Peale selle suhtus Andres oma uude abikaasasse veelgi halvemini kui Krõõta, mille põhjuseks võib lugeda raskeid tööpäevi ning jätkuvat tõe tagaajamist Pearuga. Tegelikult oli Andresel ka kolmas abielu, mis oli samaaegselt kahe eelnevaga. Nimelt oli Andresel salaabielu maaga. Alates hetkest, kui ta kolis Vargamäele, oli tema südameasjaks maa kuivendamine, mille jaoks tuli kaevata kraav jõeni, kuid see kõik pidi kulgema üle Oru Pearu maa. Kogu see kuivenduskraavi rajamise idee panigi alguse kahe talu vahelisele nääklemisele. See idee ei saanud Andrese peremeheks olemise ajal kuidagi teoks. Alles siis, kui ohjad võttis enda kätte Andrese poeg Indrek, muutus olukord paremaks. Indrek suutis koos oma abiväega töö käivitada. Ta viis oma isa soo juurde, et näidata talle, kuidas töö on arenenud. Tagasiteel väljendas Andres oma rahulolu öeldes:,,Ah kui hea. Tahaks ühs
Krõõdaga Andres lootis, et tulevikus on Vargamäe korras ja maa igal pool viljakas. Ta tegi tööd nõrkemiseni, et saaks vaid oma järeltulijatele hea elamiskoha. Ja sama tahtis ta ka kõigilt teistelt. Tema suureks rõõmuks olid iseehitatud uued hooned õuepeal, mis tema kurvastuseks varsti juba vanad olid. Seda eelkõige selletõttu, et Pearu endale veel uuemad sai. Ta oli õnnelik, kui sai omale lõpuks kuivenduskraavi, mida ta enda kahjuks jagas naabriga. Sellest tuli jällegi tüli, kuna eks tema pidi talle ju vingerpussi mängima ning kraavi kinni panema, et Andrese maa oleks märg. Kõik, mida Andres tegi kannatas mingit sorti negatiivsete kogemustega. Pearul oli sel kohal suur roll. Ja kuna tal olid nii suured soovid oma ja oma laste tuleviku kohal, siis Krõõt pidi peaaegu kõigega koduses majapidamises üksi hakkama saama
laotud leeasemega köögiruum. Nende arheoloogiliste uuringutega näidati, et kloostri pikk, mitmete ümberehitustöödega 380 aastane ehituslugu on väga keerukas. [ 3, lk 73, 76, 84, 86] 2004. aasta suvel toimusid päästekaevamised 161,5 m² suurusel alal, endise kloostri krundil, Suur-Kloostri 2 kinnistul, millel varem uuringuid toiumunud polnud. Väljakaevamistel selgus, et kloostri tegutsemise ajal oli koht kasutusel aiamaana, mida näitab kuivenduskraavi olemasolu. Kloostrit piiranud müüri ehitus ei saanud toimuda enne 14. sajandi algust ning esimesed puithooned rajati sinna alles 16./17. sajandi vahetusel. Tööde käigus leiti savinõude katkeid, keskaegset kivikeraammikat ning kloostrite leidudele iseloomulikke sõrmkübaraid, raamatukaunistusi, ehisnaaste. [ 1, lk 147, 152- 155] 7 Kokkuvõte
keskmistes ja kergetes pinnastes. Kuivenduskraavide sügavus oleneb ka turba vajumisest, mis omakorda sõltub turba veesisaldusest ja turbakihi sügavusest ja veel muudest asjaoludest. Vajumine pärast kuivendamist on umbes 15...30 % kuivendatud turbakihi tüsedusest ( vastavalt selle võrra peavad ka kraavid sügavamad olema. Lõpuks tuleb arvestada ka kraavides muda ja veekihi sügavust. Kui turbakihi all on savi, siis soovitatakse kuivenduskraavi põhi 0,10 m sügavuselt võtta savi sisse. See soodustab kuivendamist ja kraavi iga on pikem ( vesi voolab paremini kraavi ja selle põhi ei rohtu tugevasti. Kui turba all on liivakiht, tuleb kraavi põhi võtta kuni liivani ja hoiduda liivasse kaevamast. Kraavi põhja viimine liivani soodustab kuivendamist, põhja süvendamine liivasse aga põhjustab nõlvade varisemist. Kui turba all on vesiliiv, siis tuleb sellele jätta 5...10 cm paksune turbakiht, et vältida uhtumist.
