T 10) Rooma arhidektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused.T 2.Nimeta Kreeka 3 tuntumat skulptorit ja nende teosed!/6/ Myron-kettaheitja Pylokleitos-odakndja Pheidas-athena ja zeus 3.Selgita mõisted!/6/ 1) Kükloopilised müürid-mükeene linna müüri kivid on nii suured, et ladujateks peetakse hiiglasi- kükloope, selle pärast nimetatakse kükloopilisteks müürideks 2) Atlant-lage hoidev, kandev meeskuju 3) Krüselefantiintehnika-puukuju riiete osa kaeti kuldplekiga, palja kehapinna osa elevandiluu õhukeste plaatitega 4) Kuppelhaud-reljeef hauad etruskidel 5) Trumfikaar-võidukaar 6) Foorum-väljakukompleks 4.Nimeta!/10/ 1) Ateena akropolise suurim tempel.-parthenon 2) Kreeka mandril asunud üks seistsmest maailmaimest ja selle asukoht./2/Zeusi kuju olümpias 3) Louvre´i muuseumis eksponeeritav kuulus ja kaunimaks peetav hellesnistliku perioodi naisekuju.-milose veenus
jumal Poseidon - mere jumal Artemis - looduse-ja jahi jumalanna Athena - tarkuse, kunstide ja tööoskuse, aruka sõjapidamise jumalanna Demeter - vilja- ja põllutööjumalanna Hestia - kodukolde jumalanna Aphrodite - armastuse- ja ilu jumalanna Ares - sõjajumal Hephaistos - tule, sepakunsti ja käsitöö jumal Hermes - Jumalate käskjalg; karjaõnne, sportlaste, kaupmeeste, rändurite jumal 5. Milliseid materjale kasutasid kreeka skulptorid ? marmor, pronks, krüselefantiintehnika 6. Keda kujutasid skulptuuris enamasti vanakreeka skulptorid? Alasti meesskulptuurid, riietes naisskulptuurid 7. Vanakreeka skulptuuris 3 perioodi iseloomustavad jooned, skulptuurid? Arhailisel ajastul - näited; klassikal. ajastul - kontrapost, näited; 4. sajandil, näited; hellenistlikul ajastul, näited. Arhailine- Egiptuse kunsti mõju, marmor ja pronks peamised loomis materjalid nt:Myroni ''Kettaheitja'' klassikaline- kontrapost, idealiseeritud keha nt:Plykleitos ''Odakandja''
VANAKREEKA SKULPTUUR Kolm perioodi skulptuuris: Arhailine e vana aeg 600-480 eKr Klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr Hiline e hellenistlik aeg 323 eKr-30 pKr Vanimad teadaolevad kreeka skulptuurid - ksoanonid -- puust voolitud sambataolised kultuseotstarbelised jumalakujud. Materjalideks olid marmor ja pronks. Marmorist kujud värviti üle. Ühtki pole säilinud. Krüselefantiintehnika südamik oli puust, ihu kujutavad kohad olid kaetud elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi kujutavad kohad kuldplekiga. Silmad valmistati värvilistest kividest. Suur osa skulptuuri oli ehitistega seotud (reljeefid), teise osa moodustasid vabafiguurid ja portreebüstid. Arhailise ajajärgu skulptuur Egiptuse kunsti mõjud. Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju). Kunstnikud on meile tudmatud. tavaliselt alasti vasak jalg ees
Nimeta vähemalt 3! (3p) Teater, kirjandus ja filosoofia. 2. Millised olid VanaKreeka arhitektuuri 3 stiili? (3p) Korintose, dooria, joonia 3. Ühenda Olümposel elanud kreeka jumalad ja nende tegevusvaldkonnad! (6p) Hera abielude jumal Artemis looduse ja jahijumalanna Hestia kodukolde jumalanna Poseidon merejumal Ares sõjajumal Zeus peajumal, taeva valitseja 4.Milliseid materjale kasutati krüselefantiintehnika juures kus mida? (1p) puitskulptuur, millel olid riided kullast, nahk elevandiluust 5. Keda kujutasid enamasti VanaKreeka skulptorid? (1p) Peamine kujutamisobjekt inimene 6. Iseloomusta klassikalise ajastu skulptuuri (kuidas, keda kujutati, materjal, poos jne) (2p) Figuurid muutusid vabaks, kujutatakse ka keerukamaid liikumisi, näoilmed tõsisemad ja rahulikumad, kujutatakse peamiselt sportlasi, sõdalasi, jumalaid ja jumalannasid. 7
