Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kuivemasse" - 13 õppematerjali

Iseseisevtöö- Pedosfäär
2
doc

Iseseisevtöö : Pedosfäär.

13.Huumus tekkib taimejäänuste ja mulla mikroobide murendumisel, s.o kui need oksüdeeruvad, liituvad ja lõhestuvad. 14.Mullavesi pärineb enamasti sademetest ja põhjaveest ning osaleb nii kivimite murenemisprotsessis kui ka organismide elutegevuses sealhulgas ka taimede toitumisprotsessis. 15.Taimedele on kergesti omastatav nn. vaba vesi, nt mulda tunginud sademevesi ja peentes poorides liikuv kapillaarvesi, mis võib mullas liikuda mitmes suunas- niiskemast mullast, kuivemasse ja ka mullas vertikaalselt alt üles või ülevalt alla. 16.Mineraalide ja huumuse koostisse kuulub aga seotud vesi, mis on taimedele raskesti omastatav või omastamatu. 17.Mullaõhk täidab mineraalse ja orgaanilise aine vahele jäävaid poore. 18.Mullaõhust saavad taimede juured ja mullas elavad organismid hingamiseks hapniku. 19.Mullaelustik ( bakterid, seened, vetikat, putukad, ja nende vastsed, ussid ja mulda kaevuvad imetajad) segab ja lagundab mulla orgaanilist osa ja osaleb huumuse

Geograafia → Geograafia
12 allalaadimist
Tants aurukatla ümber
14
ppt

Tants aurukatla ümber

vahetus. Kuna Jüri sai sõjas surma, kuulub talu tema nooramale vennale Taavetile ja Roosile. Aiastel pidi tulema enampakkumine. Taavet sai kokku Pauliga, kes hakkas halvustama laastukatuseid. Koju jõudes käskis Taavet sulasel laastukatuse maha võtta ja läks ise otsima mehi, kes aitaksid plekkkatust peale panna. Roosi oli mehe teo pärast meeleheitel. Teine tants Lisaks hakkas vihma sadama, mööbel tuli kuivemasse kohta nihutada. Peatselt jõudis kohale ja aurukatel ja rehepeks või alata. Puhkepausil sai sulane Eedi loa õhtul salaja Maimule külla minna. Eedi kukkus masina trumlisse (katkend raamatust, lk 68) Eedi viidi ruttu linna arstile, ent samal ajal müüdi oksjonil maha Aiaste lambad ja hobureha. Kolmas tants Jaanus, masinisti poeg, on viljakuivatis ja kuivatab vilja. Talle tuleb külla Vilma ning Jaanus avaldab

Kirjandus → Kirjandus
241 allalaadimist
Ämblikulised
50
pdf

Ämblikulised

    Võrgud kui päästjad  *2012.  a  märtsi  alguses  tabasid  Austraalias  New  South  Walesis  asuvat  Wagga  Wagga  piirkonda  üleujutused, üle 9000 inimese oma kodu maha jätma.  Tuhanded  ämblikud  liikusid  veemasside  eest  kõrgematesse  kohtadesse.  Ämblikud  põgenevad,  kududes  võrke  ja  liikudes  koos  võrkudega  edasi.  Ämblikud  kasutavad  võrke  ka  purjena,  mille  tuul  kannab kuivemasse kohta.  Kohalikud  kutsuvad  neid  rahaämblikeks,  kuna  usutakse,  et  kui  need  ämblikud  inimesel  ronivad,  siis  toob see õnne.  Ka Sydney Taronga loomaaed  teatas, et  üleujutuse  ajal ja pärast seda kasvas  ämblike  populatsioon  plahvatuslikult.    *In 2010 following the floods in Sindh, Pakistan, it was believed the increase in spiders, which cocooned 

