Kreeklased mõjutasid roomlaste kultuuris ja olustikus enamasti kõiki valdkondi. Kõige suurem ja tähtsaim , mis sel ajal inimeste elus oli usk. Algselt olid Roomas omad jumalad kuid nad omasid väga väikest tegevusvälja(näiteks väravate ja uste jumalaks oli Janus jne.).Isegi künnil, külvil ja lõikusel olid oma jumalad. Uue riigi tekkimisega kaasnes ka jumalte funktsioonide, ja ka religiooni muutumine . Võeti omaks nii etruskite kuid ka teiste väikerahvase kultusi. Kreeka otsene mõju tabas roomat just peale II. Puunia soda(218-201eKr.). Rooma algne kultus säilis üksnes Vesta ja Janusse kujul ning mõnede pühade tähistamises. Usu võtsid üle roomlased kreeklastelt. Nad omistasid kreeka jumalad ning panid neile nimed oma nägemise järgi (kreeklaste peajumalaks ja äikese välitsejaks oli Zeus ning roomlsed panin samajumalale nimeks Jupiter,Hera oli kreekas taevajumalanna ja Zeusi abikaasa
aeglane Teadmuslikud Esemelised Biomeetrilised Alg- Võivad nõuda Üldiselt vajavad Vajalik on suhteliselt investeeringud eriseadmeid Eraldi seadet Kallis seade Kasutajapõhised Iga kasutaja võib tuua Iga kasutajaga on Kasutaja seotud kulud kaasa kultusi Teatatud kulud Lisakulutusi ei ole.
D-gaas) - kallis -energia mis vabaneb on tohutu TULEVIK- Suur projekt kasut. termotuuma reakts. Tehisting. (jaapan/FRA?) 1. termotuumareaktor, nii suur en.anda, kasutades magnetväljasid kiirendamiseks. · kasulik kütus D on odav(merevees D2O) · lähteainet kasutada pole veele ohtlik · heelium, mis tekib, pole ohtlik · ein saasta keskkonda · palju energiat(kogu EU) Miinuseks see, et nõuab ülisuuri kultusi, kõrgkvaliteetset tehnoloogiat ja tööjõudu. 2. RASKETE TUUMADE LÕHUSTUMINE- tingimused: · *vaja lähteenergiat, mis saadakse neutronitelt · *vaja lõhkujat (neutronit) (iga konkreetse isotoobi jaoks kindla energiaga neutronit) · *Iga tuuma jaoks peab olema kindel mass ette antud kriitiline mass- mille juures hakkab lõhustuma. Kriitiline mass- iga lagun.tekib 2-3 neutronit juurde, lagunemine
nokivad teri. Maagiat ja nõidumist ei sallitud, hiljem oli see karistatav. Kasutati nii laibamatust kui ka põletusmatust. Templeid (templum=eraldatud koht) hakati ehitama etruskide ja kreeklaste eeskujul. Templid olid ka ühiskondliku ja riikliku elu toimingute paikadeks. Rooma religioon muutus vastavalt riigi kasvamisele ja uute kultustega kokkupuutumisele. 7.-6.saj. ekr toimuvad laenud etruskidelt, 5.-3.saj. eKr. võetakse üle rida Kreeka kultusi, alates 2.saj. eKr Väike-Aasia früüglaste Suure Ema ja Attise kultus, 1.saj. eKr. Egiptuse Osirise, Isise ja Anubise kultused, 1.-2.saj. levib Süüria ja Egiptuse päikesekultus, 3.saj. pärsia-süüria päritoluga mitraism ja manilus. 2.saj. eKr antakse välja rida seadusi veriste, kõlvatute ja eriti inimohvriga seotud kultuste keelustamise ja osalejate karistamise kohta Rooma riigis. Valitsejate surmajärgne jumalustamine levis Idamaadest ja algas Julius Caesariga. 1.saj
tunnuseks. Motiiv ilmnes erinevates teisendites eri aegades ja kohtades ka hiljem. Mõned näited : Alfred Gilberti Shaftesbury mälestuspurskkaev hüüdnimega "Eros Fountain" (1887 93), Victor Horta Hôtel Solvays Brüsselis (1895 1900), Antonio Gaudí Güelli palee peavärav (1885 89), Louis Sullivani ornament Carson Pirie Scott and Co. kaubamaja fassaadil Chicagos (1899 1904). Juugend võttis sümbolismilt üle mitmeid sümboleid ja kultusi. Näiteks viljeldi ka juugendperioodil hirmu- ja õudusekultust, milles otsiti sõnulseletamatut ja salapärast. Siia juurde kuulus veel levinud saatanlikkuse kultus. Esines ju juugendi lemmiksümbolis (taimornamentika) kaks vastaspoolust : elav loodus ja selle stilisatsioon. Üsna levinud motiiv oli Pierrot (narr). Pierrot on antud ajastu sümbol. Pierrot on kirglik, kuigi ise ei usu suurtesse kirgedesse. Sümbolismilt pärandas juugend veel androgüünsuse mehelike ja naiselike