VANA-KREEKA SKULPTUUR Vana-Kreekast on originaalteoseid säilinud väga vähe. Enamasti tunneme neid tänu hiljem roomlaste jaoks valmistatud koopiatele, mis ei anna aga ülevaadet detailidest. Peamiselt valmistati skulptuure pronksist ning marmorist, hinnatuim oli aga krüselefantiintehnika- puust südamikuga, paljast keha kujutav osa kaeti elevandiluust plaatidega, riietus ja relvad aga kulplekiga. Ühtegi selles tehnikas teost säilinud ei ole, kirjelduste põhjal aga olid sellised näiteks Zeusi kuju Olümpias ja Athena kuju Parthenonis. Kreeka skulptuurikunstis moodustavad ühe osa ehititstega seotud skulptuurid, vabafiguuride arengut võib aga jälgida alates 7. sajandist e.Kr. Arhailisel ajastul oli vabafiguurid mõjutatud Egiptusest
(templid, sammasteks naised karüatiidid) Athena Parthenon (uhkeim tempel) Eklesiasterion rahvaesinadajate koosoleku saal Fontäär purskkaev linnas Gymnasion harjutussaalid saunaga Kontrapost poos, mille korral raskus oli ühel jalal (Myron Ateenas "Kettaheitja", Polykleitos Spartas "Odakandja") Kore naise skulptuur Kreeka temlid alguses olid megaroni stiilis, valmistatud puidust, mis kaeti pehme lubjakiviga ning hiljem marmoriga Krüselefantiintehnika puitskulptuur, millel olid riided kullast, nahk elevandiluust Kuros mehe skulptuur Laokooni grupp isa koos lastega võitleb maoga Order antiiktempli smmasfassaadi osad, tehtud kindlas proportsioonis Pharose tuletorn ehitas Sostraatos
reljeefidega. Sellele lisaks ilmalikud kujud- need on kõnemehed, olümpiavõitjad. · Jumalad inimesekujulised (inimlikud vead) · Inimese iluideaal : ilus, terve, meeldiva näoga hea kehaehitusega Skulptorid: POLYKLEITOS ,,Odakandja" (5saj eKr) MYRON ,,Kettaheitja" (450 eKr) PHEIDIAS : Parthenoni reljeefid, hiiglaslikud Zeuzi ja Athena kujud (materjalidest kasutas marmorit , pronksi, kulda, elevandiluud)(krüselefantiintehnika puust kuju ,mis on kaetud kullaga + kalliskivid ja muud väärtuslikud materjalid) PRAXITELES : kaunid, meelelised noore inimkehaga jumalad NT : Aphrodite kuju ( palju koopiaid), Hermes Dionysos lapsega (säilinud originaalina) 4.Maalikunst: (alates 5 saj eKr) · Seina ja tahvelmaalijad hakkasid oluliselt paremini ja veenvamalt looma tasapinnal kolmemõõtmelise ruumi illusiooni · Ateenlase Polygnotose mõjul hakkasid vaasimaalijad kujutama inimesi nurga
dekoratiivsete motiividega: munavööt, helmisnöör, palmett, rullispadjand. Athena Nike tempel KORINTOSE STIIL Korintose samba kapiteeli osa on karika- või vaasikujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid. Sambad on eriti saledad ja kõrged. Zeusi tempel SKULPTUUR Peamiseks materjaliks oli marmor ja pronks. Skulptuurikunsti moodustavad ehitistega seotud reljeefid ja kujud ning vabafiguurid ja portreebüstid. Krüselefantiintehnika- segatehnika, kus kuju puust südamik kaeti elevandiluust plaatidega (jäljendas keha) ning riietust ja relvi jäljendati kuldplekiga. ARHAILINE PERIOOD Alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naisfiguurid (kore). Kujudes on tajutav egiptuse kunsti mõju. Kourosèd kehastavad kreeka ühiskonnas ideaalset sõjakangelast ja sportlast. Selline keha oli ka jumalatel. Mehe ideaalikehastas alasti atleet, naise ilu seostus riietuse, ehete ja soenguga.
