kodanike täielik õigus laiali saata võrdsus seaduse ees. 3. Eesti 3 rahareformi (miks, millal, sisu) -1919 mark, et kaubandus oleks hea, kuna kehtis palju erinevaid siis oli ka suur segadus, maarahvas(ei olnud ühtsed valuutat/rahaühikut) - 1928 kroon(=100marka) reformiga vastu võtmine, mark ei olnud püsiv ega kindel - 1933 Tõnissoni valitsus devalveeris raha 35% võrra (toimus kullasisalduse vähendamine), aitas Eestil majanduskriisist väljuda. 4. Vabadussõjalased - Võitlesid Vabadussõjas Nõukogude Venemaa vastu -1929 EVKL, sihims majandusliku olukorra parandamine, sõjamälestuste jäädvustamine, Vabadussõja-aegse vaimsuse säilitamine - Üks põhialgatajaid A.Sirk- ideeline juht ning juhatuse esimees A.Larka - Võitlus erakondade vastu, surve, et põhiseaduse muutmise ettepanek teostataks - Rahva meelepaha, majanduslik olukord raske
kõiki kommertspankade operatsioone. Panga põhikapital koosnes 4000 aktsiast à 2500 marka. Ühtlasi sätestati Eesti Panga põhikirjas, et väljaantavate pangatähtede tagatiseks on panga kulla ja muu metalli tagavara vahekorras 1 mark = 0,2903225 grammi puhast kulda, riigi väärtpaberid ja võlakohustused ning diskonteeritud vekslid ja teised väärtused. Eesti Panga loomisega võis ka rahareformi lõppenuks lugeda. Rahareformi tulemused Marga kullasisalduse määramine Prantsuse kuldfrangiga võrdeliseks oli otsus, millega püüti tekitada Eesti marga vastu usaldust. Kuid isegi selliselt motiveerituna oli see idealistlik, sest nii kõrge kurss ei olnud reaalne ka elanikkonna silmis. Tegelikult oli Eesti mark paberraha ja sellisena rahvas seda ka võttis. 15. aprilliks 1919 olid riigi üldised kulutused 115 miljonit marka, millest Vabadussõda oli neelanud 75 miljonit. Aprillis kasvasid sõjakulud veelgi.
kaevandatud ca 145 tuh tonni kulda Kui palju kulda toodetakse igal aastal? 2001.a. moodustas toodetud kulla maht 2604 ehk 67% kogu tarbitud kullast sellel aastal. Kulla tootmine kasvab aastast aastasse, kuid põhikasv langes siiski möödunud sajandi 70- ndate aastate lõpule. Miks mõõdetakse kulla puhtus mõnikord karaatides? See on alguse saanud iidsetest aegadest, kui karaat muutus Lähisidas kullasulamite puhtuse mõõdupuuks. Briti kulla karaat on mittemeetriline kullasisalduse hindamisühik, mis on võrdne sulami massist 1/24 osaga. Puhaskuld vastab 24 karaadile. Seda mõõtühikut kasutatakse Sveitsis ja teistes inglise keelt kõnelevates riikides. Tänapäeval mõõdetakse kulla puhtust ka lähtuvalt selle keemilise koostise puhtusest, st metallisulamis sisalduvates puhtametalli tuhandikes osades. Nii näiteks 18 karaati on 18/24 ja ümberarvestatuna tuhandikele osadele vastab 750ndale kullaproovile. Mis on kaal karaatides?
