Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja Loomakasvatuse Instituut SEAKASVATUSE KURSUSEPROJEKT Koostaja: Juhendaja: Aleksander Lember Tartu 2010 1. Vajalik suguemiste ja kultide arv. Kultide arv Seemendamine toimub 6 nädalat järjest, nädalas ligikaudu 85 emist, selleks on vaja 8 kulti. Kasutan kunstliku seemendust. Suguemiste arv Reprodutsioonitsükkel on 148 päeva, järelikult saab aastas toimuda 365 : 148 = 2,5 pesakonda aastas Kuna on vaja toota 4303 tonni sealiha (eluskaal) ja realiseerimismass on 104 kg. Seega 4303 000 : 104 = 41 375 siga realiseerida aastas, lisaks sellele lõpnud põrsad. Järelikult peab sündima 44 375 põrsast
*Põrsaste võõrutamise viisid: 1)järkjärguline võõrustamine-peetakse põrsad emisest lahus ja lastakse järjest vähem imema. VÄLDIB UDARAPÕLETIKKU. 2)kohene võõrustamine-emis viiakse ära, aga põrsad jäetakse veel vanasse kohta mõneks ajaks KASTREERIMINE Kõik lihakombinaati saadetavad sead peavad olema kastreeritud enne 2 kuu vanuseks saamist. Tavaliselt kastreeritakse imetamisperioodil. Kõik kultpõrsad, keda sigimiseks ei valita. VABADE JA TIINETE EMISTE NING KULTIDE PIDAMINE Peale võõrustust on emised rahutud. Vabadele emistele meeldib lamada üksteise lähedal. Peale tiinestamist muutuvad emised rahulikumaks ja lamavad rohkem. Enam meeldib emistele lamada küljel. Individuaalsel söötmisel emiste piimakus suureneb ja põrsaste hukkumine väheneb. Emiste latter on 0,55-0,65m lai. Emis sööb ära 2kg jõusööta 8-26 min. Individuaalne söötmine on hea, kuna siis ei söö teised sead toidu eest ära.
Pieträäni tõugu sead on suurima rümba tailihasisaldusega tõug maailmas. Sead on stressile vastu- võtlikud, mistõttu nende rümpades esineb rohkem madala kvaliteediga PSE lihaskudet. Djurok (ingl. Duroc) on üks levinum seatõug USA-s. Tõug on aretatud spetsiaalselt lihatootmiseks, sobivad suurtesse tööstuslikesse mehhaniseeritud seakasvatuskomplek- sidesse. Djuroki tõugu sead on tugeva kehaehitusega, suurekasvulised (täiskasvanud kultide mass 410kg, emistel 340kg), pika kerega, lontkõrvalised, kaardunud seljaga, suurte ja lopsakate sinkidega, tugevate jalgadega ja punakaspruuni naha ja harjaste pigmentatsiooniga (varieerudes helekuldsest tumepruunini) ning rahuliku (flegmaatilise) temperamendiga. Hinnatavad omadused on tugevad jalad ja hea stressiresistentsus. Hampsir (ingl. Hampshire) on üks vanemaid tõugusid USA-s. Hampsiri sead olid
nad astuvad liikumisel sõrgade esiäärtele. Pieträäni tõugu sead on suurima rümba tailihasisaldusega tõug maailmas. Sead on stressile vastuvõtlikud, mistõttu nende rümpades esineb rohkem madala kvaliteediga PSE lihaskudet. Djurok (ingl. Duroc) on üks levinum seatõug USA-s. Tõug on aretatud spetsiaalselt lihatootmiseks, sobivad suurtesse tööstuslikesse mehhaniseeritud seakasvatuskomp- leksidesse. Djuroki tõugu sead on tugeva kehaehitusega, suurekasvulised (täiskasvanud kultide mass 410kg, emistel 340kg), pika kerega, lontkõrvalised, kaardunud seljaga, suurte ja lopsakate sinkidega, tugevate jalgadega ja punakaspruuni naha ja harjaste pigmentatsiooniga (varieerudes helekuldsest tumepruunini) ning rahuliku (flegmaatilise) temperamendiga. Hinnatavad omadused on tugevad jalad ja hea stressiresistentsus. Hampšir (ingl. Hampshire) on üks vanemaid tõugusid USA-s. Hampširi sead olid
kühvliga künadesse või siis ämbriga valada juurde söödaautomaatidesse. Kärru mahub üle 100 kg jahu ja seega oli töötajal füüsiliselt raske töö. Põrsastele tuli kottidest võtta graanuleid ja valada nende söödaautomaatidesse. 8 Joonis 3. Jahu saamine kolust kärru 6. TEHNOLOOGILISED KIRJELDUSED JA ARVUTUSED 6.1 Pidamisviisid ja sulu pinna arvutamine Emiste ja kultide, nuumikute ja kesikute lautades ei kasutata allapanu. Emised on kas individuualsugludes või rühmasulgudes, nuumikud ja kesikud on rühmasulgudes, kus ühes sulus on 20-30 siga. Võõrdepõrsaste lautades kasutatakse minimaalselt allapanu, pärast sulu puhastamist visatakse kühvli täis turvast ja natuke põhku ning põrsaid peetakse rühmasulgudes. Kuid poegimislautades kasutatakse allapanu alati, iga emis on oma sulus.
