meie sees, see tundub uskumatu, aga nii see on. Kõik tegevused, mida me teeme on kuidagi füüsikaga seotud, näiteks kuidas me kõnnime, jookseme, kuidas lennukid õhus püsiva ning palju muud. Selline igapäeva tegevus nagu kõndimine ja edasi liikumine, mis on nii tavaline on kõik füüsika. Me ei saaks kõndida ilma hõõrdejõuta, me ainult libiseks. Ning see näiteks, miks me kõrgest majast alla hüpates alla kukume ja mitte edasi ei lenda, aga kui me sõidame lennukiga püsime me õhus, isegi kui lennuk on palju raskem. Füüsika annab neile küsimustele vastuse, need vastused ei pruugi alati kõigile aru saadavad olla ning mõnele veel rohkem küsimusi esitada, aga need annavad vähemalt inimestele aimu kõigest sellest. Loodan, tänu füüsikale paljudele küsimustele vastusi saada ning ka rohkem elust teada saada.
tühjus. Iga inimene peab vähemalt ühte asja uskuma olgu see siis Jumal, armastus või parem tulevik. Mina jumalasse ei usu, kuid usun iseendasse. Isegi see on uskumine. Saatus kui tulevikurada on keeruline ja ettearvamatu. Keegi meist ei tea, mida saatus ette näeb ja olgugi, et saatuse teed on käänulised oleme pärast nende läbimist rahul, et hullemini ei läinud või täname, et nii hästi läks. Ma ei mötle üldse mingeid suuri takistusi elus, piisab ka pisikestest. Näiteks kui kukume libedal jääl nägi saatus seda ette, teinekord isegi nii, et ainult pime oleks võinud selle kahe silma vahele jätta, kuid kukume ja saame haiget, miks? Sest inimene ei näe enamasti kaugemale kui enda nina alla. Oleks eile tee ära liivatanud või ettevaatlikumalt kõndinud, poleks me kukkunud. Või nagu helkuri kandmine, mis on iga sügis väga aktuaalne teema. Kui me ei kanna helkurit ja käime valel tee poolel on saatuse löök meist ainult käeulatuse kaugusel. Inimene
Mihkel Raua raamat „Kus ma olen ja kuidas sina võid palju kaugemale jõuda“ on üks nendest raamatutest, milles tunnetan seda miskit, mis paneb seda raamatut lugema kuni viimaste lehekülgedeni. Selline teos näitabki seda, kui hea üks kirjanik olla võib. Peale selle raamatu lugemist olen palju enesekindlam, oskan asju erinevatest vaatepunktidest analüüsida ja tulla toime kriitikaga. See raamat annab motivatsiooni luua endale kõrged eesmärgid ja pürgida nende eesmärkide poole. Kui kukume, siis on meil kaks valikut, kas lamada või tõusta püsti ja alustada uuesti. Teose näited aitavad luua hea ettekujutuse erinevatest situatsioonidest, mistõttu on lugejal lihtsam erinevaid asju mõista ja ennast erinevatesse olukordadesse panna. Sass Henno on kirjutanud romaani, mis kirjeldab täpselt neid noori inimesi, kellega meie ema ja isa ei luba suhelda. „Mina olin siin“ muudab lugemise nauditavaks see pinge, hoogne stiil, jõuline sõnastus ja konkreetsed karakterid
teiste edu ja ka enda edu saavutamine vaid hetkeline nähtus. See, kelle jaoks selline usk on lapsik, tundub see praegune elu ainukese võimalusena midagi saavutada see võib olla ühelt poolt hirmutav aga samal ajal usun, et see on sageli ka väga motiveerivaks jõuks tegutsemisele. Enesehinnangutega kaasnevad tavaliselt emotsionaalsed reaktsioonid. Kui saavutame edu või sooritame midagi hästi, tunneme reeglina mõnu või rahuldust. Kui aga läbi kukume või oleme teinud halva soorituse, tunneme tüüpiliselt rahulolematust ning kogeme ebameeldivust. Need enesereaktsioonid võivad meid viia kas kõrgemate eesmärkide püstitamisele ja sealt edasi täitmisele või siis üleüldse eesmärkidest loobumiseni. Ühest küljest võime üritada tegelikkuses tõepoolest rohkemat saavutada, teisest küljest aga on alati võimalus vähendada seda, mida tahame saavutada. Püüdlustest loobumine võib pakkuda samasugust rahuldust kui nende täitumine