· Templid - eeskujuks megaron · ehitusmaterjal: puu, savi, kivi, marmor turvalisus ohtlikkus · mõõdukus, liialduste vältimine, selgus täisulikkus Midagi liigset/ puudu proportsionaalsus. · Templi tunnused: ristküliku kujuline põhiplaan, akendeta ruum (naos) mida übritsesid sambad, sambad (2x+1) · Zeusi kuju (12,5 m) Olümpias - kujur Pheidias · Krüselefantiintehnika - kuju puust südamik kaeti elevandilust plaadikestega ja riietus ning relvad kuldplaadiga · Efesos - jõukate kreeklaste riik Väike-Aasia rannikul · Amfiteatrid - looduskaunid kohad (Delfi, Dionysos) · Artemise Tempel efesose, alus 109 x 55m · Ateena Akropol · Dionysose teater - Kreeka vanim · Propüleed - sissepääs Akropoli · Partheroni Tempel "neitsiruum" · Erechtheioni Tempel (karüatiidide koda) · Orgaaniline tervik - Kõik üksikosad on vältimatud ja sõltuvad
VANAKREEKA SKULPTUUR. Referaat. 1 Skulptuuris oli kolm perioodi: 1. Arhailine e vana aeg 600-480 eKr 2. Klassikaline e õitseaeg 480-323 eKr 3. Hiline e hellenistlik aeg 323 eKr-30 pKr Vanimad teadaolevad kreeka skulptuurid - ksoanonid -- puust voolitud sambataolised kultuseotstarbelised jumalakujud. Ühtki pole säilinud. Materjalideks olid marmor ja pronks. Marmorist kujud värviti üle. Krüselefantiintehnika - südamik oli puust. Ihu kujutavad kohad olid kaetud elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi kujutavad kohad kuldplekiga. Silmad valmistati värvilistest kividest Me teame kuulsamaid kujusid roomlaste valmistatud koopiate põhjal. Suur osa skulptuuri oli ehitistega seotud (reljeefid), teise osa moodustasid vabafiguurid ja portreebüstid. Arhailise ajajärgu skulptuur 600-480 eKr Egiptuse kunsti mõjud. Kaks põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju)
b) taastati Efesoses Artemise tempel c)Olümpieioni tempel Ateenas (korintose stiilis) d)stiilid segunesid tihtipeale, pöörati rohkem tähelepanu ehitiste dekoratiivsele poolele - komposiitkapiteel stiilide segu ideaalne näide e)üle 100m kõrgune tuletorn Pharose saarel Aleksandria ees (3.saj eKr) IV VANAKREEKA SKULPTUUR 1.Iseloomulikud jooned a)peamisteks materjalideks marmor ja pronks b)krüselefantiintehnika segatehnika, kus kuju puust südamik kaeti paljast keha jäljendavas osas elevandiluus plaatidega, riietust ja relvi aga jäljendati kuldplekiga ning silmad valmistati värvilisest kividest(nt Athena kuju Parthenoni templis, Zeusi kuju Olümpias) c)moodustus kolmest osast: ehitistega (peamiselt templitega) seotud reljeefid ja kujud vabafiguurid portreebüstid 2.Arhailisel ajajärgul
Theatron- vaatajate pingiread Orkestra hobuserauakujuliselt asuv ümmarguneväljak orus, kus esinesid koor ja tantsijad. Skeene ehitis, kust ilmusid välja näitlejad Krepidoma maapinnas kahe-kolme astme võrra kõrgem alus, milles seisab tempel. Stülobaad krepidoma ülemine aste. Entaas paisutus tüves. Kannelüürid kitsad püstvaod Naos sammaste taga asuv, risttahukakujuline kivist seintega ruum Kassetid nelinurksed süvendid naose laes. Krüselefantiintehnika tehnika, kus kuju puust südamik kaeti paljast keha jäljendavas osas elevandipuuluust plaatidega, riietust ja relvi aga jäljendati kuldplekiga. Silmad valmistati värvilistest kividest. Kaanon kehtiv mõõtmetenorm. Hüdria kolme käepidemega veenu. Amfora kahe sangaga nõu veinihoidmiseks Krateer lai nõu, milles segati vett ja veini. Etruski kunst · Etruki kultuur levis 8-3 saj eKr, praeguse Itaalia keskosas.