Loodus → Loodus
6 allalaadimist
Tants aurukatla ümber-Mats Traat
3
odt

"Tants aurukatla ümber" Mats Traat

Paulil olid aga kurvad kogemused naermisega. Üheksateistkümnendal aastal oli ta olnud sõjaväes moonamuretseja. Ta nägi pealt, kuidas üks moonamees häiriva naeru pärast maha lasti. Paul hakkas katuste teemal naljatama, halvustades laastukatust. Koju jõudnud lasi Taavet sulasel laastukatuse maha võtta. Ise läks ta otsima mehi, kes aitaks uue plekkkatuse peale lüüa. Roosi oli mehe teo pärast meeleheitel. Kõigele lisaks hakkas veel vihma sadama. Toas hakati mööblit kuivemasse nihutama. Kui vihm järele jäi jõuti masinaga künkani. Masina ratas jäi kinni, kuid Käo Paul lükkas selle taas veerema. Kui masin kohal oli ja aurukatelgi paika seatud alustati viljapeksuga. Masianrihm läks pealt ära ning tekkis puhkepaus. Sulane Eedi läks Maimut "kiusama". Lõpuks sai ta loa õhtul neiule salaja külla minna. Eedi pandi peale masinarihma pealepanekut masinistiks. Talule lähenes portfelliga mees. Ta imestas, kuidas saab talus nii vaikne olla

Kirjandus → Kirjandus
70 allalaadimist
Mats Traat-Tants aurukatla ümber-kokkuvõte peatükkide kaupa
2
doc

Mats Traat "Tants aurukatla ümber" kokkuvõte peatükkide kaupa

Paulil olid aga kurvad kogemused naermisega. Üheksateistkümnendal aastal oli ta olnud sõjaväes moonamuretseja. Ta nägi pealt, kuidas üks moonamees häiriva naeru pärast maha lasti. Paul hakkas katuste teemal naljatama, halvustades laastukatust. Koju jõudnud lasi Taavet sulasel laastukatuse maha võtta. Ise läks ta otsima mehi, kes aitaks uue plekkkatuse peale lüüa. Roosi oli mehe teo pärast meeleheitel. Kõigele lisaks hakkas veel vihma sadama. Toas hakati mööblit kuivemasse nihutama. Kui vihm järele jäi jõuti masinaga künkani. Masina ratas jäi kinni, kuid Käo Paul lükkas selle taas veerema. Kui masin kohal oli ja aurukatelgi paika seatud alustati viljapeksuga. Masianrihm läks pealt ära ning tekkis puhkepaus. Sulane Eedi läks Maimut "kiusama". Lõpuks sai ta loa õhtul neiule salaja külla minna. Eedi pandi peale masinarihma pealepanekut masinistiks. Talule lähenes portfelliga mees. Ta imestas, kuidas saab talus nii vaikne olla

Kirjandus → Kirjandus
3130 allalaadimist
Õhk
8
doc

Õhk

Tuule abil levivad taimede seemned ja kandub edasi õietolm. Õhuniiskus on veeauru sisaldus õhus. Looduslikus õhus on alati veeauru. Soe õhk mahutab rohkem auru kui jahe õhk. Suvel on õhuniiskus suurem kui talvel. Öeldakse, et näe, aurab. Veeauru me aga ei näe. Näeme vaid väikesi veepiisku. Need tekivad veeaurust, kui see jahedama õhuga kokku puutub. Tuule käes kuivab pesu kiiremini, sest tuulega kandub niiskeks muutunud õhk märja pesu juurest eemale. Asemele tuleb kuivem õhk. Kuivemasse õhku aurab vesi märjast pesust paremini. Õhk ümbritseb meid pidevalt, kuid ta on läbipaistev ja nii hõre, et seda ei saa katsuda. Organismid vajavad hingamiseks puhast õhku. Mida vähem on õhus lisandeid, seda puhtam on õhk. Mürgised lisaained kahjustavad taimi, loomi ja inimesi. Peame vältima kahjulike ainete sattumist õhku Õhk on maakera ümbritsev gaasiline keskkond, mis reguleerib maakera soojus- ja kiirgusrezhiimi ning milles kulgeb kogu maismaal eksisteeriv bioloogiline elu