Fosfor % 0,6 0,45 0,45 *Kuivsööta söövad põrsad ca 5-6%, kuni 75 kg kesikud 4% ja nuumikud(üle 75 kg) 3% oma kehamassist Allikas:Põllumajandusloomade söötmisnormid koos söötade tabelitega, 1995. Vabariiklik söötmisalase uurimistöö koordineerimise komisjon Tabel 5. Toitefaktorite konserntratsioonimäärad emiste ja kultide söötmisel kuivsööda 1kg kohta Näitajad Ühik Vabad ja tiined Imetavad emised ja kuldid emised Mateb.energia MJ/kg 11-12 12-13 Toorproteiin % 11-13 17,0 Toorkiud max % - -
Terav kuulmine, ebasõbralik häälitsus ajab paanikasse Hästiarenenud maitsmismeel, imikpõrsastele meeldib magus, täiskasvanud sigadele õunamaitse Kasutavad erinevaid häälitsusi: nälg, janu, hirm, agressioon, põrsaste söömakutsumine, ,,armumängud" jm Seakisa 112 detsibelli ja võib kahjustada inimese kuulmist Sõbralik tasane jutt mõjub rahustavalt Meeldib kratsimine ja esemete vastu sügamine, kuid teinetesit ei süga-puhasta Indlevad emised püüdlevad (otsivad) kultide juurde, paaritusakt on pikem kui teistel loomadel Emised ehitavad pesa, põrsad kinnistuvad nisale 43. Sigade pidamise standardid ( euronormid ). 21 44. Sigade pidamise nõuded erinevatele gruppidele. II SPETSIIFILISED NÕUDED ERINEVATELE GRUPPIDELE A. KULDID Kuldisulud peavad olema niimoodi konstrueeritud, et kuldid saavad end ringi pöörata ja teisi sigu kuulda, haista ja näha
On omnivoor. 2/3 oma toidust saab maad sonkides. Rohttaimed, mugulad, juured, risooid, viljd, marjad, seemned, loomne toit tõugud, pisiimetajad, raiped, linnumunad. Sigimine: Jooksuaeg novembrist jaanuarini ühes piirkonnas 1-1,5 kuud. Emasloom võib innelda 2x aastas, kui esimene pesakond hukkub. Teine paaritumine kunaiganes. Tiinud 4,5-5kuud, põrsad märtsist maini, põhiliselt aprillis. Keskmiselt 5-8põrsast. Kuldid elavad muidu eraldi, aga jooksuajal ühinevad karjaga. Siis toimuvad kultide vahel vihasesd võitlused ning võitja viljastab kõik karja emased. Probleemid: songivad üles põllumaad Lubatud jahiviisid ja aeg: Pmst aastaringselt. Peamiselt augustis varitsusjaht kaera- ja nisupõldude juures või talvel, kui kasutatakse koera. Lasta ei tohi emiseid. Metskits (Capreolus capreolus) Selts: sõralised Sugukond: hirvlased. Välimus: Sale kiiljas kehakuju. 28-29 kg, õlakõrgus 70-80cm, tüvepikkus 110-130cm. Talvekarvas valge tagumik. Elavad harva üle 10a
Tiinus- ja imetamisperiood on aga omavahel integreerunud, s.t. tiine emise söötmistugevus mõjutab tema söödatarbimist ka imetamise ajal. Tiine emis vajab sööda toitaineid elatuseks, loodete kasvuks ja emakavälise kehamassi juurdekasvuks, imetaval emisel tuleb lisaks elatustarbele arvesse võtta piima tootmiseks vajaminev söödakogus. Vabade ja tiinete emiste söötmine ja pidamine Vabade ja tiinete emiste ning kultide pidamine Vabadele ja tiinetele emistele optimaalsete pidamistingimuste loomine eeldab nende käitumisharjumuste tundmist. Võõrutusjärgselt on emised rahutud. Rühmasulus peetavad vastvõõrutatud emised kaklevad alluvusvahekordade paikapanemiseks._ Vabad emised eelistavad lamada üksteise lähedal lamamisalal. Pärast tiinestumist jäävad emised rahulikumaks ja lamavad rohkem. Enam meeldib emistele lamada küljel.
