Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kontrolltöö küsimused-Hõõrdejõud-elastsusjõud (0)

1 Hindamata
Punktid




Kontrolltöö küsimused. Hõõrdejõud, elastsusjõud 1.Millal tekib hõõrdejõud ja miks?
Hõõrdejõud mõjub kõikidele liikuvatele kehadele. Hõõrdejõud ehk hõõre on jõud, mis takistab või  pidurdab kahe kokkupuutuva pinna libisemist mööda teineteist . Hõõrdejõud tekib, kui üks keha 
liigub teise keha vastas ning nende pindade konarused haakuvad. Hõõrdejõud on alati suunatud 
liikumisele vastu ning mida krobelisem on pind, seda suurem on hõõrdejõud. 2.Kuidas hõõrdejõud jaguneb?
Seisuhõõrdejõud
 - mõjub kehade vahel, mis küll soovivad teineteise suhtes liikuma hakata, kuid veel  ei liigu.  Liugehõõrdejõud ehk kinemaatiliseks hõõrdejõuks - mõjub kehade vahel, mis libisevad mööda  nende kokkupuutepinda.  Veerehõõrdejõud - mõjub kehade vahel kui kehad veerevad teineteise pinnal. 3.Hõõrdejõu valem ja ühikud.
Hõõrdejõud võrdub hõõrdeteguri ja rõhumisjõu korrutisega.
Fh= ųN
Fh
 on hõõrdejõud, ų (müü) on hõõrdetegur ja N on rõhumisjõud (suunatud pinnaga risti).
N võrdub omakorda massi (m) ja raskuskiirenduse (g) korrutisega .
Fh = ųmg
Hõõrdejõudu saab mõõta dünamomeetrid abil.
 Dünamomeetri külge kinnitatakse keha, mille  hõõrdejõudu mõõdetakse. Keha tuleb vedada ühtlase kiirusega mööda horisontaalset pinda. 
Dünamomeetri skaalalt näeme jõu suurust, mis on võrdne hõõrdejõuga. 4.Mida näitab hõõrdetegur ja millest sõltub hõõrdetegur- müü ?
Hõõrdeteguriks iseloomustab kokku puutuvate materjale ja nende pinnatöötluse mõju hõõrdejõule.  Hõõrdetegur ei sõltu kokkupuutuvate pindade vahelisest survest (rõhumisjõust) ega ka nende 
pindalast, samuti ei sõltu hõõrdetegur kokkupuutuvate kehade kiirusest teineteise suhtes. Kuna 
liugehõõrdetegur on alati väiksem kui seisuhõõrdetegur, siis on ka hõõrdejõud teineteise suhtes 
libisevate kehade vahel väiksem kui seisvatel kehadel. 5.Too 2 näidet millal hõõrdejõud on meile kasulik?
Hõõrdumine on väga vajalik, näiteks ei saaks ilma hõõrdejõuta masinad alustada liikumist ega  pidurdada. Rattad küll pöörleksid, kuid jääksid paigale (nagu auto libedal jääl). 6.Too 2 näidet millal hõõrdejõud on kahjulik? Masinates aga mõjub hõõrdumine ka kahjulikult, sest masinaosad kuluvad ja muutuvad tuliseks. 7.Kuidas hõõrdejõudu vähendada või suurendada- näited.
Hõõrdejõudu saab vähendada kokkupuutuvaid pindu vähendades ja määrde lisamisega hõõrduvatele  pindadele. Määrde kiht eemaldab hõõrduvad pinnad teineteisest ning takistab seega konaruste 
kokkupuutumist. Kehade liikumisel libisevad teineteise peal mitte kehade pinnad, vaid määrde 


