Sisukord Sissejuhatus Valisin enda teemaks ,, Kuidas hoida suhet värskena?" kuna see on elu läbiv teema ning sellega on paljud inimesed kimpus. Tahan töö käigus välja uurida, mida teha, et suhe püsiks värskena ning kuidas ära hoida lahkuminekuid. Millised on lähedussuhte ohud, kuidas neid vältida? Lähedussuhte ohtudeks on : teineteisest tüdinemine, kire kadumine, rutiini tekkimine, teineteisest kaugenemine/eemaldumine, usalduse petmine, tunnete jahenemine, konfliktid / arusaamatused, erimeelsused igapäevastel teemadel, hirm kaotuse ees, hirm üksinduse ees, klammerdumine, sõltumine, haiget saamine, maha jätmine, reetmine, kahetsemine, ükskõikne käitumine, negatiivsed vaated/ sõnad/ teod, hoolivuse puudumine, austuse puudumine,
Abielukriisid ja nende üleelamise võimalused Sisukord Sisukord Sissejuhatus Kuidas abielul aadrit lasta? Miks me tülitseme? Kokkuvõte 2 Sissejuhatus Tülid on paratamatud igapäevaelu osad. Püüe neid vältida võib viia inimesi veel suuremasse probleemide rägastikku ja segadusse. Võimaluse korral aga tuleks kohe alguses lahendada olukord rahulikult ning mõistlikult. Millest tülid üldse alguse saavad? Täpselt ei oska seda vist keegi öelda, sest iga kord on sellel erinev põhjus. Kui teataks tüli põhjusi, oskaks igaüks neid lahendada ning polekski sellist probleemi. Tänapäevases tähenduses on aga tüli ikkagi lahkarvamus, sellest tekkinud vaidlus, kaklus. Eriti sagedased on tülid nende vahel, kes tihti kokku puutuvad, kuid omavahel ei sobi, eriti kui nad koos elavad
............................................................................................10 2 SISSEJUHATUS Konfliktid on meie elu paratamatu osa. Olenemata sellest, kas tüli on suur või väike, mõjutab see osalisi igal juhul, tekitades ärritumist ning sageli ka verbaalset või isegi füüsilist vägivalda. Palju oleneb konfliktisituatsioonis osalevate inimeste iseloomust, kultuurilisest taustast ning kasvatusest, kuidas tüli laheneb. Oma töö otsustasin teha sellel teemal, kuna olles ise suhteliselt emotsionaalne inimene, satun aeg-ajalt konfliktsituatsioonidesse ning sageli on mul jäänud tunne, et vastased ei oska või ei taha suhelda probleemide lahendamiseks. Oma emotsionaalsuses vihastun ma kergesti kuid sama kiirelt ka kaob mu ärrituvus. Kui mina olen valmis oma probleeme või arusaamatusi lahendama suhtlemise teel siis sageli olen märganud, et teised inimesed pole nii
Mõdriku 2014 SISUKOR Igapäeva elus tuleb meil kokku puutuda paljude erinevate inimestega ning oleks naiivne arvata, et meie suhted on alati pilvitud. Mõned konfliktid võivad olla piisavalt tõsised ohustamaks suhte püsimist vähemalt seni kuni neid pole lahendatud. Kahjuks ei ole mingeid võlunippe, mis probleemid olematuks muudaks. Küll on aga meil endil hea tahte puhul võimalik konfliktid tulemusrikkalt lahendada. Käesoleva õpimapi eesmärgiks on välja selgitada mis on täpsemalt konflikt ja millised on konfliktide peamised tekkimispõhjused. Millised on need kõige levinumad lahenduse stiilid, viisid ja reeglid. Millised on konflikti lahendamise ohud. Lõpetuseks annan täpsema ülevaate, et kuidas konflikt on lahendatud ja omapoolse hinnangu. Samuti lisasin õpimappi mõned artiklid, mis minu meelest on väga head ja haakuvad hästi teemaga..........................................................3
Sisekonflikt ehk tunnetuslik ebakõla (kognitiivne dissonants) tähendab seda, et meil on ühe ja sama idee, mõtte, soovi, tunde, väärtuse, eelarvamuse, nähtuse või inimese kohta korraga mitu vastuolulist teadmist. Näiteks ülemus käib närvidele, aga vallandamishirmust ei julge seda välja näidata. Tohutult maitseb sokolaad, aga see teeb paksuks. Sisekonflikti saab leevendada. Näiteks ütleb üldiselt kena inimene mulle või kellelegi teisele midagi halvasti. Ma imestan, kuidas nii kena ja tark inimene niimoodi küll räägib. Leevendamiseks võib: · Informatsiooni ignoreerida. Ma ei tee jutust välja, nagu poleks seda olnudki. Võin mõelda, et see pole selle inimese puhul lihtsalt võimalik ning ma sain valesti aru. · Uut infot hankida. Võin uurida välja, mis tingis sellise käitumise - kas tal oli kehv päev või ajas ta mind kellegagi segi vms. · Muuta enese käitumist.
