Kristel Leola 9.klass Kuidas säilitada koolirahu? Kõigile meeldib päevad läbi olla keskkonnas, kus on kõik korras ning puudub igasugune vägivald, probleemid ja üksteise halvustamine. Kahjuks on sellist aurat raske saavutada, eriti koolides, kus toimub pidev üksteise mahategemine ja halvustamine. Kuid milliste meetoditega siiski oleks võimalik säitlitada koolirahu? Selleks, et ühiskonnas oleks hea koos viibida, on vaja üksteise mõistmist, positiivsust ja ühtekuuluvustunnet. Tihti leitakse üles ning tuuakse välja just inimese negatiivsed omadused ning selle taha jääb varju kõik hea. Maailmas, kus otsitaksegi ainult vigu, pole paranemist näha pikka aega, sest kõik eksivad ning alati leitakse midagi, mille kallal nuriseda. Muidugi on kriitikat vaja, kuid tuleb teada, kus maal asub piir. Hea ja halb peab olema vahekorras.
Kuidas säilitada koolirahu? Meile kõigile meeldib päevad läbi olla keskkonnas, kus on kõik on korras ja rahulik. Kus pole probleeme, üksteise halvustamist, vägivalda või siis üksteise alandamist millegis. Aga kahjuks peab tunnistama, et sellist üksteise mõistmist on raske saavutada ja eriti veel koolis. Koolis toimub väga palju üksteise halvustamist ja maha tegemist. Aga mida teha, et koolis poleks kooli vägivalda, et oleks rahulik ja kõik oleksid leplikud oma kaaslastega. Tihti leitakse üles inimese negatiivsed omadused ning selle taha jääb varju kõik head omadused. Mõtlesin väga põhjalikult sellele ning tõin välja negatiivsed ja positiivsed omadused. Minu arvates iga inimene peaks õppima oma võimete kohaselt ja need õpilased, kes oskavad paremini mõnda asja võiksid õpetada ka teistele, kes pole aru saand sellest teemast või kuidas seda lahendada. Muidugi ka kurdetakse selle üle, et kasutatakse kooliteritoori...
ee/sites/default/files/IMCE/lasteombudsman_psuhh_abi_loplik .pdf) helista anonüümsele lasteabi telefonile 116 111 teavita vägivallajuhtumist politseid telefonil 110 NB! Kiusajale on oluline, et Sa temast välja teeks ja teda kardaks. Seepärast püüa kiusajast mitte välja teha, väldi kohti, kus on oht sattuda tema vägivalla ja kiusu ohvriks ning liigu koos sõpradega, mitte üksi. Eestis tegutsevad koolikiusamise vastased programmid ja liikumised Koolirahu: http://www.lastekaitseliit.koolirahu.ee/ Noorteühing TORE: http://www.tore.ee/ Kiusamisest vaba lasteaed (alates 2013. a ka koolides): http://www.kiusamisestvabaks.ee/ Sihtasutus Kiusamise Vastu: www.kivaprogram.net ja www.facebook.com/Kivaeesti
on igast kandist midagi. Viimaste aastakümnete koos tegemised on tekitanud kultuurikeskkonnas siiski omalaadse väärtusliku ühisosa ja Raplamaa eristub selgelt oma naabritest. Maakonna erinevates paikades viiakse läbi mitmeid traditsioonilisi kultuurisündmusi, mis on jätkuvalt populaarsed. Meie maakonna visiitkaartideks on Rapla Kirikumuusikafestival, Varbola Puupäevad, Koolirahu kirikukontserdid, maakondlikud rahvakultuuripäevad, erinevad teatriprojektid jpm Kasvava osalejaskonnaga on suvised rahvamuusikasündmused. Täheldatav on traditsiooniliste külapidude populaarsuse tõus. Probleemina on tegijad välja toonud, et järjepidevate kultuurisündmuste muutmine projektipõhiseks ja sellega kaasnev bürokraatia ei sisenda tegijates kindlustunnet. Oma pitseri Rapla maakonna kultuurikeskkonnale jätab Tallinna
Noortekeskuste jätkusuutlikkus ja areng on riiklik prioriteet, nii on riiklik toetus keskuste tegevusele võrreldes 2003. aastaga kasvanud ning moodustab tänaseks üle 4 mln krooni. (entk.ee) - Rahvusvaheline noorsootöö Rahvusvaheline noorsootöö on noortele ja noorsootöötajatele rahvusvahelise koostöö kogemuste ja kultuuridevahelise õppimise võimaluste loomine. Rahvusvahelise noorsootöö kaudu on Eestisse jõudnud mitmed uued algatused Koolirahu programm, tugiõpilasliikumise idee, Noortepäeva tähistamise traditsioon 12. augustil tänavanoorsootöö, avatud noorsootöö, ja paljud teised väärt praktikad. - Noorte osalus Noorte osalus on noortele otsustusprotsessides osalemiseks mitmekesiste võimaluste loomine ja osalusmotivatsiooni arendamine (nt. strat) Noorte kaasamine on noortele mitmekesiste võimaluste loomine osalemiseks otsustusprotsessides ning noorte osalusmotivatsiooni ja harjumuse kujundamine.