Loodus → Loodusõpetus
12 allalaadimist
Referaat Mats Traat
14
doc

Referaat Mats Traat

ärgates aga tal enam raha ei olnud, rahakott oli tühi. Paul oli üheksateistkümnendal aastal olnud sõjaväes moonamuretseja ja nägi, kuidas üks moonamees maha lasti vaid seepärast, et tal häiriv near oli. Kui taavet koju jõudis, lasi ta sulasel laastukatuse maha võtta ja läks otsima inimesi, kes tuleksid appi plekkkatust peale panama. Roosi oli meeleheitel ja kõikidele jamadele lisaks hakkas veel vihma ka sadama ning mööbel liigutati kuivemasse kohta. Vihma lõppedes mindi masinaga künkani, kus masin kinni jäi ja Käo Paul selle siis uuesti liikuma ajas. Kohal olles oli aurukatel paika seatud ja viljapeks võis alata. Masinal läks vahepeal rihm maha ja tehti paus. Sulane Eedi läks ühe neiuga miilustama ja sai isegi loa talle hiljem salaja külla minna. Kui rihm peal oli, pandi Eedi kohe masinale tööle. Ühel hetkel tuli talu poole kohvriga mees ja imestas, et kuidas seal küll nii vaikne saab olla

Eesti keel → Eesti keel
27 allalaadimist
Bioloogia konspekt
11
rtf

Bioloogia konspekt

Tallus võib olla üsna suur, läbimõõduga kuni mitukümmend sentimeetrit. Limaseened on heterotroofsed, peamiselt saprofüüdid, harvem parasiidid. Saprofüütide plasmoodium on sageli värvunud kollaseks, punaseks või muud tooni või on värvusetu. Limaseened on võimelised amöboidselt substraati mööda liikuma toidu ja vee sunas, vältides valgustatud kohti. Liikumiskiirus kuni 0,4mm sekundis. Pärast varuainete kogumist liigub plasmoodium avatud, kuivemasse kohta ja laguneb suureks hulgaks tiheda kestaga sporangiumideks. Paljudel liikidel moodustavad sporangiumid padjakujulisi kogumikke- etaaliume, mis on kaetud ühise tiheda kestaga. Üksikute sporangiumide kestad lagunevad sealjuures täielikult või osaliselt. Etaaliumide ja sporangiumide sisaldis jaguneb üherakulisteks eosteks, mis tekivad meioosi teel. Paljudel liikidel tekib tsütoplasmast kapilliitsium- hügroskoopne niidistik,

Bioloogia → Bioloogia
51 allalaadimist
Bioloogia eksam
17
pdf

Bioloogia eksam

Tallus võib olla üsna suur, läbimõõduga kuni mitukümmend sentimeetrit. Limaseened on heterotroofsed, peamiselt saprofüüdid, harvem parasiidid. Saprofüütide plasmoodium on sageli värvunud kollaseks, punaseks või muud tooni või on värvusetu. Limaseened on võimelised amöboidselt substraati mööda liikuma toidu ja vee sunas, vältides valgustatud kohti. Liikumiskiirus kuni 0,4mm sekundis. Pärast varuainete kogumist liigub plasmoodium avatud, kuivemasse kohta ja laguneb suureks hulgaks tiheda kestaga sporangiumideks. Paljudel liikidel moodustavad sporangiumid padjakujulisi kogumikke- etaaliume, mis on kaetud ühise tiheda kestaga. Üksikute sporangiumide kestad lagunevad sealjuures täielikult või osaliselt. Etaaliumide ja sporangiumide sisaldis jaguneb üherakulisteks eosteks, mis tekivad meioosi teel. Paljudel liikidel tekib tsütoplasmast kapilliitsium- hügroskoopne

Bioloogia → Bioloogia
39 allalaadimist
Neuropsühholoogia
58
docx

Neuropsühholoogia

- Seal ei saanud okstest kinni hoida ja selle pärast tekkis püstine kehaasend – võimaldas kaugemale näha, märgata totu, kiskjaid – maa oli kuum, seetõttu ei tahetud kõiki liikmeid maha toetada - Suurendas sotsiaalset arengud, enese kaitsmine ja toidu varumine olid edukamad grupis - Käed jäid vabaks, mis soodustas tööriistade kasutusele võtmist Arengut soodustas migem kohanemine erinevate keskkondadega mitte elama asumine uude, kuivemasse keskkonda Bioloogilised muutused - Püstine kehaasend suunas vaagnaluu laienemisele – võimaldas sünnitada suuremaid lapsi - Järglased sündisid suht enneaegsetena, polnud iseseisvaks eluks ettevalmistunud ja vajasid seetõttu rohkem tähelepanu ja hoolt - Emased muutusid pidevalt seksuaalselt vastuvõtlikeks – soodustas paarissuhete arengut ja vähendas isastevahelist konfliktsust mis omakord aparandas grupisisest kohesiivsust