väljavoolu riigist Hollandisse. Seda tingisid kaks faktorit: (1) 16 sajandi Holland oli suhteliselt arenenum kui Inglismaa, kuna Inglismaa eksportis toorainet ja importis tööstuskaupu Hollandist. Vahetuskurss Inglismaa jaoks halvenes pidevalt. Seetõttu osutus kasulikuks eksportida Inglise metallraha ja vermida see Hollandis sealseks rahaks. Varased merkantilistid ei osanud seda nähtust seostada kaubandusbilansi defitsiidiga. (2) Teiseks oli Inglise metallraha väljavool seotud ka selle kullasisalduse langusega, kuna kuningavõim laskis sajandi algul välja uued mündid, mis olid väiksema kullasisaldusega, kuid säilitasid endise nominaalväärtuse. Seetõttu oli kasulik vanu münte eksportida. Varased merkantilistid soovitasid kolme poliitikat: · (1) Välja lasta standardkaaluga mündid. · (2) Kasutada valitsuse reguleeritud vahetuskurssi. · (3) Keelata raha eksport täielikult. Hilised merkantilistid - soodsa kaubandusbilansi saavutamine
väljavoolu riigist Hollandisse. Seda tingisid kaks faktorit: (1) 16 sajandi Holland oli suhteliselt arenenum kui Inglismaa, kuna Inglismaa eksportis toorainet ja importis tööstuskaupu Hollandist. Vahetuskurss Inglismaa jaoks halvenes pidevalt. Seetõttu osutus kasulikuks eksportida Inglise metallraha ja vermida see Hollandis sealseks rahaks. Varased merkantilistid ei osanud seda nähtust seostada kaubandusbilansi defitsiidiga. (2) Teiseks oli Inglise metallraha väljavool seotud ka selle kullasisalduse langusega, kuna kuningavõim laskis sajandi algul välja uued mündid, mis olid väiksema kullasisaldusega, kuid säilitasid endise nominaalväärtuse. Seetõttu oli kasulik vanu münte eksportida. Varased merkantilistid soovitasid kolme poliitikat: • (1) Välja lasta standardkaaluga mündid. • (2) Kasutada valitsuse reguleeritud vahetuskurssi. • (3) Keelata raha eksport täielikult. Hilised merkantilistid - soodsa kaubandusbilansi saavutamine
6. Kullastandardi olemus -raha käibib kas kuldmüntidena või kullaks vahetavate pangatähtede vormis. Puhas kullastandard-nt.Vana-Roomas kogu ringluses olev raha koosnes eri kullasisaldusega müntidest ja kuldesemetes. 19.saj kullqastandard-rahvuslik valuuta seotud kulla varude ja kulla hinnaga 1821-1914 nn klassikalised kullastandard, raha Kullastandardi taastamise ajajärk 1919-1971 Iga riik määras oma raha kullasisalduse 7. Bretton Woodsi süsteemi olemus Bretton Woodsi periood 1944-1971- toetus kullale ja dollarile 8. Raha ajalugu Eestis Eesti krooni kasutuselevõtt 1985a isemajandava Eesti projekt 1989a ametlikult kurss enda rahale, konkurss paberraha kavandite saamiseks 1990a ettevalmistused trükkimiseks 20juuni 1992 tehtud! 9. Rahasüsteemide liigitus eri aspektidest
Vahetuskursi lubatav kõikumine oli +/-1%.Riigi maksebilansi olulise defitsiidi korral oli võimalik vahetuskursse poliitilise otsusega muuta (nn. “kohandatav-fikseeritud” valuutakursside süsteem) 43.Kaasaaegne rahvusvaheline rahasüsteem (nn. hübriidsüsteem, Jamaika süsteem) Kaasaaegne rahvusvaheline rahasüsteem sai alguse peale Bretton Woodsi süsteemi lagunemist rahvusvahelistel valuutakonverentsidel (alates 1971, sh. Jamaica konverents 1976) 1971 a. dollari kullasisalduse vähendamine 1972.a -inglise nael viidi ujuvale kursile 1973. a -dollari järgnev devalveerimine 1973 a. –kõik peamised valuutad lasti ujuvale kursile Tänapäeval eksisteerivad kõrvuti igasugused valuutakursside kujunemisvõimalused: • vabalt ujuvad kursid; • fikseeritud valuutakursid; • reguleeritult ujuvad kursid; •ühisvaluuta süsteemid 44.Ühisvaluutaga kaasnevad eelised ja puudused Ühisvaluutaga kaasnevad eelised:
USA majanduslikud raskused (inflatsioon, kaubandusbilanssi puudujääk, USA ei saanud enam tagada kogu maailma majandusarengut) Erinevate majanduste ebaühtlane areng (vahetuskursside seotud süsteem hakkas segama) Kulla hinna tõus vabal turul: 30. Kaasaaegne rahvusvaheline rahasüsteem Nn hübriidsüsteem sai alguse peale Bretton Woodsi süsteemi lagunemist rahvusvahelistel valuutakonverentsidel: 1971. a. - dollari kullasisalduse vähendamine 1972. a. - inglise nael viidi ujuvale kursile 1973. a. - dollari järgnev devalveerimine 1973. a. - kõik peamised valuutad lasti ujuvale kursile Tänapäeval eksisteerivad kõrvuti erinevad valuutakursside kujunemisvõimalused: vabalt ujuvad kursid fikseeritud valuutakursid reguleeritult ujuvad kursid ühisvaluuta süsteemid 31