müünud isik näis olevat seda meelt, et me näeme välja nagu keegi, kes suudab lubada endale ainult jalgsiminekut. · Kui teatud sugulased või sõbrad tulevad meile ootamatult külla just siis, kui meie maja on segamini või kui lastel on parajasti jonnituju. · Kui meid on petetud eriti kui seda on teinud keegi, keda oleme usaldanud. · Kui me kukume eksamilt läbi eriti sellisel eksamil, millisesse kogu meie tutvusringkond näib kergesti läbi saavat. · Kui meid ei võeta tööle või kursusele eriti sellisele, mis oleks kenasti meie võimete piiresse jäänud. · Kui kaotame oma töö · Kui teeme vea · Kui teeme midagi väära (Lindenfield 2010: 29-30) 3. ENESEHINNANGU ÜLESEHITAMINE TEISTES INIMESTES Alan Loy Mcginns on öelnud: ,,Teistel inimestel kasvada aitamisest võib saada elu suurim rõõm". 3
10.1 KOKKUVÕTE Kehakeel on mittesõnaline suhtlemisviis, mida me kõik iga päev kasutame. Kui õpid seda tõlgendama ja ise õigesti kasutama, on sul sellest palju kasu nii töös kui ka suhetes kolleegidega. Oskusest tõlgendada läbirääkimiste, müügitehingute sõlmimise, töövestluste ja personaliga suhtlemise käigus tehtavaid vaevumärgatavaid või koguni varjatud liigutusi võib sõltuda see, kas saavutame edu või kukume läbi. 11.1 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU Anne 1/ 2000, lk 64 65 Susan Quilliam. "Lapse kehakeel. Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk.Tallinn, Varrak 1997. http://e-ope.khk.ee/ek/kommunikatsioonII/suhtlemine.html
kannatusi. Biheivioristide arvates on kogu inimkäitumine seletatav õige reageerimisega keskkonnamärguannetele. Klassikaline tingitus on biheivioristliku õppeteooria üks osa mis selgitab kuidas me õpime tahmatult emotsionaalset või psüühilist reageerimist ja mis on sarnased instinktiivsetele või refleksiivsetele reageerimistele. Ehk kui me kogeme midagi negatiivset võtame näiteks, et me kukume eksamil läbi siis me võime hakata kogema enne igat järgnevat eksamit ärevust ja seda mitte ainult selle kindla aine eksamil vaid ka teistes ainetes. Õppimine seisneb uue märguande omandamises. 1 Assotsiatiivne tingitus Klassikalise tingituse kujunemiseks on vajalik orienteerumisrefleksi esilekutsuva ehk neutraalse ärritaja kas eelnev või üheaegne toime tingimatu ärritajaga. Selle
· Kõik pole halvasti. Tõsi küll, kõik pole ka hästi. · Alati võib leida kümme head vabandust, miks mitte midagi teha. · Laev ei saa hakkama ühe ankru ning inimene ühe unistusega. · Kõik on võimalik, välja arvates pöördustest läbi suusatamine. · Kõige halvem on karta kartma hakkamist. · Pea töötab paremini, kui see on vahetevahel tühikäigul. · Jõuab kõige kaugemale, kui lõpp-punkti ei tea. · Me kõik kukume elus vahel mõnda auku. Sellest tuleb aga välja ronida. · Kui katus kaela kukub, oleks targem tõdeda, et vaade taevasse on tõesti kaunis. · Teised kaotavad võtmeid, mina aga uksi. 21 · Ei saa kõige pärast muretsedes minna edasi täie auruga. Ei saa olla kõige suhtes ükskõikne ning jääda samal ajal inimeseks. · Me pole kunagi selle jaoks valmis, mida ootame.
*Inimene, kui tal on hea, mtleb harva. *pi kuulama; vahel koputab vimalus vga vaikselt. *Olla usaldatud on suurem kompliment kui olla armastatud. *Nrgad ei andesta kunagi, andestamine on tugevate omadus. *Mitte kski vihmapiisk ei pea end uputuse eest vastutavaks. *Haamriga mehele paistab kik naelana. *Oluline pole mitte mis sul on, vaid kes. *Mnikord on hetkeks pikesesse vaatamine vrt kogu lejnud eluks pimedaks jmist. *Kunagi pole hilja otsast alustada. *Me kukume selleks, et piksime psti tusma. *Kik teliselt kurjad asjad saavad alguse stusest. *On haavu, mida ei saagi tielikult terveks ravida. *Kttemaksule kttemaksuga vastamisest pole kasu: see ei paranda midagi. *Kui ollakse noor, siis arvatakse ikka, et kik kestab igavesti. *Leek ksnes ei soojenda, vaid ka pletab. *ksikul puul nagu ksikul inimesel on raske tormile vastu seista. *Kui nn uksele koputab, ei tohi sellele selga prata. *Inimene pib kaks aastat rkima ja kogu lejnud elu vaikima.
saabuvad õigeaegselt. Kõik pole halvasti. Tõsi küll, kõik pole ka hästi. Alati võib leida kümme head vabandust, miks mitte midagi teha. Laev ei saa hakkama ühe ankru ning inimene ühe unistusega. Kõik on võimalik, välja arvates pöördustest läbi suusatamine. Kõige halvem on karta kartma hakkamist. Pea töötab paremini, kui see on vahetevahel tühikäigul. Jõuab kõige kaugemale, kui lõpp-punkti ei tea. Me kõik kukume elus vahel mõnda auku. Sellest tuleb aga välja ronida. Kui katus kaela kukub, oleks targem tõdeda, et vaade taevasse on tõesti kaunis. Teised kaotavad võtmeid, mina aga uksi. Ei saa kõige pärast muretsedes minna edasi täie auruga. Ei saa olla kõige suhtes ükskõikne ning jääda samal ajal inimeseks. Me pole kunagi selle jaoks valmis, mida ootame. Vea saatust ninapidi! Kusagil on lootust. Kusagil on õnne. Kusagil on armastust. Räägi mulle, kus see "kusagil" asub?
Sõnad lendavad laiali, kirjapandu jääb. Ära iial ütle "iial". Üksindus pole kunagi kellelegi halba teinud. Peida see nähtavasse kohta ja keegi ei leia seda. Ära proovi olla see, kes sa pole. Tulevik algab meist. Sünni eest tuleb maksta surmaga. Parem vaikida ja lollina näida kui midagi öelda ja seda kinnitada. Vanemaid ei saa valida, sõpru saab. Ka koletised on tundlikud. Mõnikord on hetkeks päikesesse vaatamine väärt kogu ülejäänud eluks pimedaks jäämist. Me kukume selleks, et õpiksime püsti tõusma. Kui ollakse noor, siis arvatakse ikka, et kõik kestab igavesti. Leek üksnes ei soojenda, vaid ka põletab. Kui õnn uksele koputab, ei tohi sellele selga pöörata. Inimene õpib kaks aastat rääkima ja kogu ülejäänud elu vaikima. Everyone thinks i like to sleep . It's not that i like to sleep , it's that i dont like to get up . There's a difference. Tunned end hästi , ära muretse . See läheb mööda. Oh don't worry sweetie
Andres seal kaugel teadis, ma hakkan sinust puudust tundma!" Stiiv-Maikel, Helen ja Stiiven elage ilusasti edasi. Hüvasti mu sõbrad! Hüvasti!!!" ütlesin nutma puhkedes. Üks mees sidus mu posti külge. Järsku tuli kiiruga kena must hobune minu poole, mille seljas istus vist pealiku poeg. Tema käes oli pussnuga. Hobune tegi enne mind hüppe ja mees lõikas köie läbi, haaras mu kaasa ja tõstis mu sõidupealt selga. Me kappasime värava poole, mis oli suletud. Ma kartsin, et nüüd me kukume. Ma ei saanud veel eriti midagi aru, kui me juba kaugel dzunglis olime. "Kes sa oled? Miks sa mu päästsid? Kas sa oled pealiku poeg?" küsisin, kui hobune peatus. "Jah, ma olen Kojott, pealiku poeg. Ma päästsin su sellepärast, et sinu sees on see mõrvarianne, mis 6 aastat tagasi kaduma läks. Kui Udhaphi oleks su tapnud, siis oleks see võime jälle lendu läinud! Jumal teab, kelle sisse läinud?" vastas see mees mulle. "Kuhu sa mu viia kavatsed?" küsisin Kojotilt.