Psühholoogia → Psühhomeetria
28 allalaadimist
Botaanika Eksam
50
doc

Botaanika Eksam

Tallus võib olla üsna suur, läbimõõduga kuni mitukümmend sentimeetrit. Limaseened on heterotroofsed, peamiselt saprofüüdid, harvem parasiidid. Saprofüütide plasmoodium on sageli värvunud kollaseks, punaseks või muud tooni või on värvusetu. Limaseened on võimelised amöboidselt substraati mööda liikuma toidu ja vee sunas, vältides valgustatud kohti. Liikumiskiirus kuni 0,4mm sekundis. Pärast varuainete kogumist liigub plasmoodium avatud, kuivemasse kohta ja laguneb suureks hulgaks tiheda kestaga sporangiumideks. Paljudel liikidel moodustavad sporangiumid padjakujulisi kogumikke- etaaliume, mis on kaetud ühise tiheda kestaga. Üksikute sporangiumide kestad lagunevad sealjuures täielikult või osaliselt. Etaaliumide ja sporangiumide sisaldis jaguneb üherakulisteks eosteks, mis tekivad meioosi teel. Paljudel liikidel tekib tsütoplasmast kapilliitsium- hügroskoopne

Keeled → inglise teaduskeel
51 allalaadimist
Botaanika Eksam
50
doc

Botaanika Eksam

Tallus võib olla üsna suur, läbimõõduga kuni mitukümmend sentimeetrit. Limaseened on heterotroofsed, peamiselt saprofüüdid, harvem parasiidid. Saprofüütide plasmoodium on sageli värvunud kollaseks, punaseks või muud tooni või on värvusetu. Limaseened on võimelised amöboidselt substraati mööda liikuma toidu ja vee sunas, vältides valgustatud kohti. Liikumiskiirus kuni 0,4mm sekundis. Pärast varuainete kogumist liigub plasmoodium avatud, kuivemasse kohta ja laguneb suureks hulgaks tiheda kestaga sporangiumideks. Paljudel liikidel moodustavad sporangiumid padjakujulisi kogumikke- etaaliume, mis on kaetud ühise tiheda kestaga. Üksikute sporangiumide kestad lagunevad sealjuures täielikult või osaliselt. Etaaliumide ja sporangiumide sisaldis jaguneb üherakulisteks eosteks, mis tekivad meioosi teel. Paljudel liikidel tekib tsütoplasmast kapilliitsium- hügroskoopne

Bioloogia → Botaanika
183 allalaadimist
Metsabotaanika
80
doc

Metsabotaanika

harilik kanep, astelpaju, harilik kadakas. Kaenlasisene õis ­ õis, mis asub lehekaenlas lehe ja varre vahel. Kalgendumine ­ tardumine, piim happnemisel ja munavalge keetmisel kalgenduvad. Kamardumine ­ huumusakumulatiivne protsess, muldi kujundav huumuse ja orgaanilis- mineraalsete komplekside kogunemine ning huumushorisondi (A) moodustumine. Kapillaarvesi ­ on mullavesi, mis püsib või liigub mullas kapillaarjõudude toimel. Selline vesi võib liikuda niiskemast kuivemasse niihästi alt üles kui ülalt alla või mistahes suunas. Ülespoole liikuv põhjaveest algav kapillaarvesi tõuseb mööda kapillaare (ülipeenikesi torujaid moodustisi) kõrguseni, kus kapillaarjõud tasakaalustuvad veesamba raskusega. Seda ülalpool põhjaveepinda asuvat mullakihti, milles toimub kapillaarvee tõus, nimetatakse kapillaarvööks. Karakterliik (K) ­ liik, mis kasvab ühe assotsiatsiooni taimekooslustes. Assotsiatsioon on

Geograafia → Eesti loodus ja geograafia
51 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun