Joonis 1. Peaaju Välimuselt paistavad suuraju poolkerad sarnased, kuid tegelikult jagunevad nad mitmeks eri piirkonnaks, mis toimivad iseseisvate keskustena. Tundekeskus kogub närvikiududelt tundeaistinguid. Motoorsesse keskusesse saabuvad signaalid lihastelt.. Motoorne keskus jaguneb omakorda osadeks, millest igaüks juhib mingi piirkonna(näiteks: näo, keele, sõrmede piirkonna) lihaseid. Väikeaju asetseb tagumises koljuaugusaju suurte poolkerade kuklasagarate all. Nagu suuraju, nii katab ka väikeaju väljastpoolt hall- ja seestpoolt valgeaine. Väikeaju koostises olevate närvikiudude võrgustik kooskõlastab kõiki keerulisi kehaliigutusi ja aitab säilitada tasakaalu. Kui inimene õpib jalgrattaga sõitma või klaverit mängimas, kuidas panna õiges lihased keerukaid liigutusi sooritama. Hiljem toimuvad liigutused juba automaatselt. 1.1 NÄRVISÜSTEEM
Haistmiskeskus Subtalamus ning metatalamus Subtalamus Omab kontakte ekstrapüramidaalsüsteemi struktuuridega Vaheaju motoorne keskus Metatalamus Kuulmis- ja nägemisanalüsaatori koorealune keskus Retikulaarformatsioon ehk võrkmoodustis Paikneb ajutüvis Närvikiudude abil on ta ühenduses peaaju mitmete osadega, samuti seljaajuga Avaldab erinevat mõju KNS erinevate osade aktiivsusele Kontrollib seljaaju reflektoorset talitlust Väikeaju Paikneb tagumises koljuaugus, suuraju kuklasagarate all, piklikajust ja ajusillast tagapool Jaguneb kaheks külgmiseks poolkeraks ja neid ühendavaks paarituks vaheosaks – ussiks Supraspinaalne sensoorne keskus Hallaine moodustab ühtlase pindmise kihi paksusega 1 – 2,5 mm – väikeaju koore (ca 2000 cm 2 ). Koore all on valgeaine (meenutab läbilõigel puuokste hargnemist – elu puu) Väikeaju funktsioonid Teiste motoorsete keskuste tegevuse toetamine ja koordineerimine: Kehahoiaku ja liigutuste tugimotoorse osa reguleerimine
b) Ämblikvõrkkest - on õhuke veresoonteta leste, mis ei tungi ajuvagudesse ega lõhedesse vaid läheb neist üle. Ämblikuvõrkkesta ja soonkesta vahele jääb subarahnoidaalruum, mis on ühenduses ajuvatsakeste süsteemiga. c) Kõvakest - on tihedalt kokkukasvanud kolju luudega, tema jätked tungivad peaaju osade vahele ja moodustavad suuraju pikilõhes ajusirbi, väikeaju poolkerade vahel väikeajusirbi ja aju ristilõhes, kuklasagarate ja väikeaju vahel väikeajutelgi. Kõvakest täidab luuümbrise funktsiooni. 160. Ajuvedelik, teke, paiknemine, tähtsus: Ajuvedelik asub peaaju vatsakestes, seljaaju tsentraalkanalis ja subarahnoidaalruumis. Täiskasvanud inimesel on ajuvedeliku kogumaht u. 200 ml. Ajuvedelikku valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste soonpõimikutes ning ta voolab ära lümfisüsteemi ja vereringe venoossesse ossa Ajuvedelik osaleb aju ainevahetuses, sellest sõltub koljusisene rõhk