Tagajärgedele keskendudes saame hinnata, kas oleme soovitud tulemuse saavutanud või mitte. Otsustades, mida tegema peame, püstitame me eesmärgi ja seejärel püüame oma käitumist selle eesmärgiga sobitada. Enesehindamist jätkates saame kontrollida, kas me ikka õigel teel oleme. 3. Eneseajendatud isereageerimine Enesehinnagutega kaasnevad tavaliselt emotsionaalsed reaktsioonid. Kui saavutame edu või sooritame midagi hästi, tunneme reeglina mõnu või rahuldust. Kui aga läbi kukume või halvasti sooritame, tunneme tüüpiliselt negatiivset meeleolu või rahulolematust. Need enesereaktsioonid võivad meid viia kas kõrgemate eesmärkide püstitamisele või hoopis eesmärkidest loobumisele. Eesmärkide saavutamiseks peame järgima teatud tegutsemisviisi, mis tekitab positiivseid enesereaktsioone ning vältima selliseid toiminguid, mis tekitavad enesetsensuuri. Kui teeme enesega rahulolu tingimuseks teatud saavutused
4990. Kusagil on lootust. Kusagil on õnne. Kusagil on armastust. Räägi mulle, kus see "kusagil" asub? 4991. Vea saatust ninapidi! 4992. Me pole kunagi selle jaoks valmis, mida ootame. 4993. Ei saa kõige pärast muretsedes minna edasi täie auruga. Ei saa olla kõige suhtes ükskõikne ning jääda samal ajal inimeseks. 4994. Teised kaotavad võtmeid, mina aga uksi. 4995. Kui katus kaela kukub, oleks targem tõdeda, et vaade taevasse on tõesti kaunis. 4996. Me kõik kukume elus vahel mõnda auku. Sellest tuleb aga välja ronida. 4997. Jõuab kõige kaugemale, kui lõpppunkti ei tea. 4998. Pea töötab paremini, kui see on vahetevahel tühikäigul. 4999. Kõige halvem on karta kartma hakkamist. 5000. Kõik on võimalik, välja arvates pöördustest läbi suusatamine. 5001. Laev ei saa hakkama ühe ankru ning inimene ühe unistusega. 5002. Alati võib leida kümme head vabandust, miks mitte midagi teha. 5003. Lootus on vajalik igas olukorras 5004
Haigutav tühjus hirmutas teda. «Seda ma kartsin,» ütles Felton. «Pole midagi,» ütles mileedi, «ma laskun kinnisilmi.» «Kas te usaldate mind?» küsis Felton. «Te veel küsite!» «Sirutage oma käed, pange nad risti. Nii!» Felton sidus ta randmete ümber oma taskurätiku ja köitis selle peale nööri. «Mis te teete?» küsis mileedi üllatunult. «Pange oma käed mulle ümber kaela ja ärge kartke midagi.» «Aga minuga te kaotate tasakaalu ja me mõlemad kukume surnuks.» «Ärge muretsege, ma olen ju meremees.» 590 Ei olnud hetkegi kaotada. Mileedi pani käed Feltoni kaela ümber ja puges aknast välja. Felton laskus aeglaselt, samm-sammult. Vaatamata kahe keha raskusele, kõigutas torm redelit koos nendega. Äkki Felton peatus. «Mis on?» küsis mileedi. «Tasa, ma kuulen samme,» vastas Felton. «Me oleme avastatud!» Mõni hetk valitses vaikus. «Ei, pole midagi,» ütles Felton. «Mis hääled need on?» «See on patrull oma ringkäigul.»
Tema ei usu tõttki, veel vähem siis valet. Parem mine ja võta oma kasukas auga vastu." ,,Ja lähen ja võtangi," ütles Tigapuu. ,,Aga sinule panen selle soola. Pea meeles, sinu asju tean ma väga hästi. Tuleb aeg, ütlen vanale kõik. Sest milleks pean mina igavesti sinu sõber olema, kui sina ühtegi päeva ei taha olla minu sõber." Aga Tigapuu ähvardused ei saavutanud soovitud tulemusi: Jürka jäi kindlaks ja kordas: ,,Ei aita, ei aita, kukume kõik sisse." Nõnda pidid nad otseteed direktori juurde minema -- alla suurde tuppa. Pimedas koridoris sosistas Tigapuu Indrekule: ,,Eks ole see, mis ma kartsin: raamatusse ei kirjutand, tähendab -- ei mäleta. Aga see Jürka on üks müüdav hing. Äraandja on ta. Nuuskur! Selleks ta vanalt palkagi saab. Ja aina norib juure. Mina ei peaks niisukest inimest silmapilkugi omas majas. Tema ütleb: ilma loata. Kuis siis ilma loata, kui vana ei mäleta."
annaabi.ee 