väike viljakus. Piimajõudlusnäitajad sõltuvad rohkem pullide hindamisprogrammist ja valiku rangusest. Perekondaretus omab suuremat tähtsust seakasvatuses, sest sigadel on suurem viljakus. Perekondaretust rakendatakse seakasvatuses just seetõttu, et mõningad tunnused on hinnatavad ainult emistel (ei ole välistatud ka isa mõju). Näit. viljakus, piimakus nisade arv. Nende tunnuste järgi kulte ei hinnata. Kasvu söödaväärindust ja lihakeha omadusi parandatakse tavaliselt kultide valiku alusel. Lehmaperekondade tähtsus hakkab suurenema seoses embrüosiirdamisega, kuid aretusliini tähtsuseni ta ei jõua. 61. Liin- ja perekondaretus Liinaretuses eristatakse kolme etappi: 1. liinialustaja leidmine liinialustajaks valitakse isasloomad, kelle kehaehitus ja jõudlusomadused vastavad kõige enam aretuseesmärgile. Seejärel hinnatakse nende aretusväärtus ning valitakse liinialustaja. Esimesel etapil kasutatakse ühtlikku paaridevalikut, kuid mitte suguluspaaritust. 2
Tavaliselt ulatub vanus umbes 10 aastani. Metssead on karjalise eluviisiga loomad. Keskmine karja suurus on 10 isendit. Vanemad kuldid elavad eraldi, liitudes karjaga ainult jooksuajal. Karju võib olla erinevaid kooseisu poolest: põrsakari(koos emisega), kesikkari(kesik on 1-2 aastane noorloom), vanaloomade- ja segakari. Tavaliselt juhib karja juhtemis. Metsigadel algab jooksuaeg novembris ja lõpeb jaanuaris. Sellel ajal liituvad karjadega ka kuldid. Algab kultide võitlus emiste pärast, mis võib lõppeda küllaltki veriselt. Vigastuste leevendamiseks kasvatavad kuldid endale naha alla paksu sideainest kilbi, mis kaitseb vastase kihvade eest. Tugevaim kult saab õiguse viljastada kogu karja emised. Tiinus kestab 4,5 5 kuud ja põrsad sünnivad aprillist maini. Poegimine toimub hoolega meisterdatud pesas. Pesamaterjaliks kasutab emis kulu, sammalt, oksi ja kohaks valib mõne tihniku või kuusealuse. Keskmiselt sünnib 5-6 põrsast, harva kuni 12
On olemas vöimalus, et teadvus taastub. Intervall uimastamise ja torkamise (veretustamise) vahel ei tohi ületada 30 sek. Veejoaga u.korral tungib kõrge surve all olev (3500 bar) peenike veejuga sea koljusse kiirusega 50 m/s ja purustab peaeaju. Kuna selle eetodi puhulö ei toimu liha ja siseelundite täielikku veretusatmist, pole meetod praktiliselt kasutatav. Lahtise kuuliga u. On riskantne töötajale rikoset. Kasut vaid tugeva koljuga suurte pullide ja kultide puhul. Haamrilööki rakendatakse kodulindude, kalade ja küülikute puhul. Elektriline uimastamine on lühikese intervalliga meetod s.s. intervall umastamise (voolu katkemise) ja veretustamise vahel peab olema võimalikult lühike, vähendamaks verevalumite tekkimise riski lihastes ning et lihastesse jääks võimal.vähe verd. Veretustamine peab toimuma 5 sek pärast voolu katkemist Ainult pead läbiva el.vooliuga (50-60Hz, madalpinge) uimastamise faasid:
kaklevad. Normaalne asustustihedus kindlustatakse kui sulus on iga emise kohta vähemalt 1,9 m2 pinda (üksiksulus 1,4 m2). Igale emisele tuleks arvestada 0,4-0,5 m künafronti. Sugukulte peetakse tavapäraselt üksiksulgudes, mille pindala on 6-7 m2 . Tähtis on tagada see, et kuldid saaksid jalutada, muidu nad rasvuvad, halveneb sperma kvaliteet ja alaneb suguline aktiivsus. Kultide sulud peaksid asuma emisesulgude kõrval, et kuldi lõhn ja hääl ja tema nägemine mõjuks stimuleerivalt inna avaldumisele. Väga tähtis on, et kuldi sulg oleks kuiv ja hea põrandaga, kuna paaritus toimub enamasti kuldisulus. Samuti peab olema emisel lihtne olla siseneda kuldi sulgu (kui on liiga keerulised või kitsad uksed, siis emis ei taha minna kuldi sulgu). 10.Imikpõrsaste pidamine, põrsaste lõpmise põhjused.
annaabi.ee 