kihid, sest määrdeks on tavaliselt vedelik (nt. õli, vesi jne). Hõõrdumine vedeliku kihtide vahel 
on aga väiksem kui tahke keha pindade vahel. 8.Mis on deformatsioon ja millal ta tekib?
Keha kuju muutumist nimetatakse deformeerumiseks ning selle tagajärjel tekkivat kujumuutust  deformatsiooniks Kui keha pärast deformeeriva mõju lõppemist taastab oma esialgse kuju kas täielikult või osaliselt, on  tegemist elastse deformatsiooniga. Absoluutselt elastse deformatsiooni korral taastab endine 
kuju täielikult.  Kui pärast surve lõppu säilub deformeerimisel saadud kuju, on tegemist plastse deformatsiooniga.  Keha kuju muutumist nimetatakse deformeerumiseks, ning selle tagajärjel tekkivat kujumuutust 
deformatsiooniks 9. Nimeta deformatsiooni liigid ja too näited. / elastne ja plastiline/ Eristatakse viit liiki deformatsioone: tõmme, surve, paine, vääne ja nihe. 10.Mis on jäikus, elastsus.- näited
Keha elastsus või plastsus sõltub selle materjalist ja kujust. Väga elastsed on näiteks terasvedru ja  kumminöör ning plastsed pehme savi ja plastiliin. Paljude kehade korral on väikene 
deformatsioon elastne, kuid suure kujumuutuse järel nende kuju enam ei taastu. Niimoodi käitub
näiteks alumiinium- või vasktraat.Kui keha aga juba väga väikese deformatsiooni tagajärjel 
puruneb, siis öeldakse, et see on habras. 11. Sõnasta Hooke'i seadus. def. valem
Hooke'i seadus väidab, et kehas (tõmbe- või survedeformatsioonil) tekkiv elastsusjõud on võrdeline  keha deformatsiooniga so keha joonmõõtmete muutusega: kus F – kehas survel/tõmbel tekkiv elastsusjõud; 
k – keha jäikustegur (jäikus) ning 
Δll – keha joonmõõtmete muutus ehk deformatsioon. 
Miinusmärk näitab, et elastsusjõu suund on vastupidine deformatsiooni suunaga – kui joonmõõdud  vähenevad, püüab elastsusjõud neid suurendada ja vastupidi. 12. Elastsusjõud / millal tekib/, too näited elastsusjõu kasutamisest.
Jõudu, mis tekib keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel, nimetatakse elastsusjõuks. Elastsusjõud  on deformatsiooniga alati vastassuunaline ehk Elastsusjõud püüab keha esialgset kuju taastada. 
Kasutatakse näiteks vibunoole lendulaskmisel, kellamehhanismis, juuste korrastamisel 
(juuksekumm), ukse sulguris, dokumentide kooshoidmisel (kirjaklamber) jm. Elastsusjõuga on 
seotud kõik põrked.
Kontrolltöö küsimused-Hõõrdejõud-elastsusjõud #1 Kontrolltöö küsimused-Hõõrdejõud-elastsusjõud #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KasutatudAccount Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Jõud
1
docx

Jõud

Masinates aga mõjub hõõrdumine ka kahjulikult, sest masinaosad kuluvad ja muutuvad tuliseks. 27. Hõõrdejõudu saab vähendada kokkupuutuvaid pindu vähendades ja määrde lisamisega hõõrduvatele pindadele.(kiiksuva ukselingi õlitamine). Hõõrdejõu suurendamine kontramutri või vedruseibiga. Kontramutter tekitab keermesliites täiendava pinguse ja hõõrdumise. Vedruseib vähendab vibratsiooni mõju keermesliites. 28.Dünamomeetri abil. 29. Hõõrdejõud võrdub hõõrdeteguri ja rõhumisjõu korrutisega. Fh = µ N Fh on hõõrdejõud, µ l (müü) on hõõrdetegur ja N rõhumisjõud 30. Hõõrdetegur µ näitab, kui suure osa moodustab hõõrdejõud toereaktsioonist. 31.Mingi jõud püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. 32.Maksimaalne hetkel kui kaks pinda hakkavad teineteise suhtes libisema 33. Jõud, millega üks keha toetub või rõhub teise pinnale. 34. Eksperimentaalsel teel. 35

