Mõõta niiskete katsekehade paksus ja laius Kaaluda katsekehad Määrata katsekehadele survetugevus Kuivatada katsekehad kuivatuskapis niiskuse määramiseks Võrrelda kuiva ja niiske puidu survetugevust, kasutades eelmise töö andmeid Katseandmete tabelid 2 MÄND Tasakaaluniiskus Katsekeha Algkaal Lõppkaal Kuivkaal Algniiskus% Lõppniiskus% 1 55,82 59,03 50,62 9,32 14,25 2 28,64 31,10 26,71 6,74 14,12 3 35,75 37,99 32,35 9,51 14,85 4 34,73 37,21 31,63 8,93 15 5 35,49 37,81 32,13 9,47 15
Kaaluda katsekehad Määrata katsekehadele survetugevus Kuivatada katsekehad kuivatuskapis niiskuse määramiseks Võrrelda kuiva ja niiske puidu survetugevust, kasutades eelmise töö andmeid 2 Katseandmete tabelid Pundumiskiiruse katsekehade andmed Katsekeha Suund Paksus Algkaal Lõppkaal Kuivkaal Niiskus Naturaal- Radiaal puit Tangents. Termopuit Radiaal Tangents. Pundumiskiirus Indikaatorkellade näidud Aeg, min Naturaalpuit Termopuit Radiaalsuund Tangentsiaalsuund Radiaalsuund Tangentsiaalsuund 0 15 30 45 60 75 90 Pundumiskiirus Tasakaaluniiskus
Antud halbadest omadustest on võimalik vabaneda muutes samas puidu niiskusekindlaks ja vastupidavaks termopuidu-protsessi abil. Praktikumide tunnis läbiproovitud katsetes tegelesin nii termotöödeldud kui tava puiduga. Termotöödeldud puidul oli tasakaaluniiskus ja niiskusimavus oluliselt väiksemad kui tavalisel puidul. Võrdluseks toon enda katsete tulemustena saadud tasakaaluniiskused kase ja termokase puhul. Tasakaaluniiskus kasel Katsekeha Algkaal Lõppkaal Kuivkaal Algniiskus% Lõppniiskus% 1 52,83 56,51 48,79 7,65 13,66 2 54,86 59,39 50,70 7,58 14,63 3 51,83 55,52 47,65 8,06 14,18 4 51,21 54,82 47,20 7,83 13,9 5 54,91 58,60 50,60 7,85 13,65
Ökotoobist ehk biotööp See on elutingimustelt enam-vähem ühtlane ala , mida asustab mingi organismide kooslus. (Biotsönoosi elupaik) Näiteks on happelise toitainevaese turbaga raba biootop männile, soolakilule, sookiurule, raba- hõbekajakale ja teistele. Ökosüsteemi iseloomustab: 1)Liigiline koosseis - Kõikide liikide nimekiri. 2)Liigirikkus - Kooslustesse kuuluvate liikide arv 3)Produktiivsus Biomassi (-Organismide kuivkaal pinnaühiku kohta) juurdekasv ajas. Näiteks kõige produktiivsem on vihmamets. 4)Ökosüsteemi iseloomustatakse ka dominantide abil. (Dominant- liik mille populatsioon on kõige arvukam ökosüsteemis) 14. Troofilised tasemed: produtsendid, konsumendid, destruendid. Tootjad ehk produtsendid - Need on rohelised taimed, mis toodavad orgaanilist ainet, kasutades mineraalseid toitaineid, vett ja päikesekiirguse energiat. Tarbijad ehk konsumendid (konsum mendid trolololol) - Need on loomad, ke s
taimede jaoks toksilised. Need elemendid on ensüümide komponendid. Mn, Fe, Cl ja Zn osalevad fotosünteesis. Raud ning mangaan esinevad mitmetes pinnasemineraalides. Naatrium ning kloor (kloriidina) sisalduvad pinnases ning satuvad sinna merevee pihustamisel tekkinud atmosfääriosakeste ülekandega. Paljud mikroelemendid esinevad esmastes (mitte murenenud) pinnases olevates mineraalides. Mõned taimed akumuleerivad mikroelemente suurtes kogustes (kui sisaldus ületab 1 mg/kg kohta (kuivkaal)) on tegemist hüperakumulatsiooniga. Näiteks Aeolanthus biformifolius DeWild, mis kasvab Sairi vaserikastel pinnastel, sisaldab kuni 1,3% vaske kuiva aine kohta. 14) Pinnase saastumine. Pinnasesse sattub palju saasteaineid. Sinna kogunevad kütuste põletamisel tekkinud vääveldioksiid (sulfaadina) ning lämmastikoksiidid (nitraatidena). Pinnas sorbeerib kergelt gaasilisi NO ja NO2, mis oksüdeeruvad pinnases nitraadiks. Kiirteede lähedal esinevad pinnases kõrgendatud plii kogused