theatron - ala teatris, kus istusid pealtvaatajad. Nad olid paigutatud poolkaares ümber näitemänguplatsi. Kivipingid olid kõvad ja ebamugavad, inimesed võtsid sageli teatrisse kaasa padja. orkestra - koor ja näitlejad esinesid ringikujulisel e. orkestral. kreeka teatrid olid nii hea akustikaga, et okestra keskel pillatu mündi kukkumist oli kuulda ka tagareas. tollaste teatrite akustika on saladuseks tänapäevani. heli levis seal ringikujuliselt. proskeenion - krüselefantiintehnika - segatehnika, kus kuju puust südamik kaeti paljast keha jäljendavas osas elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi jäljendati kuldplekiga. Kuju silmad värvilised kivikesed. Athena kuju Parthenoni templis ja Zeusi kuju Olümpias. peripteer - See oli ristkülikukujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritses igast küljest ühekordne sammaste rida. Välja arenes samuti inimese eramust, megaronist.
arenes üha ratsionaalsemate maailma seletustega, tugev mõju kultuurile ja kunstile. · Maalikunst- seinamaale vähe säilinud, vaasikunstis hästi näha uued tehnikad, mustafiguuri tehnika asemel punasefiguuri tehnika, hakatakse end vabalt liigutama · Klassikaline skulptuur- skulptuurid palju loomulikud, skulpuur vaadeldav erinevadest külgedest, kasutusele tuli pronksivalamistehnika, kulla- ja elevandiluu tehnika (krüselefantiintehnika), uue tehnikana alasti naine, üleminek idealismilt realismile · Arhitektuur- templid, Zeusi tempel, Poseidoni tempel, Agora turuplats · Klassikaline tragöödia- Aichylos, Sophokles, Euripides; esimese näitleja sisse toomine ditürambi (tekkis kõne näitleja ja koori vahel), Aishylose loomingus said müüdid uue sisu, Sophokles kujutas inimese nii nagu nad olema peaksid, Euripides nii nagu nad on
Nii ei olnud neil ka vaja kaitsa oma linnu kaitsemüüridega. Religioonis oli oluline viljakuse kultus. Neil ei olnud ka suuri templeid. Kõige tähtsam oli Mükeene linn. Kreeta ehituskunsti tähtsamateks saavutusteks olid suured lossid (Knossos, Phaistos, Hagia Triada) 8. Vana Kreeka skulptuur. (õp. Lk. 59-64) Skulptorite peamiseks materjalideks oli marmor ja pronks. Krüselefantiintehnika segatehnika, kuju puust südamik kaetakse elevandiluust plaatidega. Kuju silmad valmistati värvilistest kividest. Selles tehnikas on loodud Athena kuju Parthenoni templis ja Zeusi kuju Olümpias. Arhailisel ajajärgul loodi vabalt seisvad kujud. Alasti meeskujud(kouros) ja riietatud naisfiguurid (kore). Klassikalises ajajärgus kaob tardunud poos ja hakatakse kujutama keerukamaid liigutusi. Klassikalisel ajastul kujuneb peamiseks materjaliks pronks