metskannikest ja pääsusilma (Reier ja Kukk, 2000). Samblarinde tähtsus rabas on erakordselt suur, kuid spetsiaalselt ei ole antud kaitsealal samblaid ja samblikke uuritud. Piiumetsas kasvavad kogu Eestis laialt levinud sammalde ja samblike liigid (Reier ja Kukk, 2000). Piiumetsal leiab ka ohtralt märke inimtegevusest. Otsene mõju inimtegevusest ulatub vähemalt 19. sajandi lõppu, kui kohalik mõisnik lasi ehitada kuivenduskraavi, mille kaudu juhiti vesi rabajärvest kaugemale. 20. sajandi alguses koos mõisamaade ostmisega kujunes välja terve kuivenduskraavide võrgustik. Koos kuivenduskraavide rajamisega sai võimalikuks 5 tükkturba lõikamine ning sellest ajast pärinevad turbaaugud soo lõuna-, lääne- ning kirdeosas. Pärast Teist maailmasõda süvendati ja õgvendati Piiumetsa jõge. Madalsood asuti
· Biotiigi sete eemaldada 10-15 a tagant · Biotiigi pinnalt eemaldada lemled ja ujupraht (biotiigi pind peab olema puhas!!) Biotiigi puhastamine on keeruline ja aeganõudev ning seda tehakse suurte seadmetega (ekskavaatorid). Pärast seda on biotiik rivist väljas u 2 a, et taastumine võtab aega. Rabafilter Eestis on mõned ja rabafiltri saab teha sinna, kus on raba. Kui kraavi juhtida reovesi, hakkab see imbuma see kuivenduskraavi. Vesi imbub läbi turbakihi kuivenduskraavi. Immutamine käib läbi turbakihi turbal on omadus siduda reoaineid. Tehismärgalad ja taimestikpuhastid taimestikpuhastis puhastub reovesi vee- ja mullaelustiku: bakterite, vetikate ja taimestiku kooselu tulemusena. Selleks kasutatakse erinevates piirkondades erinevaid taimeliiki (sest erinevates kohtades kasvavd erinevad taimed). Idee on selles, et reovett pannakse puhastama bakterid, vetikad ja taimed. Talvel taimed ei kasva, nad surevad
tulevikulootused abielu vältel Krõõdaga – Andres lootis, et tulevikus on Vargamäe korras ja maa igal pool viljakas. Ta tegi tööd nõrkemiseni, et saaks vaid oma järeltulijatele hea elamiskoha. Ja sama tahtis ta ka kõigilt teistelt. Tema suureks rõõmuks olid iseehitatud uued hooned õuepeal, mis tema kurvastuseks varsti juba vanad olid. Seda eelkõige selletõttu, et Pearu endale veel uuemad sai. Ta oli õnnelik, kui sai omale lõpuks kuivenduskraavi, mida ta enda kahjuks jagas naabriga. Sellest tuli jällegi tüli, kuna eks tema pidi talle ju vingerpussi mängima ning kraavi kinni panema, et Andrese maa oleks märg. Kõik, mida Andres tegi kannatas mingit sorti negatiivsete kogemustega. Pearul oli sel kohal suur roll. Ja kuna tal olid nii suured soovid oma ja oma laste tuleviku kohal, siis Krõõt pidi peaaegu kõigega koduses majapidamises üksi hakkama saama. Isegi kui neil oli keegi naissoost abiks võetud, polnud tol aega aidata.
