Nurmkana Kaitse Eestis: Looduskaitse alla ei kuulu. Millal võib Eestis kohata: Aastaringselt, nurmkana on paigalind. Välimus: Nurmkana on ümar kanaline, hallikaspruuni selja ning valgete külgede ja rinnaga. Pea esiosa ja saba on hele-pruunikaskollane. Kõht on valge, enamasti kukkede rinnal, kuid kohati ka kanadel, on suur kastanpruun hobuserauakujuline laik. Emas- ja isaslind on väga sarnased, emaslinnu rinnal paiknev kastanpruun laik on isaslinnu omast tavaliselt väiksem. Eristada on võimalik näiteks kõrvuti vaadeldes ka õla- ja keskmiste tiiva sulgede järgi, millel isastel on üks keskpidine tuhmkollane triip, samas kui emase tuhmkollane triip on laiem ning sellega ristuvad kaks kuni neli vööti. Noorlinnud on kollakaspruunid,
Vanapagana kivid Ähmja mõisa põllul , nii kui vanarahvas teab rääkida, olnud vana Eesti kants. Seda tunnistavad ka vareme moodi kivilademed. Sealt maa seest on välja tulnud ahelate tükke ja muid vana-aja sõjariistu. Kantsi kõrvale on ka Vanapagan tahtnud oma kantsi üles ehitada, aga ei ole võinud. Igaüks teab, et Vanapagan oma tööd ikka ööpimeduses teeb, ja seda kõik enne poolt ööd või enne kukelaulu. Juba õhtul aegsasti hakkas Vanapagan oma tööd. Suur lade kive oli koos ja müüritöö hüüdis kiirusel. Aga võtku äpardust, juba Paali pere kukk laulnud. Õelus aga ei raatsinud oma tööd nii hõlpsasti maha jätta. Suures vihas visanud ta suure kivi, et kukke ära tappa. Aga kivi läinud üle. Varsti laulnud ka teise pere kukk. Ka sellele saatnud Vanapagan kivijõmmaka. Jälle kukkunud kivi enne maha. Siis laulnud kolmanda pere kukk. Ka temale visati suur kivi. Aga Vanapagan olnud juba nii tiidsal minekul, et kivi kaude ...
•Kujundanud Tallinki parvlaeva Galaxy •Sagedaseks motiiviks on mitmesugused loomad nende jaoks harjumatus keskkonnas ja unenäoliste maastike taustal Lüliti • Heiki koos Tarmo Roosimöldriga loovad mitteametliku kunstnikerühmituse Lüliti • Lüliti protestib ametliku kunstiideoloogia vastu • 1989/90 toimub esimene Lüliti näitus Nõukogude tänava ateljees • Näituste kõrvale loodi ka performantse (kukkede tapmine) Pildi lisamiseks klõpsake ikooni Alexela kevad NII ET TEIE ARVATES OLEN MA IMELIK? „TULGE MEIE PARKI“ „KIRJAK“ Tänan tähelepanu eest!
T arvilikud tehnilised algteadmised kunstist kogus Navitrolla Võrus Viive Kuksi stuudios. NIME SAAMISE LUGU LÜLITI eiki koos Tarmo Roosimöldriga loovad mitteametliku kunstnikerühmituse Lüliti üliti protestib ametliku kunstiideoloogia vastu 989/90 toimub esimene Lüliti näitus Nõukogude tänava ateljees äituste kõrvale loodi ka performantse (kukkede tapmine) NAVITROLLA L üliti perioodi näitustest kirjutades kasutab Võru poetess Kauksi Ülle noorkunstniku kohta nimetust Navitrolla 1 990.a. ei lähe hästi, pole müüdud ühtegi pilti, töövahendeid napib
Lühiromaan, tegu on esimese eesti ulmeromaaniga. Tsivilisatsiooni häving haiguse tõttu. Ühel saarel hakkavad kõik mehed haigusesse surema. Suur mõjutus Spengleri ,,Õhtumaade allakäigu" poolt. Kogumikus ,,Klounid ja faunid" kirjanduslikud följetonid. II periood. 1914-1944. Tohutud muutused eelneva loominguga võrreldes. Rahunemine, taltumine, inetuse kultus kaob, optimistlik meeleolu on oluline. Alustab novellidega. ,,Viimne romantik" novell. Kukkede ja kanade seltskond. Vana kukk peab end viimseks romantikuks, ta üritab üle olla noorematest kukkedest, mis aga ei taha õnnestuda. ,,Punased hobused" novell. Noor tüdruk käib talust talusse teenijannana tööl, aga ta on püromaan ning põletab kõik maha. ,,Toomas Nipernaadi" romaan koosneb seitsmest novellist. Nipernaadi on kirjanik, kes igal kevadel läheb mööda Eestit rändama. Kui talv tuleb, on naine ta juba leidnud ja koju tassinud.