avastajalt Tanagra kujutised pisikesed põletatud (terrakota)kujud, ühe vormi järgi tehti palju eksemplare, kujutati naisi, lapsi, loomi Ehtekunst eelistati (pool)vääriskivi sardoonüksit. Gemm ehe, vahend riiete kinnitamiseks, jagunesid kameedeks (nt Livia kamee) ja intaljadeks (keerulisem valmistada) Vana-Kreeka skulptuur arh ja kl ajastul Peamised materjalid: pronks ja marmor Pronksist vähem säilinud, sest need on ümber sulatatud, roomlaste koopiad Krüselefantiintehnika skulptuurid: · Segatehnika, kuju puust südamik kaeti paljast keha jäljendavas osas elevandiluust plaatidega, riietus ja relvad kuldplekiga, silmad värvilistest kivikestest, nt Athena kuju partheonis ja Zeusi kuju Olümpias Ehitistega seotud reljeefid ja kujud ning vabafiguurid ja portreebüstid Arhailine ajastu Alasti meeskujud kourosed: · Laiaõlgsed, valveseisak, rusikas käed, vasak jalg sammu võrra eespool
cm, vastupidiselt meestekujudele mis olid kahemeetrised) naised olid riietatud. lk 59, kouros, kore. kourosena võidi kujutada apollonit, korena persephonet. Kouroseid on välja kaevatud ateenast sadu. Peamiselt leiti kouroseid kalmistutelt. seda, et kujud paljad on, arvatakse olevat spordi tõttu, ja need kujud olevat siis sportlaste haudadel. osade hõimude juures on levinud ka homoseksualismi. üks homopärane skulptuurliik mida on teinud vaid kreeklased on krüselefantiintehnika, säilunud pole ühtegi näidet. Üks skulptuur kuulutati maailmaimeks, mis oli zeusi kuju, mille autor oli Peidas, samuti oli selle tehnika jaoks vajalik kallis materjal, mis oli nii elevandiluust kui ka kullast. Pheidiast süüdistati jumalateotuses, sest ta olevat ära võtnud paar kilo kulda (ateena kujust). Ta põgenes peloponnesose poolsaarele doorlaste hulka kus ta varjas end elu lõpuni. Pheidiasel on säilinud kõige rohkem töid, seda reljeefide näol.
toimus Boiootias Chaironeia juures otsustav lahing makedoonlaste ja kreeklaste vahel, kus viimased alla jäid. Vallutanud suurema osa Kreekast ja kehtestanud oma hegemoonia, lõi Philippos ülekreekalise liidu. Philippose surma järel kuningaks tema poeg Aleksander. Ta kinnitas oma jõudu Kreekas. Kreeka kultuur klassikalisel ajastul Kul tuur Vs aj . V saj. oli helleni klt. õitsenguaeg. Täiustusid pronkskujude valamine ja marmorskulptuuride raiumine. Vaadeldavale ajale eriti iseloomulik oli krüselefantiintehnika (kulla- ja elevandiluutehnika). V saj. kreeka arhitektuuris on tempel ühiskondlike hoonete hulgas endiselt juhtival kohal. Sajandi esimesel poolel loodi dooria ehituskunsti tähtsamaid teoseid: Poseidoni tempel Poseidonias Lõuna-Itaalias ja Zeusi tempel Olümpias. kõige hoogsam oli ehitustegevus Ateenas. Ehitustegevus koondus peamiselt Ateena Akropolile. 480. a. pärslaste poolt purustatud, ehitati ta V saj. uuesti üles. Akropoli peatempel oli Parthenon, mis oli pühendatud Athenale
annaabi.ee 