Esi-/tagapidurid: kaks ujuvat ketast diameetriga Ø 320 mm, kuuekolvilised monoplokk pidurisadulad/üks ujuv piduriketas diameetriga Ø 220 mm, neljakolviline monoplokk pidurisadul. Esi-/tagavelg: 3.50 x 17" / 5.50 x 17" Esi-/tagarehv: 120/70 ZR17 / 190/55 ZR17 Pikkus: 2100 mm Laius: 840 mm Kõrgus: 990 mm (ilma peegliteta) Sadulakõrgus: 850 mm Minimaalne kliirens: 140 mm Kuivkaal: 190 kg Bensiinipaagi maht: 18 l. [7] Tabel 1. Kolm võimsamat mootorratast maailmas [8] Järjekord Võimsus Mudel 1 804.6 hj Acabion Da Vinci 650/VI 2011 2 689.2 hj Acabion GTBO 70 2007 3 669.1 hj Honda FourTrax Foreman Rubicon 2012 4 669.1 hj Honda FourTrax Foreman Rubicon
on tugev, vaatamata kergusele on hea tulepüsivusega ja külmakindel on hea soojustusvõimega olles hingav seinamaterjal, on samas ka hea heli neelamis/isoleerimisvõimega on hõlpsalt töödeldav, olles suurepärane aluspind krohvimiseks. ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase ei karda niiskust ega kemikaale ei hallita ega mädane Kergplokke kasutatakse ehitamiseks nii peal- kui allpool maapinda Plokkide mõõtmed (mm) Kuivkaal (kg) Laius Kõrgus Pikkus Fibo 3 (3 MPa) Fibo 5 (5 MPa) 100 185 490 6 8 150 185 490 9 12 200 185 490 12 16 250 185 490 15 20 300 185 490 18 25 350 185 490 21 - Fibo Term
nimetatakse tarbijateks. o Nad jagunevad esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijateks. o Surnud tootjad ja tarbijad on toiduks lagundajatele ehk destruentidele. (seened, mikroorganismid) o Toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhetes olevad tootjad, tarbijad ja lagundajad. o Dominandid liik, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam. o Taimede biomass kuivkaal pinnaühiku kohta. o Produktsioon iseloomustab biomassi juurdekasvu ajas. o Laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnud organismidest ning lõpeb mikroorganismidega. o Toiduvõrguks nimetatakse omavahel põimunud toiduahelate kogumit. Milles seisneb ökosüsteemi iseregulatsioon? o Iga järgmine toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelmise arvukust.
arvu. Üheks liigirikkaimaks ökosüsteemiks on salu-segamets. Liigivaene on nt. raba. Ökosüsteemi iseloomustatakse ka dominantide abil. Dominant on liik, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam. Enamasti üks olulisemaid liike ökosüsteemi toitumissuhetes. Nt. männiku dominandiks on mänd Ökosüsteeme saab kirjeldada ka selle produktiivsuse abil. Nt. et leida kuusikus kasvavate kuuskede produktsiooni, peame esmalt teadma kuuskede biomassi (taimede kuivkaal pinnaühiku kohta). Produktsioon iseloomustab biomassi juurdekasvu ajas. Toitumissuhtes ökosüsteemis Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Saab alguse taimedest omastavad ökotoobist anorgaanilisi ühendeid ja fotosünteesivad vajalikud ained. Taimi nim. toiduahelas tootjateks ehk produtsentideks. Lisaks kuuluvad siia rühma ka autotroofsed bakterid ja mõned protistid. Produtsendid on toiduahela esimene lüli.