majandusarengut) • Erinevate majanduste ebaühtlane areng (vahetuskursside seotud süsteem hakkas segama) 29. Kaasaaegne rahvusvaheline rahasüsteem Kaasaaegne rahvusvaheline rahasüsteem (nn. hübriidsüsteem, Jamaika süsteem) Kaasaaegne rahvusvaheline rahasüsteem sai alguse peale Bretton Woodsi süsteemi lagunemist rahvusvahelistel valuutakonverentsidel (alates 1971, sh. Jamaica konverents 1976) 1971. a. - dollari kullasisalduse vähendamine 1972. a. - inglise nael viidi ujuvale kursile 1973. a. - dollari järgnev devalveerimine 1973. a. - kõik peamised valuutad lasti ujuvale kursile Tänapäeval eksisteerivad kõrvuti igasugused valuutakursside kujunemisvõimalused: • vabalt ujuvad kursid • fikseeritud valuutakursid • reguleeritult ujuvad kursid • ühisvaluuta süsteemid 30. Ühisvaluutaga kaasnevad eelised ja puudused Ühisvaluutaga kaasnevad eelised:
tagada kogu maailma majandusarengut) · Erinevate majanduste ebaühtlane areng (vahetuskursside seotud süsteem hakkas segama) · Kulla hinda tõus vabal turul: 43. Kaasaaegne rahvusvaheline rahasüsteem Kaasaaegne rahvusvaheline rahasüsteem (nn. hübriidsüsteem, Jamaika süsteem) Kaasaaegne rahvusvaheline rahasüsteem sai alguse peale Bretton Woodsi süsteemi lagunemist rahvusvahelistel valuutakonverentsidel (alates 1971, sh. Jamaica konverents 1976) 1971. a. - dollari kullasisalduse vähendamine 1972. a. - inglise nael viidi ujuvale kursile 1973. a. - dollari järgnev devalveerimine 1973. a. - kõik peamised valuutad lasti ujuvale kursile Tänapäeval eksisteerivad kõrvuti igasugused valuutakursside kujunemisvõimalused: · vabalt ujuvad kursid · fikseeritud valuutakursid · reguleeritult ujuvad kursid · ühisvaluuta süsteemid 18 44. Ühisvaluutaga kaasnevad eelised ja puudused Ühisvaluutaga kaasnevad eelised:
,,Eesti rahaüksuseks on taaler, mille väärtus võrdub 100/248 grammi puhta kulla väärtusele. Taaler jaguneb 100 krossiks. Iga senini liikvel oleva marga väärtus võrdub ühele selle seadusega maksmapandavale krossile." Ei sobinud ka taaleri nimetus. Riigikogu liige U. Oinas: ,,Ei poolda hästi taaleri nimetust. Taaler on oma endise hiilguse kaotanud ja praegu teda tarvitavad ainult üksikud Aafrika riigid, nagu Abessiinia ja riigid Kongo kallastel. Meie uus rahaüksus vastab kullasisalduse poolest täielikult Skandinaavia kroonile ja sellepärast oleks vist loomulikum, kui meie rahaüksuseks kroon jääb." Hiljem toodi välja mõte, et Eesti rahaühikuks peab saama lühem ja suupärasem tähekombinisatsioon. Veebruari algul kirjutab ajaleht Vaba Maa (06.02.1927): ,,Kui Läti ,,lati" ja Leedu ,,liti" eeskujul lühendust tahetakse, siis peaks meil olema ,,ett". ,,Esta" on pikk ja pealegi mitte eestipärane. Meie rahvas teeks temast tingimata ,,eestu",
1.2. Rahareform ja Eesti krooni sünd 1924.aasta juunis esitas valitsus Riigikogule valoriseerimise seaduseelnõu, kehtestamaks uut rahaühikut, mille kullasisaldus võrduks ühe Rootsi krooniga, mis oli tol ajal võrdne ligikaudu saja Eesti margaga. Eesti majanduspoliitika ajaloo üks olulisemaid seadusi- valoriseerimise seadus sai lõpliku kuju erinevate poliitiliste improvisatsioonide ja juhuste tulemusena. Krooni nimetuse ja Rootsi krooni kullasisalduse võtmine uue rahaüksuse aluseks tulenes eelkõige asjaolust, et Rootsi krooni kurss oli 1924.aasta suvel lähedane sajale Eesti margale. Kõne all olid ka aga sadat penni sisaldava marga nimetuse säilitamine ning täiesti uued variandid, nagu näiteks sadat sajandikku sisaldav adra, sajast krossist koosnev taaler ning sadat sajakut sisaldav est, estar või esta. Rahanduses jäi seis aga esialgu ikkagi pingeliseks ja välislaenu ei olnud kusagilt võtta. 1924
annaabi.ee 
