väiksemaid. Iseseisvuse lõpp sept kaubandusleping NL´ga, ,,Baaside" leping okt lõpul, 21. juuni 1940 ,,sotsialistlik revolutsioon E´s, lõppes iseseisvus. 4)Isikud. Johan Laidoner vabadussõjas sõjaväe ülemjuhataja, koos Pätsiga teostasid sõjaväelise riigipöörde ja riigis kuulutati välja eriolukord. Saksa okupatsiooni ajal oli Eesti Ajutise Valitsuse mitteametlik esindaja Vm´l. Jaan Poska kubermangukomissarina Tallinna linnapea, tema juures alustas tegevust Maapäev. Viktor Kingsepp üks enamlaste juht, sõja-revolutsioonilise komitee esimees. 1917 sügisel haarasid võimu. Julius Kuperjanov õppis õpetajaks, kellena ka töötas, siis läks sõjaväkke/sõjakooli, sakslaste lahkumise järel organiseeris kaitseliidu, ei suutnud Tartut kaitsta, kui enamlased ründasid, lõi väeosa millel oli Vabadussõjas otsustav tähtsus.
19331934 Eesti Vabadussõjalaste Liidu juhatuse esimees. 1934 kandidaat Eesti riigivanema valimistel. Jaan Poska sündis 24. jaanuaril 1866 Laiuse Kirikukülas, suri 7. märtsil 1920 Tallinnas. Ta oli Eesti riigimees. 1900. aastal asus tööle Tallinnas juriidilise abilisena Konstantin Pätsile.Aastal 1904 valiti Jaan Poska Tallinna linnavolinikuks. 1905. aastast valiti Jaan Poska linnavolikogu juhatajaks. 19131917 oli Jaan Poska Tallinna linnapea. Jaan Poska vastutas kubermangukomissarina Eesti Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimiste läbiviimise eest. Jaan Poska tegevus kubermangu komissarina lõppes pärast bolsevike võimuhaaramist, kui Viktor Kingissepp võttis asjaajamise üle. Eesti Maanõukogu kuulutas ennast 28. novembril kõrgeimaks võimuks Eestis. 24. veebruaril 1918 määras Eesti Maanõukogu poolt moodustatud Eesti Päästekomitee Poska Eesti välisministriks. Hiljem kuulus ta Eesti Ajutisse Valitsusse peaministri asetäitjana ja kohtuministrina.
diktaktuuri kehtestamist. Alustas mässu. Denikin- Lõuna-Venemaa valitseja 1919.a. Koltsak- kerkis Ida-Venemaal valgete etteotsa, kuulutati Venemaa valitsejaks 1919. a. Judenits- üritas Eestile tuginedes vallutada Petrogradi L.Trotski- Punaarmee rajaja ja ülemjuhataja J.Poska- vastutas kubermangukomissarina Eesti Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimiste läbiviimise eest. I.Rabtsinski- Veebruarirevolutsiooni ajal 1917 oli VSDTP Tallinna komitee juht. V.Kingissepp- Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht. J.Anvlet- , revolutsionäär, kirjanik. Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee esimees ja Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee liige K
Käimas oli veel II maailmasõda. Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon, mille käigus kukutati 1917. a. tsaar ning võim läks Ajutisele Valitsusele, kes kuulutas Venemaa Vabariigiks. See tekitas uusi lootusi Eesti rahvuslikes ringkondades, kelle eesmärgiks oli autonoomia. 30. märtsil 1917 avaldaski Venemaa Ajutine Valitsus määruse Eestimaa valitsemise uue korra kohta. Määrusega ühendati Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühtseks rahvuslikuks kubermanguks, mille etteotsa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska. Tegevust alustas rahva valitud Ajutine Maanõukogu (maapäev), kes seadis ametisse täidesaatva võimu maavalitsuse. Eestlaste kätte läks ka võim maakonna- ja linnavalitsuses, loodi Eesti rahvusväeosa, I polk, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. Suurima erakonna moodustasid 1917. aastal enamlased (nõudsid sõja kohest lõpetamist, kritiseerisid valitsust ning jagasid teostamatuid lubadusi). 1917. aasta
maailmasõjas, oli üks esimestest Eesti Vabariigi kindralmajoritest, kes Vabadussõjas osalesid. 17. detsembril 1918. aastal anti sõjavägede ülemjuhataja õigused talle Tallinnas, Harju-, Järva- ja Läänemaal. (Histrodamus, 2014) Jaan Poska (24.01.1866 07.03.1920) oli 20. sajandi Eesti olulisemaid poliitikuid (Histrodamus, 2014). Oli 1913- 1917 Tallinna linnapea ning 1917. aasta märtsist aprillini töötas kubermangukomissarina ehk Vene Ajutise Valitsuse esindajana Eestis. 1918. aasta veebruaris moodustatud Eesti Ajutises Valitsuses oli Poska välisminister. Osales Tartu rahuläbirääkimistel. (Zetterberg, 2007) Johan Laidoner (12.02.1884- 13.03.1953) Eesti sõjaväelane ja poliitik. Määrati Vabadussõja ajal Eesti sõjavägede ülemjuhatajaks (Eesti Sõjamuuseum, 2014) 6 Kokkuvõte