need olid korraldatud jumaluse Funuse auks. Luperkaale korraldasid luperkid jooksu Palatinuse künka ümber kõik naised, kes luperkidelt said sellel ajal piitsa usuti et jäävad rasedaks. Sellised tseremoodiad arvatakse, et on osaliselt pärit juba eelajaloolisest ajast. Aja jooksul Rooma usund teeb läbi ka suuri muutusi, millest olulisemad toimuvad 3-2saj eKr kui Rooma satub kontakti teiste rahvastega ning võtab neilt üle uusi kultusi, teine oluline muutus toimus keisririigi algusega, kui tuli samuti uusi kultusi. Hilise keisririigi aegne usund oli väga sünkretistlik seal olid segunenud nii Rooma, Kreeka kui ka idamaised kultused, millest suurimate mõjudega on idamaised kultused. Idamaised kultused olid väga kosmopoliitsed, neid järgisid väga erinevad rahvad. Rooma usund ise oli enne uusi kultusi väga etnotsentristlik. Algselt oli ka ristiusk kosmopoliitne. Vabariigi ajajärk (510-31 eKr)
polnud. Samuti arvas ta, et neil on rooma panteon, mida austatakse üle maa, kuid tegelikult olid jumalatel territoriaalsed piirid ja enamik olid seotud ainult teatud hõimudega. Paljusid jumalaid ei pruugitud teada isegi kõrvalkülas. Eksikombel võis jumalaks pidada ka mõnda loodusvaimu, mis oli seotud nt mõne allika, mäe, nõmmiku jne-ga. 15. Interpretatio celtica olemus. Keltid ühendasid sageli teisi jumalaid ja kultusi enda omadega (abielludes, kolides jne). So SÜNKRETISM. 374 oli teada jumala nimesid, 305 esinevad ainult ühel korral! St, iga nime taga ei seisa jumal, ühel jumala võib olla palju nimesid! 16. Gallia-keldi jumalad Caesari järgi. Caesar nimeab tähtsuse järjekorras (6): Mercurius, Apollo, Mars, Jupiter, Minerva, Dis Pater (Pluto). · Gallia-Mercurus kõikide kunstide leiutaja, reisijate teejuht, kauplajete kaitsja, ka sõjakunsti kaitsja
306. aastal tõusis võimule esimene kristlasest keiser Constantinus, ta valiti võimule koos Maxentiusega sõjaväe poolt. Samal ajal oli võimul ka Galerius, võimule pääsemiseks tuli Constantinusele oma vastased Maxentius ja Galerius elimineerida. 312. aastaks oli ta selle saavutanud, kuid asemele kerkis vastasseis paganliku Liciniusega. Siiski asus ta läbi viima kristlikke reforme ning andis oma esimesel tõelisel valitsusaastal (312) välja edikti, millega lubas kristlastel taas oma kultusi läbi viia ning nõudis paganatelt sallivust kristlaste suhtes. Juba 313. aastal vabastas ta kogu vaimulkkonna maksudest. Seadusest ei puudunud ka punkt, mille kohaselt ei tohtinud vaimulikuks hakata maksudest kõrvale hiilimise eesmärgil. See seadus oli aluseks ka hilisemale kiriklikule seadusandlusele. 318. aastal Piiskoplik ärakuulamine- piiskop võis olla vahekohtunikuks inimeste isiklikes küsimustes, piiskopi roll muutus seega ilmalikuks. 320
omased tänapäeva religioonidele. Ei ole ühte püha raamatut, mis normeeriks seda, mida tuleb uskuda või mida mitte Teatud pühadus ümbritses Homerose eeposi, aga pole pühadeks peetud. Polnud patriarhiga võrreldavat tegelast ega ühtset organisatsiooni Religiooni rajajat pole, on tekkinud Kreeka pärimuse järgi on jumalakultus jumala enda loodud, võttis kätte ja õpetas inimesi end austama. On ka teatud inimesed, kes on loonud uusi kultusi. Kreeka religioon on kultusreligioon, uskumused jumalate kohta ja maailma päritolu kohta, aga religiooni põhisisu pole kokkuvõetav mingi õpetusena. Ei ole teada selliseid inimesi, kes tol perioodil EI uskunud jumalatesse. Aga mõned filosoofid kritiseerisid jumalate uskumist ja jõudsid järeldusele, et äkki polegi olemas, aga see ei mõjutanud üldist olu. Jumalad jt üleloomulik olendid Polüteistlik jumalakäsitlus Jumalad kui liik elusolendeid