Füüsika
FÜÜSIKA-DÜNAAMIKA II küsimused
4
odt

FÜÜSIKA: DÜNAAMIKA II küsimused

DÜNAAMIKA II 1.Hõõrdejõu liigid, järjestus tugevuse järgi. Näited Seisuhõõrdejõud Liugehõõrdejõud Veerehõõrdejõud 2.Millest sõltub hõõrdejõud? Kuidas on võimalik hõõrdejõudu suurendada/vähendada? Hõõrdejõud sõltub rõhumisjõust, mida suurem on rõhumisjõud, seda suurem on hõõrdejõud ja vastupidi. • Hõõrdejõu suurendamisekspuistatakse jääle liiva, autole pannakse naastrehvid. • Hõõrdejõudu saab vähendada kokkupuutuvaid pindu vähendades ja määrde lisamisega hõõrduvatele pindadele. Määrdekiht eemaldab hõõrduvad pinnad teineteisest ning takistab seega konaruste kokkupuutumist. 3

Dünaamika
Jõud
6
docx

Jõud

F – jõud(1N). m on mass(1kg) 20. Mida nimetatakse keha kaaluks? Kirjuta valemid erinevateks liikumisteks ja selgita tähiseid ning ühikuid. Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega keha, Maa külgetõmbe tõttu, mõjub alusele või riputusvahendile. P=m·g; P=m·(g+a) ; P=m(g-g)=0 21. Millal on keha kaaluta olekus? Kui keha langeb vabalt, siis temal kaal puudub ehk keha on kaaluta olekus s.t. P=m(g-g)=0 22. Millal tekib kehade vahel hõõrdejõud? Kui kaks keha puutuvad kokku ja üks keha püüab teise pinnal liikuda, tekib nende vahel hõõrdejõud. 23. Millest on hõõrdejõud põhjustatud? Hõõrdejõu põhjuseks on pinnakonaruste haakumine ja ka erinevate kehade pinnaosakeste vahel tekkiv tõmbejõud (väga siledate pindade kokkupuutel). 24. Milline on hõõrdejõu siht ja suund? Hõõrdejõud on alati suunatud suhtelisele liikumisele vastupidiselt, paralleelselt kokkupuutuvate pindadega. 25

Füüsika
Erinevad jõud
1
doc

Erinevad jõud

mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu(plastiliin). Elastsusjõuks nim kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. Dünamomeetri abil võrreldakse mõõdetavat jõudu dünamomeetri vedrus tekkiva elastsusjõuga. (Näiteks kui kehale mõjuva raskusjõu mõõtmiseks riputatakse keha dünamomeetri konksu otsa. Maa tõmbab keha enda poole ja dünamomeetri vedru venib välja. Kui keha peatub on vedrus tekkiv elastsusjõud võrdne kehale mõjuva raskusjõuga.). Elastseid kehasid ei tohi üle mõistuse deformeerida, kuna need võivad ka selle tagajärjel niimoodi kuju muuta, et enam tagasi algvormi ei lähe(nt. inimese luud on teatud piirides elastsed, aga kui neid liiga palju väänata või liigutada, siis nad võivad katki minna või murduda jne). Resultantjõud!! Resultantjõuks nim jõudu, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku

Füüsika
Võnkliikumine ja gravitatsioonijõud
3
doc

Võnkliikumine ja gravitatsioonijõud

mõjutavad inimene ja paat teineteist vastastikku. Paat omandab kiiruse, mille suund on vastupidine inimese hüppe suunaga. Massi mõõdetakse kaaludega. Kehade vastastikmõju Jõud­ füüsikaline suurus, mis väljendab ühe keha mõju suurust teisele kehale. Tähis: F Mõõtühik: 1N (njuuton) Mõõteriist: dünamomeeter Valem: F = m * g F=A/s Elastusjõud­ kehas tekkiv jõud, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeeriva jõuga. Hõõrdejõud ­ jõud, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. Raskusjõud­ Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuv gravitatsioonijõud. Raskusjõud sõltub keha massist ja teguri g suurusest. Valem: F = m * g Rõhk­ füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega. Tähis: p Mõõtühik: 1Pa (paskal) Valem: p = F / S