Vundamendi taldmiku saalungite ehitamine telgedel Y/1-Y/2 ja Y/A-Y/H. Armatuuri painutamine ja lõikamine. ALLTÖÖVÕTJAD 8. TELLIITUD MATERJALID, SEADMED, JOONISED Puitmaterjal 25*100mm;25*150mm; 25*50mm Armatuurteras Ø12mm A500HW, Ø16mm A500HW 9. VASTU VÕETUD MATERJALID 10. MUUD MÄRKUSED JA ASJAOLUD. (Saadud ja antud juhised, ilmastikutingimuste ja segavate asjaolude mõju, load, side ametiasutustega jm.) Pinnasevesi on vundamendi kraavis,takistab tööde tegemist.Kaevatakse kuivenduskraavi 11. KONTROLL AMETIISIKUD, PROJEKTEERIJA, MUUD 12. AMETNIKE, TELLIJA JA JÄRELVALVE JUHISED 13. KOOSTATUD AKTID JA DOKUMENDID 14. ALLKIRJAD NIMED ETTEVÕTJA ESINDAJA (vastutav töödejuht) TELLIJA ESINDAJA/JÄRELVALVE Ettevõttepraktika aruanne LISA 2 OÜ 2010. a. majandusaasta aruanne Ettevõttepraktika aruanne
2.1 Tööde kirjeldus 2.1.1 Tööprojekt Enne tööde alustamist koostab töövõtja tööprojekti ja tööde ajakava ning esitab selle Tellijale kinnitamiseks. Tööprojektiga tuleb lahendada olemasoleva kuivenduskraavide süsteemi korrastamine ja täiendav veetõrje uute kraavide näol. Ära peab näitama uued ja puhastatavad kraavid, nende suund, kalle ja nõlvsus. Samuti tuleb lahendada olemasoleva tootmishoone läheduses ja ehitusplatsi piiril asuva olemasoleva lahtise kuivenduskraavi ümberehitamine kinniseks maaaluseks drenaazitoruks ja ühendamine olemasoleva veeärastussüsteemiga. Tööprojektis peab olema näha ka tasandatava ehitusplatsi lõiked ja kalded. Tööprojekt peab olema piisav kaeveloa taotlemiseks Väike-Maarja vallalt. 2.1.2 Lammutus ja koristustööd Olemasolev territoorium on umbes 30% ulatuses kaetud puude ning põõsastikuga, mis tellija enne tööde algust eemaldab
võib võõras minna ainult kindla põhjendusega, näiteks selleks, et küsida luba kalapüügiks, joogiveevõtuks, pikemaks telkimiseks, lõkketegemiseks jne. Põllumajanduslik maa – heinamaa, põld, karjamaa... Ei ole lubatud liikuda külvil,orasel,viljas,istandikus ja mesilas; samuti kohas, kus liikumisega võidakse tekitada omanikule kahju, kuigi puudub piire või keelav tähis. Suvel tuleb põldude vahel liikuda piki põllupeenart või mööda kuivenduskraavi kallast. ︎Ära roni alale, mida maaomanik aktiivselt kasutab, sh hoonetevaheline ala, ära häiri kodurahu ega riku omandit! Liikumine – veekogud Avalik kasutamine: suplus, veesport, veel ja jääl liikumine, kalapüük Mootorsõidukiga vees või jääl liikumine EI OLE avalik kasutus! Mitteavalikult kasutatavat veekogu tohib kasutada üksnes omaniku loal (eeldatav luba, kui ei ole keelavaid silte)
Krõõda eluajaks. Kui Andres kündma läks, lagunesid kõik künniriistad, sest põld oli kive täis. Madalamates kohtades aga ei kandnud maa hobust. Laupäeva õhtuks oli peremees väsinud ja tüdinud. Kuid töö kais aina edasi. Hobune oli päris lõpnud ja nahk verel adra ees olemisest. Võeti abiks ka sulane ja tüdruk. Suur töö oli põllult kivide koristamine, kus kõik abiks olid. Andres tundis aga oma põllulapil töötamisest rõõmu ja oli õnnelik. Andres tahtis kaevata kuivenduskraavi Pearuga kahasse, kuid Pearu oli nõus ainult siis, kui kraav kaevatakse Pearu maa peale. Lõpuks Andres nõustuski sellega. 4. Esimesed pühad uues kodus (VI ptk.) Esimesed pühad uues kodus olid Nelipühad. Selleks toodi tuppa kased. Õuegi pühiti puhtaks. Noored läksid esimesel pühal kirikusse, sest nii oli kombeks. Koduhoidjaks tuleb seniks saunatädi. Koju jääb ka karja-Eedi, kellel ei ole kirikusse jalanõusid jalga panna ega paremaid riideid selga
avalikuks kasutamiseks määratud maadel, teedel ja veekogudel, samuti jääl ning kallasrajal. Talvel võib jääl liikumist keelata või reguleerida Päästeamet. Igaühe liikumine ei ole siiski lubatud külvil, orasel, viljas, istandikus ja mesilas, samuti kohas, kus sellega võidakse tekitada omanikule kahju, kuigi alal puudub piire või keelav tähis. Suvel tuleb põldude vahel liikuda piki põllupeenart või mööda kuivenduskraavi kallast. Kõikidel avalikel või avalikuks kasutamiseks määratud veekogudel on igaühele kasutamiseks avatud vähemalt 4 m laiused kallasrajad. Laevatatava veekogu ääres on kallasrada vähemalt 10 m laiune, suurvee ajal, kui kallasrada on üle ujutatud, peab maaomanik jätma veepiirile vähemalt 2 meetri laiuse kaldariba, mida mööda võib vabalt ja takistamatult veekogu ääres liikuda. Omanik ei tohi seda sulgeda isegi siis, kui eramaa on tarastatud või liikumiskeeluga tähistatud
annaabi.ee 