Sama võib teha kvaliteetse heinaga (valada peale keeva vett, et kõrred pehmeneksid). Kanapudrusse võib segada ka söetükikesi, et kõht korras hoida. Söödavajadus 145-170g jõusööta päevas, umbes pool sellest võib olla antud ette teradena. Iseloomustus Kõiki neid iseloomustab kõrgejalgsus, väga võimsalt arenenud rinna-, jalgade ja tiibade lihasetik, tugev nokk, väga väikesed lokutid ja hari, liibunud sulestik ja kukkede väga lühikesed kaela- ja rübjaripmed ning sabasuled. Malai ja india võitluskanatõugude kuked on 70...80 cm kõrged ja kaaluvad kuni 4,5 kg. Vanainglise, belgia ja asiili kuked kaaluvad 1-2 kg vähem. Uusinglise tõug on aretatud kergeks, kuked kaaluvad ainult 0,8-0,9 kg. Kaasajal on nad kujunenud rohkem dekoratiivkanatõugudeks. Vähesel määral kasutatakse veel ka lihakanade aretuses. India võitluskana peetakse kõikide kaasaegsete broilerikrosside isasvormi lähtetõuks
minema. Tornkübarik aga ei teinud sõimust välja, vaid istus Meistri laua taha ja põrnitses teda altkulmu. Korraga ta sülitas ja lauale tekkis punane hiir. Meister sülitas talle vastaseks musta ja ühesilmse hiire. Tornkübarik tegi sõrmenipsu ja hiir muutus kassiks, must hiir samuti mustaks kassiks muutus. Loomad võitlesid edasi. Siis tegi Meister sõrmenipsu ja kass muutus mustaks kukeks. Ka möldrisell nipsutas sõrmi ja punane kass muutus kukeks. Nüüd jätkus võitlus kukkede vahel. Punane kukk peksis musta halastamatult. Lõpuks sai must kukk punase käest vabaks ja põgenes metsa poole. Sellega oli võitlus läbi ja Meister pidi tunnistama oma lüüasaamist. Tornkübarik käskis endale tuua kõike head- paremat süüa-juua. Seda ta ka sai. Tornkübarik sõi ja jõi oma kõhu täis ning siis läks oma teed. Poisid aga hiilisid vaikselt Meistri toast välja ja hakkasid karistust ootama, sest nad olid olnud tunnistajaks sellele, et Meister kaotas Tornkübarikule.
Koduloomadest koer, kass, hobune, oinas, kits, härg ja siga. Linnuriiki esindavad harakas, vares, varblane ning vahel täpselt määratlemata lind. Kodulindudest on kõige populaarsem kukk, teised on kalkun, hani, part. Loomajuttude hulka on paigutatud ka loomade ja lindude häälitsusi, nende seas imiteerivad lühikesed dialoogid, milles peale häälitsuste jäljendamise leidub ka mingi teema (kalkun , hani ja vahel veel mõni muu loom kõrtsis; kukkede dialoog jm.). Loomamuinasjuttudes esinevad kindlakskujunenud ja traditsioonilised väljendid, mis ühe jututeisendi või jututüübi piirides samas funktsioonis (kinnitavas, keelduvad, möönvas) mitu korda esinevad, neid nimetatakse vormeliteks. Vormelid on kergemini märgatavad kordustega muinasjuttudes. Ühes muinasjutus võib ka esineda vahelduvaid vormeleid. Vormelid iseloomustavad tegelasi ning nagu I. Sarv on öelnud, siis on nad ka traditsioonilised vahendid kõne
Novell ,,Vastu hommikut" peegeldab konkreetset aega - 1924.a. detsembriülestõusu mahasurumist. 4 inimest - revolutsionäär Soiden, pops Rabakukk, teenijatüdruk Aane ja poisiohtu Tanil ööl enne surmaotsuse täideviimist. Igaüks analüüsib elatud elu. Mehine Soiden leiab, et tema elu on elamata jäänud ja idee, mille pärast ta võitles, pole seda väärt. Rabakukk on lihtsameelsus ise ega saa millestki aru, Aane ja Tanil on süütult surma mõistetud. Novell ,,Viimne romantik"- Kukkede ja kanade seltskond. Vana kukk peab end viimseks romantikuks, ta üritab üle olla noorematest kukkedest, mis aga ei taha õnnestuda. Peategelaseks vaimugeeniusest kukk, tõeline aristokraatlind Kerill- Kerkerill. Aga ei saa temagi ümberringi laiutava matsikarja ja toore jõu vastu. Ja tema unistuski lendu tõusta kukub haledalt läbi. Õnneks laseb tal seda pärast surma siiski teha.