Ajukoore ülejäänud ala võtavad enda alla assotsiatsioonipiirkonnad, neist kõige tähtsam ja suurem asub otsmikusagaras. Siin toimub informatsiooni talletamine ja ümbertöötamine, mõtete ja tahte kujundamine. Selle piirkonna vigastusel inimese käitumine aeglustub, tal kaob tahe midagi teha, kaob huvi ümbritseva vastu ja mõtlemisvõime; ka lähevad kaotsi õpitud käitumine, eetilised ja sotsiaalsed tõekspidamised. Oimu- ja kuklasagarate assotsiatsioonipiirkonnad on peamiselt mälu teenistuses. Koostanud M. Kolga 16 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS MÄLU Kohastumine väliskeskkonna muutuvate tingimustega nõuab tingimata omandatud teadmiste ja varasemate kogemuste arvestamist. Selleks on vaja meeles pidada, säilitada ja meenutada. Need kolm
17,18,19 (need 3 moodustavad kogu nägemiskeskuse). Esmane neist on ainult 17. 17.nda välja neuronitele saabub info otse silma võrkkestalt. Selles pk-s on nn lihtsad retseptiivsed väljad. 18. ja 19. väli on seotud ka teiste tundlikkuse liikidega nagu puute- ja kuulmistundlikkus. Nende väljade kahjustumisel tekivad üsna erinevat laadi häried (nt, äratundmise häired). Visuaalse ruumitundlikkuse keskusel on seos nägemismeele abil kontrollivate liigutustega. Eesmine sagar juhib liigutusi. Kuklasagarate ja oimusagarate vahel on 1 pk, millega seosed võimaldavad ruumilist emotsionaalset aistingut. Kiirusagara 7. väljaga seonduv võimaldab silmade ja pea pööramist objektide vaatlemisel. Oimusagara seosed nägemiskeskuse str-dega võimaldavad näo osi ja üldse inimeste nägusid ära tunda. Nende seoste häirituse või nõrgenemise või kadumise korral ei tunta tuttavaid nägusid enam ära. Inimese vanemaks saades need seosed võivad paratamatult nõrgeneda (pole tingitud haigusest).
Ajukoore ülejäänud ala võtavad enda alla assotsiatsioonipiirkonnad ● neist kõige tähtsam ja suurem asub otsmikusagaras. ● Siin toimub: - informatsiooni talletamine ja ümbertöötamine, - mõtete ja tahte kujundamine. ● Selle piirkonna vigastusel - inimese käitumine aeglustub, tal kaob tahe midagi teha, - kaob huvi ümbritseva vastu ja mõtlemisvõime - lähevad kaotsi õpitud käitumine, eetilised ja sotsiaalsed tõekspidamised. ● Oimu- ja kuklasagarate assotsiatsioonipiirkonnad - peamiselt mälu teenistuses MÄLU ● on seotud suuraju poolkerade koorega ja koorealuste keskustega - on omane eelkõige inimestele - ja ka kõrgemalt arenenud loomadele ajukoore diferentseerituse tõttu. ● Kohastumine väliskeskkonna muutuvate tingimustega nõuab tingimata omandatud teadmiste ja varasemate kogemuste arvestamist. ● Selleks on vaja meeles pidada, säilitada ja meenutada - MÄLU PÕHIPROTSESSID!