Käimas oli veel I maailmasõda. Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon, mille käigus kukutati 1917. a. tsaar ning võim läks Ajutisele Valitsusele, kes kuulutas Venemaa Vabariigiks. 30. märtsil 1917 avaldas Venemaa Ajutine Valitsus määruse Eestimaa valitsemise uue korra kohta, millega ühendati Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühtseks kubermanguks, mille etteotsa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska. Tegevust alustas rahva valitud Ajutine Maanõukogu, kes seadis ametisse täidesaatva võimu maavalitsuse. Eestlaste kätte läks ka võim maakonna- ja linnavalitsuses, loodi I polk, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. 1917. a. Petrogradi oktoobripöördega kukutati Venemaal Ajutine Valitsus, kehtestati enamlaste võim ning loodi Nõukogude Venemaa. Enamlased tulid võimule ka Eestis. Vormiliselt sai Eestimaa kõrgeimaks valitsusasutuseks Eestimaa Nõukogude
Märtsist oktoobrini 1917 oli Jaan Poska Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar. Ta ülesandeks oli korra säilitamine linnas, kus oli laostuv vene sõjavägi. Tuli tagada kodanike julgeolek ja korraldada inimeste kaitse vene soldatite rüüstamiste vastu. Sel perioodil eraldati ka Lõuna-Eesti Liivimaa kubermangust ja ühendati Eestimaa kubermanguga. Haldusreformi läbiviimiseks moodustati Eesti Maanõukogu. Jaan Poska vastutas kubermangukomissarina Eesti Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimiste läbiviimise eest. Jaan Poska tegevus kubermangu komissarina lõppes pärast bolsevike võimuhaaramist, kui Viktor Kingissepp võttis asjaajamise üle. Eesti Maanõukogu kuulutas ennast 28. novembril kõrgeimaks võimuks Eestis. Sügisel 1917 aastal valiti Poska Vene Asutava Kogu liikmeks. Seal olid ülekaalus esseerid, kes kavatsesid muuta Venemaa föderatiivseks riigiks. Poska rõhutas, et Eestil tuleb koos teiste
Landeswehri sõda oli nendega, oli sõjaline kontaks saksa landeswheriga lätis es 5. juunist 1919 kuni 3. juulini 1919, 23. juuni purustati landeswerh cesise all, tänapäeval tähistame seda Võidupühana 3)Jaan Poska-Märtsist oktoobrini 1917 oli Jaan Poska Venemaa Ajutise Valitsuse Eestimaa kubermangu komissar. Sel perioodil eraldati ka Lõuna-Eesti Liivimaa kubermangust ja ühendati Eestimaa kubermanguga. Haldusreformi läbiviimiseks moodustati Eesti Maanõukogu. Jaan Poska vastutas kubermangukomissarina Eesti Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimiste läbiviimise eest. 24. veebruaril 1918 määras Eesti Maanõukogu poolt moodustatud Eesti Päästekomitee Poska Eesti välisministriks. Hiljem kuulus ta Eesti Ajutisse Valitsusse peaministri asetäitjana ja kohtuministrina. 1918-1919 hankis Poska Eesti välissaatkonna juhina Lääne- Euroopas Eestile diplomaatilist tunnustust ja osales Pariisi rahukonverentsil. 1919. aastal naasis Poska kodumaale, olles Eesti Asutava Kogu liige ja välisminister
Tallinna nõukogu nõudis valimiste edasilükkamist 25. juulile, kuid Jaan jäi endale kindlaks ning keeldus seda nõuet aktsepteerimast, mispeale nõukogu otsustas 26. mail ta ametikohalt tagandada. Sellepeale tekkis hirmus palju proteste nii Toompeal, Peterburis kui ka ajalehtedes. Kuna Eesti olid suured mereväe- ja sõjaväebaasid, siis taheti siinset rahvast hoida õnnelikena ning Jaan Poska sai tagasi oma koha kubermangukomissarina ja Tallinna nõukogul tuli selle faktiga vaikides leppida.14 12 "Jaan Poska oma ja meie ajas" lk 128 13 ,,Ausalt ja avameelselt Eesti suurmeestest" lk 21 14 "Jaan Poska oma ja meie ajas" lk 133139 12 Poska kui Eesti Suur Diplomaat 1917. aastal hakati taotlema Ajutiselt Valitsuselt, et Eestis saaks asjaajamiskeeleks eesti keel. Küsimuste lahendamine aga venis ja linnavalitsused läksid enda algatusel eesti keelele üle