Nüüd, kui reis on seljataga, olen ikka hästi uhke, et ma lõplikult põnnama ei löönud ja koduni välja purjetasin." Kui oleks Hillari teha, soovitaks ta kõigile 40.- 50. eluaastates abielupaaridele pikemat meresõitu. Kiilu all kolm kilomeetrit haljast vett ja ees silmapiir, mis seisab päevade kaupa paigal - nii võtab elu hoopis teised mõõtmed ja partnerlus saab uue tähenduse. "Kahekesi üksi" võiks olla selle tunde pealkiri. Kukkede jaoks kestis sedasorti pereteraapia aasta ja kaks kuud, aga helged jääknähud ilmutavad ennast ilmselt ühel või teisel kombel elu lõpuni. Kas siis tõesti ei ühtegi tüli, arusaamatust, vastuhakku laeval? Hillar ja Kati näevad riiu meeldetuletamisega kurja vaeva, aga lõpuks meenub neile, et ainukese tõsiseltvõetava lahkarvamuse põhjustaski seesama argpäevast kaasavõetud tüüpmõtlemine. Et kui sa juba oled reisil, tuleb
agressiivsus ise on aga väga keerukas kogum erinevaid tegevusi, kusjuures agressiivsuse erinevad aspektid võivad olla väga erinevalt tingitud. Agressiivsuse roll, samuti situatsioonid, milles agressiivsus üldse esineb, varieerub liigiti. Pole lihtne otsustada, kuivõrd sarnaselt või erinevalt on motiveeritud näiteks hiirt tapva kulli ennast ründaja eest kaitsva nurkasurutud roti võitlevate kukkede või oma tibusid kulli eest kaitsva pardiema agressiivsusavaldused. Kokkuvõttes võib järeldada järgmist: agressiivsuse motiveeritus varieerub liigiti ja situatsiooniti pole leitud ühtki selget põhjust, miks peaks agressiivsus kasvama ajas samuti nagu nälg või janu loomad ei paista vajavat kulutada ära kogu “akumuleerunud” agressiivsust, vaid lõpetavad agressiivse käitumise tagasiside printsiibi kohaselt kohe, kui selle eesmärk on saavutatud
vähem, mida kauem on neid isolatsioonis peetud. Loomad ei paista vajavat kulutada ära kogu “akumuleerunud” agressiivsust, vaid lõpetavad agressiivse käitumise siis, kui selle eesmärk on saavutatud (tagasiside printsiibil). Agressiivse käitumise motiveerituse küsimus. Probleem „tühikäitumisega“. Pole lihtne otsustada, kuivõrd sarnaselt on motiveeritud näiteks hiirt tapva kulli, ennast ründaja eest kaitsva nurkasurutud roti, võitlevate kukkede või oma poegi kotka eest kaitsva pardiema agressiivsusavaldused. Lisaks lõpetavad loomad agressiivse käitumise, kui eesmärk on saavutatud (pole vajadust kakelda). Pole tõestatud näiteid tühikäitumise kohta, kus mingi käitumine vallanduks ärritajate täieliku puudumise korral. Käitumise ammenduvuse eeldus, mida näitavad vastavad katsed ja mis neist järeldub. Harjumine ja sensitiseerumine. Coolidge efekt. Reageerimise intensiivsuse vähenemine
uaiendot. Liha-munakanatõud ei oma tööstuslikus linnukasvatuses suurt tähtsust seepärast, et munakana ja kanabroiler toodavad muna ja liha efektiivsemalt. Sobib talumajapidamisse nii muna kui liha saamise eesmärgil. Kasutatakse uute tõugude ja krosside loomisel. Roodailendi tõug loodi USA-s Rhode Islandi ja Massachusettsi osariikides kohaliku kanade, õlevärviliste sanghai ja punakaspruunide malai kukkede ning pruuni leghorni munakanatõu baasil. Roodailendi kanad on lihtharjaga, punaste kõrvalappide, kollaste jalgade ja tume- kuni pruunikaspunase sulestikuga. Saba- ja osa tiivasulgi on roheka helgiga mustad. Tuntakse ka valget sulestikuteisendit. Kuked 3,4-3,8, kanad 2,4-2,9 kg kehamassiga. Munatoodang 170-240 muna, keskmise massiga 58-60 g, munakoor tume- kuni punakaspruun. Paljude kanatõugude, kaasajal kanabroileriliinide lähtetõug.
Sellest lähtudes töötati välja meetodid geenidevahelise kauguse mõõtmiseks ja geenide järjestuse määramiseks krossingoveri alusel. Krossingoveri sageduse alusel koostatakse erinevate loomaliikide kromosoomikaardid, kus määratakse ära teadaolevate geenide suhteline järjestus aheldusrühmas (kromosoomis). Krossingoveri olemasolu on tõestatud ka põllumajandusloomadel. Näiteks käharsuliste kukkede ja valgete normaalsuliste kanade ristamisel olid 80,3% järglastest vanematega sarnased, kuid 19,7% olid rekombinantsed (valged käharsulised ja mustad normaalsulised). Retsiprooksel ristamisel, vastupidiselt, nüüd kuked valged normaalsulised ja kanad mustad käharsulised, saadi rekombinante peaaegu sama palju 18,2%. See tõestab, et ristsiire esineb mõlemal sugupoolel võrdse sagedusega. Ristsiirde sagedus näitab ahelduse püsivust lookuste vahel