). Esimene ja vanim kosmilist päritolu jumalus on valguse personifikatsioon -- Ra , mis ei tähenda midagi muud kui Päikest. Paistab, et võimas Päikesejumal Ra oli juba väga varajasel ajajärgul egiptuse panteonis juhtkohal. Hilisematel aegadel elanud egiptlaste meelest oli tema nimi mingil määral seotud loomisega. Päikesekummardamine oli Egiptuses iidne tava ning arvata võib, et Ra kultusega segunes terve hulk teisi päikesekummardamise kultusi. Igatahes on kindel, et nii läks kullipäise jumala Horose kultusega. Mõlemat jumalat kujutatakse tavaliselt inimese keha ja kulli peaga, mõnikord on nad üleni kullikujulised. Paistab, et juba iidsest aegadest peale samastati Egiptuses kulli päikesega. Teisest küljest aga, Päikesejumal on seotud maoga (Ra sümboliks on maoga ümbritsetud päikeseketas). Nagu te teate, austati Heliopolises Päikest kui kõrgemat ja vanimat jumalikku olevust (Heliopolises Ra on identne kohaliku jumaluse
(Bonaventura (1221-1274). Ilmutus kommunikatsiooni rafineeritud vorm, mis Jumalalt ehk absoluudilt on suunatud inimesele. KESKAJA FILOSOOFIAST Keskaja filosoofia (KF) aluseks oli kristlik maailmavaade See on religioonile tuginev filosoofia, filosoofilised uurimused peavad olema kooskõlas pühakirjaga. Kristlus tekkis I sajandil. KF hakkab kujunema II saj, aluseks on Platon ja uusplatonism (Plotinos). Suures osas kujunes KF III-IV sajandil. Tähtsamaid konkureerivaid kultusi Rooma riigis: 1) Vana paganlik usk, millele lisandus keisrikultus. 2) Suurema (aastaaegade jumalanna) kummardamine. 3) Isise ja Osirise kultus, mis pärines Egiptusest. 4) Mithraism, mis pärines Pärsiast. Kõigis neis on tähtsal kohal müstiline element, mis tähendab, et Maailma olemusest võib aru saada müstilise ilmutuse abil, täielikult ja korraga. Kristlik mõtteviis kujunes võitluses ketserlusega 1) Gnostitsism inimene saavutab lunastuse mitte usu, vaid teadmise (gnosis) abil.
Siia kuulub ka tema kultusreform, mis püüdis puhastada Jeruusalemma kultuse kõigist võõrastest elementidest ning sünkretismi asemele seada Jahve-usundiga ühendatav kultusvagadus. Tegemist oli poliitilise meetmega, osalise vabanemisega võõra ülemvõimu alt ning rahvusliku iseseisvuse taotlusega. (Siiski, pärast Hiskijat oli usuline olukord samasugune nagu enne teda. Manasse valitsusajal harrastati Jeruusalemmas taas assuri ja teisi võõraid kultusi.) VT järgi (Aasamäe ,,Käsu aeg andmetel): Hiskija võttis oma isalt valitsemise üle aastal 725. Hiskija oli usklik ja õiglane valitseja. Ta käskis hävitada iidolite kujud ja altarid, avas Jumala templi ja lasi selle korda teha tempel pühitseti uuesti ja seal toodi ohvreid. Hiskija saatis kõikidesse Iisraeli suguharudesse oma käskjalad ja kutsus nad paasapühade pidamiseks ja Looja kummardamiseks kokku Jeruusalemma. Kutse peale tulid kkku vaid Juuda rahvad
Ptolemaiosed esinesid ühteaegu Aleksander Suure ja muistsete Egiptuse kuningate võimujärglastena. 61 Aleksander Suur ja Ptolemaiosed jumalikusti, nende mumifitseeritud surnukehad säilitati spetsiaalses pühamus pealinnas Aleksandrias (nn Soma või Sema); kuningad kasutasid Egiptuse traditsioonilise kuningarituaali elemente ja soosisid traditsioonilisi kultusi ning preesterkonda. Kreeka keele kõrval kasutati jätkuvalt egiptuse kirjakeelt, nii vanal hieroglüüfilisel kui ka uuemal I aastatuhande algul käibele tulnud lihtsama demotikoni (rahvakirja) kujul. Riigis säilis vana noomide (piirkondade) jaotus, samuti sõltuvate talupoegade sundtööl põhinev ning kirjutajate kontrollile allutatud põllumajandus. Maksude kogumisel kasutati ulatuslikult maksurenti: maksukogumise õigus omandati
annaabi.ee 