- Kasutatakse sensoorse, kognitiivse ja motoorse info lühiajaliseks töötluses hoidmiseks - Seotud nii ventraalse kui ka ….. Lühimäluga seotud ajupiirkonnad - Temporaalsagara posterioorne osa – (juhtum KF) täielik võimetus korrata verbaalseid stiimuleid nagu numbreid, tähti, sõnu. Seevastu normikohane lühijuttude ja paaris seoste hilisem meenutamine - Uurijad on leidnud spetsiifilisi lühimälu häiretega patsiente kellel on kahjustusi nii kiiru-, oimu-, kui ka kuklasagarate ühenduskohtades Frontaalsagarad - Frontaalkoore kahjustuseg patsientidel on raskusi mitmetes lühimälu testides. Nt kui peab lühiajaliselt mäletama stiimulite asukohti siis … Neuropsühholoogilised testid lühimälu hindamiseks - Prisko liidetud stiimulite ülesanne: uuritavale esitatakse järjestiku 2 stiimulit samas sensnoorses modaalsuses. Uuritav peab ütlema kas teine stiimul oli sama kui esimene
omandada, õppida, harjutada ja parandada ja sellisena rakendame me oskusi rutiinsetes, harjumuspärastes kontekstides. Need olukorrad EF rakendamist ei nõua. otsmiku- ja kiirusagarate rolli ja omavahelisi seoseid erinevate kognitiivsete protsesside vahendamisel P-FIT teooria järgi: I staadiumis toimub vastuvõetud nägemis- ja kuulmisinfo töötlus erinevates oimu- ja kuklasagarate piirkondades - nägemiskoore alad (BA 18, BA 19 ja BA 37), Wernicke pk (BA 22). II staadiumis toimub selle info integreerimine ja üldistamine, olulised mitmed kiirusagarate piirkonnad, eriti nurkkäär (BA 39), supramarginaalkäär (BA 40) ja ülemine kiirusagarik (BA 7). III staadiumis toimub infovahetus ja info liikumine otsmikusagarasse, mis vahendab probleemilahendust, olulised motoorne lisa-ala (BA 6), dorsolateraalne prefrontaalkoor (BA 9, BA 46 ), anterioorne prefrontaalkoor
Ei saa käsitleda kui oskust: oskus on õpitud võime teha midagi kompetentselt, miski mida saab omandada, õppida, harjutada, parandada. Otsmiku- ja kiirusagarate rolli ja omavahelisi seoseid erinevate kognitiivsete protsesside vahendamisel Intelligentsus on mitmete erinevate ajupiirkondade dünaamiline ja integreeritud koostöö mis ühendab omavahel eraldiseisvad infotöötluse staadiumid. - Toimub vastuvõetud nägemis ja kuulmisinfo töötlus oimu ja kuklasagarate piirkonnas – nägemiskoore alad - Toimub selle info integreerimine ja üldistamine, olulised mitmed kiirusagarate piirkonnad (eriti nurkkäär, supermarginaalkäär, ülemine kiirusagarik) - Toimub infovahetus ja info liikumine otsmikusagarasse mis vahendab probleemilahendust. Olulised on motoorne lisa-ala, dorsolateraalne prefrontaalkoor, anterioorne prefrontaalkoor, Broca poolkera, alumine prefrontaalkäär
• Protsentuaalne võrdlus näitab, et kui ahvil nägemisega seotud 55%, siis 11% ajukoorest on somatosensoorne ja 3% toetab kuulmisfunktsiooni. Kuklasagarate anatoomia • Kuklasagarad moodustavad ajupoolkerade posterioorse (tagumise) osa kuklaluu all. • Ajupoolkera mediaalsel tasandil eristab kuklasagarat parietaal(so. kiiru)sagarast parietaal-
programmiga, ilma et ümbritsev keskkond nendele olulist mõju avaldaks. Tingimatuid reflekse kutsuvad esile tingimatud ärritajad. Inimesel on kaasasündinud imemise, haarde-, köhimise, aevastamise, silmasulgemise jmt refleksid. Tingitud refleksid omandatakse elu jooksul, nt käitumisrefleksid ja liigutusvilu 30. Tahtlikud ja automaatsed liigutused. 31. Väikeaju ehitus ja funktsioonid. * Paikneb tagumises koljuaugus, suuraju kuklasagarate all, piklikajust ja ajusillast tagapool * Jaguneb kaheks külgmiseks poolkeraks ja neid ühendavaks paarituks vaheosaks ussiks * Supraspinaalne sensoorne keskus * Hallaine moodustab ühtlase pindmise kihi paksusega 1 2,5 mm väikeaju koore (ca 2000 cm2). Koore all on valgeaine (meenutab läbilõigel puuokste hargnemist elu puu) Väikeaju funktsioonid * Teiste motoorsete keskuste tegevuse toetamine ja koordineerimine:
annaabi.ee 