märtsil 2006 ja on maetud Metsakalmistule. Eesti vabariigi loomine Käimas oli veel I maailmasõda. Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon, mille käigus kukutati 1917. a. tsaar ning võim läks Ajutisele Valitsusele, kes kuulutas Venemaa Vabariigiks. 30. märtsil 1917 avaldas Venemaa Ajutine Valitsus määruse Eestimaa valitsemise uue korra kohta, millega ühendati Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühtseks kubermanguks, mille etteotsa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska. Tegevust alustas rahva valitud Ajutine Maanõukogu, kes seadis ametisse täidesaatva võimu maavalitsuse. Eestlaste kätte läks ka võim maakonna- ja linnavalitsuses, loodi I polk, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. 1917. a. Petrogradi oktoobripöördega kukutati Venemaal Ajutine Valitsus, kehtestati enamlaste võim ning loodi Nõukogude Venemaa. Enamlased tulid võimule ka Eestis. Vormiliselt sai Eestimaa kõrgeimaks
Käimas oli veel II maailmasõda. Venemaal puhkes Veebruarirevolutsioon, mille käigus kukutati 1917. a. tsaar ning võim läks Ajutisele Valitsusele, kes kuulutas Venemaa Vabariigiks. See tekitas uusi lootusi Eesti rahvuslikes ringkondades, kelle eesmärgiks oli autonoomia. 30. märtsil 1917 avaldaski Venemaa Ajutine Valitsus määruse Eestimaa valitsemise uue korra kohta. Määrusega ühendati Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühtseks rahvuslikuks kubermanguks, mille etteotsa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska. Tegevust alustas rahva valitud Ajutine Maanõukogu (maapäev), kes seadis ametisse täidesaatva võimu maavalitsuse. Eestlaste kätte läks ka võim maakonna- ja linnavalitsuses, loodi Eesti rahvusväeosa, I polk, mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. Suurima erakonna moodustasid 1917. aastal enamlased (nõudsid sõja kohest lõpetamist, kritiseerisid valitsust ning jagasid teostamatuid lubadusi). 1917. aasta Petrogradi oktoobripöördega kukutati Venemaal
Kasutatud kirjandus Ain Mäesalu, Tõnis Lukas, Mati Laur, Tõnu Tannberg, Ago Pajur, Eesti ajalugu- Kirjastus "Avita", Tallinn, 2001, Eesti XX sajandil 1.Eesti vabariik 1917-1939 Autonoomia (Jaan Poska) Aluse autonoomiale pani Veebruarirevolutisoon ja Venemaa asumine demokraatiateele. 30.märtsil 1917 avaldas Venemaa ajutine valitsus määruse Eesti valitsemise uue korra kohta. Eestimaa ja Põhja-Liivimaa ühendati ähtseks kubermanguks, mille etteossa asus kubermangukomissarina Tallinna linnapea Jaan Poska. Valitsema hakkas Ajutine Maanõukogu (Maapäev) kes seadis ametisse täidesaatva võimu- Maavalitsuse. Iseseisvuse väljakuulutamine 1917 novembris kuulutas Maapäev et Eesti riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu jning selle ajani kehtivad Eestis ainult maapäeva otsused. Enamlased saatsid Maapäeva jõuga laiali, aga iseseisvuse mõte jäi püsima. Sõjaline oht Eestile oli sakslased kelle pealetung algas 1918 oktoobris. Punaarmee riismed põgenesid
stabiliseerumine, sellist ilma asjata mööduvõtmist ei toimunud. Küllap andis sellele tõuke see sama Maanõukogu kokkutulek - enam-vähem demokraatlikult valitud rahva esindus ja jäädi ootama, mida Maanõukogu ette võtab. 2. juulil 1917 tuli kokku Üle-Eestiline Rahvaasemike Kongress. Selleks enam vajadust enam ei olnud. Kongressil kaks peamist küsimust: kas tunnistada Jaan Poska volitusi kubermangukomissarina ja kas valdades toimunud valimised on seaduspärased või tuleb ette võtta uued valimised. Esindajad saadeti linnade volikogudest, maakondade kogudest, kõik tööliste ja soldatite nõukogude saadikud, sama moodi ka mitmete suuremate seltside ja organistatsioonide esindajad. Tegelikult ei olnud selles enam kahtlust, et Poska jätkab, seetõttu kujunes sellest kongressist sotsialistliku ja demokraatliku bloki arveteklaarimine. Avamine
annaabi.ee 