Füüsika
JÕUD JA IMPULSS
3
odt

JÕUD JA IMPULSS

16. Tuletada raskuskiirenduse ühik. 17. Milline on seos raskusjõu arvutamiseks? F=mg 18. Mida nimetatakse keha kaaluks? Keha kaalu all mõistetakse seda jõudu, millega ta Maa külgetõmbejõu tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kui raskusjõud mõjub alati kehale, siis kaaluga mõjutab keha teisi esemeid. Kui keha on paigal või liigub ühtlaselt, on kaal võrdne raskusjõuga. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus (tugi puudub). Keha kaal on elastsusjõud. 19. Kuidas mõjub kehale raskusjõud, keha kaal? Raskusjõud mõjub kehale, kehakaal mõjutab teisi kehi 20. Keha kaalu tähis. Miks ei tohi kaalu samastada raskusjõuga? P(vektor), Raskusjõudu ei tohi samastada keha kaaluga , kuna nad mõjutavad erinevaid kehi, asju. 21. Mis on ülekoormus - kiirendusest põhjustatud keha kaalu suurenemine, alakoormus- Vähenemine 22. Seisuhõõrdumine ­ mis see on, valem, joonis.

Füüsika
Jõud
12
doc

Jõud

Kui keha algne kuju ei taastu on deformatsioon plastiline. Kehad on elastsed vaid teatud piirini, peale piiri ületamist vedru kuju ei taastu; joonlaud läheb katki jne. Elastsusjõud tekib kehas aineosakeste vastastikmõju tõttu. Tahkes kehas paiknevad aineosakesed korrapäraselt. Kui keha kokku surutakse, siis aineosakesed lähenevad üksteisele, tekib osakestevaheline tõmbejõud. Keha venitamisel aineosakesed kaugenevad üksteisest, tekib aineosakeste vaheline tõmbejõud. Elastsusjõud moodustub osakestevahelisest jõududest. Elektrilaenguga osakeste vahel ja laetud kehade vahel mõjuvaid jõude nimetatakse elektromagnetjõududeks. Kuna elastsusjõu on põhjustanud laengutevaheline vastasmõju, kuuluvad nad oma olemuselt elektromagnetjõudude hulka. Ka dünamomeetri töö põhineb deformatsiooninähtusel. Dünamomeetri abil võrreldakse mõõdetavat jõudu dünamomeetri vedrus tekkiva elastsusjõuga.

Loodusõpetus
FÜÜSIKA JÕUD
2
odt

FÜÜSIKA.JÕUD

jõududega ning samaliigilistega. 5.Millest sõltub gravitatsioonijõud? Ülemaailmne gravitatsiooni seadus:Kehade vaheline tõmbejõud sõltub võrdeliselt kehade massidest ja pöördvõrdeliselt nendevahelise kauguse ruudust. 6.Mis on keha kaal? Keha kaal on jõud, mis näitab alusele või riputusvahendile mõjuvat jõudu. *tähis on P *ühik 1N *kui keha seisab paigal on võrreldav rakusjõuga 7.Millest sõltub keha kaal? Keha kaal sõltub kiirendusest 8.Mis on hõõrdejõud? Hõõrdejõud on jõud, mis tekib kehade kokkupuutel ja mis takistab nende liikumist teineteise suhtes. 9.Millest on tingitud hõõrdejõud? Hõõrdejõud on tingitud pinnakonarustest, mida konarlikum on pind, seda suurem on hõõrdejõud. 10.Millest sõltub hõõrdejõud? Hõõrdejõud sõltub: a) Pindade ebatasadusest.Pinnakonarused jäävad üksteise taha kinni ja takistavad libisemist. b)Aineosakseste vahelisest tõmbejõust. 11.Mida näitab hõõrdetegur (müü)?

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun