on halvema kvaliteediga kui nisu ja rukis,pätsimaht väiksem,õlletootmiseks-suur suhkrusisaldus,saab tumedama õlle.1000 seemnemass ületab nisu ja rukki.Aeglane valmimine. 27)Taliteraviljade koht külvikorras, kesatüübid. Külvamine suve teisel poolel aug lõpp või sept algus.Külvikorraväli, mis valmistata-kse ette taliteraviljade külviks-kesa.Kesa põhitüübid:1)puhaskesa e kultuurideta kesa,kus taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj otstarbekas)2)kasutatud e kultuuridega kesa, kus teravilja külviaastal kasvatatakse mõnda varakult koristatavat kultuuri(põldhein,varajane kartul,segatis,mais)Halvad eelviljad on keskm ja pika kasvuajaga suviteraviljad.Haljasväetiskesa eelistatakse väheviljakal mullal.Taliteravilju kasv tasastel põldudel liivsavimuldadel. 28)Taliteraviljade külviaeg ja külvisenorm.
oktoobrist alates. • Vedelsõnniku paisklaotamine on keelatud 20. septembrist kuni 20. märtsini ja juhul, kui maapind on külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud. • Poolvedel-, tahe- ja sügavallapanusõnnikut ning muud orgaanilist väetist ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 20. märtsini ja juhul, kui maapind on külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud. • Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik mulda viia võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul laotamise lõpetamisest arvates. • Kasvavate kultuuridega kaetud haritavale maale tohib 1. novembrist kuni 30. novembrini laotada sõnnikut juhul, kui see viiakse mulda 24 tunni jooksul. • (7) Haritav maa käesoleva seaduse tähenduses on: • 1) põllumaa; • 2) aianduslik maa – viljapuu- ja marjaistandik, puukool ning ajutiste kasvuhoonetega katmikala
Suure saagikusega.Kasut söödateraviljana,Austraalias toiduterav.Teraliimi valgud on halvema kvaliteediga kui nisu ja rukis,pätsimaht väiksem,õlletootmiseks-suur suhkrusisaldus,saab tumedama õlle.1000 seemnemass ületab nisu ja rukki.Aeglane valmimine. 27)Taliteraviljade koht külvikorras, kesatüübid. Külvamine suve teisel poolel aug lõpp või sept algus.Külvikorraväli, mis valmistata- kse ette taliteraviljade külviks-kesa.Kesa põhitüübid:1)puhaskesa e kultuurideta kesa,kus taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj otstarbekas)2)kasutatud e kultuuridega kesa, kus teravilja külviaastal kasvatatakse mõnda varakult koristatavat kultuuri(põldhein,varajane kartul,segatis,mais)Halvad eelviljad on keskm ja pika kasvuajaga suviteraviljad.Haljasväetiskesa eelistatakse väheviljakal mullal.Taliteravilju kasv tasastel põldudel liivsavimuldadel. 28)Taliteraviljade külviaeg ja külvisenorm.
(suhkrud) · karastunud taimed taluvad 10- 12 0 C külma Teine faas - temperatuur alla 00 C (5 - 7 päeva) 1. intensiivne valgustus ei ole vajalik 2. protoplasmast eralduv vesi lahustab varuaineid 3. tõuseb rakumahla kontsentratsioon 4. kaks karastumisfaasi läbinud taimed taluvad - 20 0 C karastumine on pöörduv protsess 17. Taliteraviljade koht külvikorras Taliteraviljade koht külvikorras Kesa põhitüübid: 1) puhaskesa e. kultuurideta kesa - taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj. otstarbekas) 2) kasutatud e. kultuuridega kesa - teravilja külviaastal kasvatatakse mõnda varakult koristatavat kultuuri põldhein, ristik lutsern varajane kartul segatis haljasväetiskesa eelistatakse väheviljakal mullal Halvad eelviljad on keskmise ja pika kasvuajaga suviteraviljad. Kesa peab vabastama maa 1 - 1,5 kuud enne talivilja külvi. 19
- külv kattevilja alla a) nende kasv jätkub pärast kattevilja koristamist ja kasvanud ädal küntakse sügisel hilja või kevadel mulda; b) teisel kasvuaastal esimene saak koristatakse suvel loomasöödaks ja ädal küntakse talivilja eelselt või sügisel (suviviljade eelselt) mulda. 43. Kesad, kesade liigid. Külvikorraväli, millega valmistatakse ette taliteravilja kasvatamist. Jaotus: Kultuurideta- eelkultuuri ei kasvatata. Mustkesa juhul kui põld on umbrohtunud. Aga see on neg mõjuga, sest huumus väheneb 2-3 t. Alati peab järgnema taliteravili. Kultuuridega- kasvatatakse taliteraviljade külvi aastal mõnd varajaselt koristatavat eelkultuuri nt põldhein, mesikas. 44. Mustkesa harimine. Kesa haritakse ja väetatakse mullaviljakuse suurendamiseks ja umbrohtumuse vähendamiseks. Kesaharimine algab eelmisel sügisel mustkesa puhul. Kesa haritakse mitu korda, iga kord sügavamalt
heintaimiku. Soodsamaks peetakse paar aastat kartulit, paar aastat puhkust kuna sellisel juhul jääb taastumisperiood pikemaks kui üle aasta külvaks kartulit! Kesad Kesade harimine hõlmab kõiki enne taliviljade külvi tehtavaid mullaharimistöid, mille ülesandeks on umbrohtude tõrje, taliviljade toitumis- ja niiskusreziimi optimeerimine ning mulla külvikõlblikuks harimine. Levinud on kaks kesatüüpi: - kultuurideta (mustkesa ja jaanikesa ühelehmapidaja kesa; kasutatakse juhul kui põld on umbrohtunud ja sinna järgneb talivili) - kultuuridega kesa (põldhein, varajane oder, rüps, raps, talirukis, hernes, varajane kartul, segatis, mesikas, lutsern, kõrreliste seemnepõld kultuuridega kesa peab vabastama enne talivilja külvi. Talirukkil 20.08-05.09 ja talinisul 25.08-10.09) Kesakultuuride valik on viimastel aastatel läinud pikemaks seoses uute tehnoloogiate
annaabi.ee 