Hg määramiseks lisasin 2 ml 30% HCL ja ja lahjendasin 25ml dest veega. Kalibreerimiseks kasutatakse vähemalt kolme standardlahust ja 0-proovi (100ml kolbi viiakse 0,5ml lämmastikhapet ja täidetakse kolb märgini). Kasutasin 0,1; 0,2 ja 0,5 mg/l mis on valmistatud lähtestandardlahusest 1000 mg/l. Kuivaine sisalduse määramine Bioloogilist materjali kaaluda kaalutopsidesse 1-1,5 g Kuivatada kuivatusahjus 105ºC juures 7h konstantse kaaluni. Arvutatakse: märgkaal - kuivkaal 100 - x100 = kuivaine% märgkaal 29 5.5 Elementide mõõteparameetrid 5.5.1 Vask (Cu) Põhilahus 1 mg/ml firma "Fluka" Instrumentaal tingimused Lainepikkus 324,8 nm Lambivool 4 mA Leek Pilu 0,5nm Leegi tüüp õhk-atsetüleen Tundlikkus 0,041 mg/l Signaal 3,7 mg/l annab 0,4 A Optimaalne tööpiirkond 0,02-10 mg/L Avastamispiir (LoD) 0,005 mg/L Määramispiir (LoQ) 0,011 mg/L
Iseloomuliku kuju, asendi ja talitlusega makroskoopilist ehituslikku üksust nimetatakse organiks. Organid jagunevad: näärmelised e. kompaktsed organid ja õõnsad e. torujad organid. Kompaktsed e näärmelised organid: Väljast kaetud sidekoelise kihnu e. kapsliga. Kapslist kulgevad organi sisse vaheseinad e. septid. Vaheseintest hargneb sidekoeline võrgustik e. strooma. Strooma "võrgusilmades" paiknevad parenhüümi rakud, mis igal organil on erinevad. Luud 25% vett ja 75% kuivkaal, kuivkaalust: · ca 30-40% orgaanilist ainet, millest 90-95% kollageeni · ja ca 60-70% anorgaanilist ainet, mis jääb järele peale tuhastamist luutuhana, milles 85% kaltsiumfosfaati 10% kaltsiumkarbonaati Natiivses organismis on kaltsium ja fosfaat peamiselt hüdroksüapatiidina. Luustiku funktsioonid: Toetab ja kaitseb siseorganeid; Kaltsiumi ja fosfaatide reservuaar; Vereloomeorgan luuüdi; Lihaste kinnituskohaks. Luukude on
Iseloomuliku kuju, asendi ja talitlusega makroskoopilist ehituslikku üksust nimetatakse organiks. Organid jagunevad: näärmelised e. kompaktsed organid ja õõnsad e. torujad organid. Kompaktsed e näärmelised organid: Väljast kaetud sidekoelise kihnu e. kapsliga. Kapslist kulgevad organi sisse vaheseinad e. septid. Vaheseintest hargneb sidekoeline võrgustik e. strooma. Strooma "võrgusilmades" paiknevad parenhüümi rakud, mis igal organil on erinevad. Luud 25% vett ja 75% kuivkaal, kuivkaalust: · ca 30-40% orgaanilist ainet, millest 90-95% kollageeni · ja ca 60-70% anorgaanilist ainet, mis jääb järele peale tuhastamist luutuhana, milles 85% kaltsiumfosfaati 10% kaltsiumkarbonaati Natiivses organismis on kaltsium ja fosfaat peamiselt hüdroksüapatiidina. Luustiku funktsioonid: Toetab ja kaitseb siseorganeid; Kaltsiumi ja fosfaatide reservuaar; Vereloomeorgan luuüdi; Lihaste kinnituskohaks. Luukude on
leiaksid ja toimuks reproduktsioon. Materjali ja energia juurdekasv: fotosüntees või kemosüntees Materjali investeerimine: skeleti moodustumine ja reproduktsioon Energia ja materjali kaod: liikumine, ujuvus, eritised, veekogus osmoregulatsioon, toitumine (kui toiming), hingamine ehk respiratsioon. Kasv on materjali ja energia kasv materjali ja energia kaudu. Materiaalset kasvu saab mõõta massi kaudu. Näiteks märgkaal, kuivkaal; samas saab mõõta ka energia kaudu dzaulides näiteks. Vetikate kasvu juures vabastatakse märkimisväärne kogus assimileeritud süsinikku kui eritatud orgaaniline aine. See orgaaniline aine tuleb uuesti keskkonda, vette. Erineb oma koostiselt orgaanilistest hapetest (glükolaadid kuni vitamiinid, rasv ja aminohapped, proteiinid ja lihtsüsivesinikud). Osad vetikad vabastavad ligi 70% süsinikku, mis fotosünteesi käigus assimileeriti, tagasi keskkonda
majandami Maapealne ruudu Eluvormide jaotus (% võsude arvust) Võrsetihedus 2 Pindala500võrset s- PUA [cm ] biomass Spool liigi- [võsu/m2] [m2] 2 reziim [kuivkaal g/m ] rikkus Puhmiku- Võsundilised Rohundid lised (vt tabel 1) (500 Märg; A 2321 (845) 5.5 (2.76) 0.276 (0.134) 263 (108.0) 37 23 (3.6) 49 (19.3) 33 (25
Limaskest Nahk 1. Epiteel 1. Epidermis 2. Proopia ehk päriskiht 2. Dermis (koorium) ehk pärisnahk 3. Submukoosa 3. Hüpodermis (subkuutis) ehk alusnahk Luukude ja luud Koostis: · 25% vett ja 75% kuivkaal, · viimasest ca 30-40% orgaanilist ainet, millest 90-95% kollageeni ja ca 60-70% anorgaanilist ainet, mis jääb järele peale tuhastamist luutuhana, milles · 85% kaltsiumfosfaati · 10% kaltsiumkarbonaat · natiivses organismis on kaltsium ja fosfaat peamiselt hüdroksüapatiidina Funktsioonid: · Toetab ja kaitseb siseorganeid · Kaltsiumi (ca 1000g) ja fosfaatide (P 800g) reservuaar · Vereloomeorgan - luuüdi · Lihaste kinnituskohaks Luukude:
annaabi.ee 