...........22 Kasutatud kirjandus................................................................................................................23 2 SISSEJUHATUS Teema konflikt sekretäritöös ja organisatsioonis on valitud just sellepärast, et kõikjal kus inimesed koos elavad või töötavad, tuleb ette konflikte. Mitte kõiki konflikte ei saa lahendada, kuid peaaegu alati on neid võimalik reguleerida, samuti kasutada ära võimalused nende vältimiseks. Et saada täpsemat ülevaadet konfliktist sekretäritöös ja organisatsioonis, siis algatuseks tuleb selgeks teha mis on üldse konflikt. Kuidas konflikti ära tunda ja kuidas ta üldse tekib. Siis lähemalt rääkida organisatsioonis olevatest konfliktidest, ja kuidas mõjutab ka konflikt sekretäritööd. Räägime ka kuidas konfliktiga toime tulla ja kuidas seda lahendada.
Mina kontseptsiooni aspektid erinevad oma tähenduslikkuse poolest. Teatavad mina kontseptsiooni osad on selgelt positiivsed (näiteks “edukas”), samas teised äratavad meis negatiivseid tundeid (näiteks “ebaõnnestunud”). Kui inimese mina-skeem on seotud peamiselt positiivsete kujutlustega endast, siis on ka tema enesehinnang (self-esteem) kõrge. Enesehinnang on minakontseptsiooni hinnanguline komponent, üldine enesekohane reflekteeriv hoiak, mis on suunatud sellele, kuidas isik tunneb ennast kui hinnangu objekti ja mida arvab” (Campbell 1990). Psühholoogiliselt on kõrge enesehinnang meeldiv; kõrge või madala enesehinnangu põhjendused ei ole otseselt seotud reaalse olukorraga. Enesehinnangut on väga põhjalikult uuritud. Selle all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunnet. Ehkki enesehinnang võib võrdlemisi kiiresti muutuda, viitavad mitmed enesehinnangut mõõtvad testid sellele,
meeldi'. Emotsionaalne hinnang sõltub inimese väärtushinnangutest. Üks ja sama sündmus tekitab ühes inimeses positiivseid, teises negatiivseid emotsioone. Näiteks ühe partei võit valimistel. Tööga seonduv hoiak on töörahulolu või tööga rahulolematus. 5 Tööga rahulolu Tööga rahulolu on ametist või tööalasest tegevusest tulenev meeldiv emotsionaalne seisund. See näitab, kuidas töötajale tema töö meeldib. Töörahulolu võib vaadelda nii üldise hoiakuna kui ühe töötaja individuaalse rahuloluna. Rühma töössesuhtumise mõõtmiseks hakati 30-ndatel aastatel koostama mitmesuguseid küsimustikke, milles paluti töötajatel anda hinnang töö olulisematele tunnustele nagu töö raskus, pinge, vaheldus, tasu jm. Nende hinnangute summeerimisel saadud indeksit vaadeldi kui töömeeleolu või tööga rahulolu taset, mida soovitati hoida võimalikult kõrgel.
Kõik kommentaarid