Looduslikud pinnased ehitusalustena Kaljupinnased pinnase skelett on liitunud tugevas massiiviks. Siia kuuluvad graniidi-, pea ja liivakihid jms. On parimad ehitusalused,sest on vähe või üldse mitte kokkusurutavad. Tänu pooride vähesusele ei kogune neisse ka vesi, seega ei anna nad külmakekeid ja pole uhutavad. Jämepurdpinnased On kaljupinnaste murenemise saadused, kus üle 2mm suuruseid osakesi on üle 50% . sellesse grippi kuuluvadpaerähk, kruus ja veeristikud. Kruusades ja veeristikes on oskeste servad ümarad, rähkedes on osakesed ebakorrapäraste kantidega. On head ehitusalused, sest on tugevad, vähe kokkusurutavad, neisse sattunud vesi ei jää sinna pidama. Liivapinnased On kaljupinnaste murenemise saadused, kus alla 2mm suuruseid oskesi on üle 50%. Liivapinnastel on oluline keskmine tera suurus ehk lõimis, tihedus ja veesisaldus. Lõimise järgi jaotuvad liivapinnased kruus, jäme, kesk,peen-ja tolmuliivadeks. Jämedateraline liiv on tugev ehitusalus
15. Darcy seadus ja selle kasutamise piirid. Filtratsiooni põhiseadus seob filtratsiooni vooluhulga (q) rõhukaoga (H/L), mis iseloomustab voolu energia kadusid. Põhjavee vool võib olla turbulentne või laminaarne. Darcy seaduse kasutuse piirid. Darcy seadus kehtib laminaarsel voolamisel. Üldreeglina filtratsioonivoolude korral on laminaarsuse nõue täidetud. Turbolentse voolamise korral, näiteks lõhelistes kivimites, jämedateralistes kruusades, kasutatakse ruutvõrrandit. Darcy seadus on kasutatav statsionaarse voolamise korral arvestamata vooluosakest inertsi. Tavalises olukorras on inertsjõud tühised võrreldes hõõrdejõududega, millised leiavad peegeldamist Darcy seaduses. Dracy seadusest tuleneb, et vool poorses keskkonnas toimub ka lõpmatult väikeste rõhugradientide korral. 16. Tuule geoloogiline tegevus. Jagatakse mitmeks:
*(8) Darcy seadus ja selle kasutamise piirid Filtratsiooni põhiseadus seob filtratsiooni vooluhulga (q) rõhukaoga (H/L), mis iseloomustab voolu energia kadusid.Põhjavee vool võib olla turbulentne või laminaarne) Darcy seaduse kasutuse piirid.Darcy seadus kehtib laminaarsel voolamisel. Üldreeglina filtratsioonivoolude korral on laminaarsuse nôue täidetud.Turbolentse voolamise korral, näiteks lôhelistes kivimites, jämedateralistes kruusades,kasutatakse ruutvôrrandidt Darcy seadus on kasutatav statsionaarse voolamise korral arvestamata vooluosakest inertsi.Tavalises olukorras on inertsjôud tühised vôrreldes hôôrdejôududega, millised leiavad peegeldamist Darcy seaduses. Dracy seadusest tuleneb, et vool poorses keskkonnas toimub ka lôpmatult väikeste rôhugradientide korral *(7) Tuule geoloogiline tegevus Jagatakse mitmeks:*kulutav tegevus - erosioon, osakeste väljakanne ehk
..5,0 mm (GOSTi järgi) või 0,125...4,0 mm (ENi järgi). Liiva kasutatakse mörtides, betoonides, teedeehituses, silikaattelliste valmistamisel jne. Eesti kruusad kuuluvad enamuses moreenkruusade hulka ja nad sisaldavad nii tard- kui ka settekivimite murenemise saadust. Looduslikku kruusa ja liiva segu nimetatakse kruusliivaks. Ehituskruusaks nimetatakse sõmerat materjali jämedusega 4...64 mm või 5...70 mm. Eestis leidub puhast kruusa vähe, enamik neist kuulub kruusliivade hulka. Eesti kruusades on vähe keskmise jämedusega teri ja palju suuri kive. Kruusa ja kruusaliiva kasutatakse peamiselt teedeehituses, vähem ka betooni täitematerjalina. Savi on tekkinud põldpao lagunemisel ilmastiku mõjul. Ta on väga peeneteraline materjal (Ø < 0,005 mm). Savi terad on õhukesed plaadikujulised, mis on tingitud põldpao kihilisest ehitusest. Sellise tera kuju tõttu on märg savi väga plastne ja veetihe. Peale saviosakeste sisaldab ta veel tolmu (Ø 0,005..
muidugi ei toimu. Pinnases oleva niiskuse kogunemise tõttu külmumistsentrite ümber võivad tekkida üksikud jääläätsed, kuid vee kogumaht ei muutu (joon. 3.12) Eeltoodust järeldub, et külmakerke võimalus on suurem juhul, kui pinnasevee tase on külmumistsoonile lähemal kapillaartõusu kõrgusest ja kui pinnase veejuhtivus on küllalt suur transportimaks külmumusperioodi vältel piisavas koguses täiendavat vett. Kruusades ja jämel iivades oht praktiliselt puudub, kuna kapillaartõusu kõrgus on väike. Puhastes savides on küll kapillaartõusu kõrgus suur, kuid väikese veejuhtivuse tõttu jääb veehulk talveperioodi jooksul väikseks. Pika külmumisperioodi puhul, näiteks külmhoonete all, onka savi puhul oht suur. Seega on kõige külmakerkeohtlikumad just vahepealsed - möllpinnased. Pinnase külmakerkelisuse määrab peamiselt peenemate kui 0,02 mm osakeste sisaldus
pöördvõrdeline vooluteega. Filtratsiooni põhiseadus seob filtratsiooni vooluhulga (q) rõhuga (∆H/L), mis iseloomustab voolu energia kadusid. Põhjavee vool võib olla turbulentne või laminaarne. Darcy seaduse kasutuse piirid. Darcy seadus kehtib laminaarsel voolamisel. Üldreeglina filtratsioonivoolude korral on laminaarsuse nôue täidetud. Turbolentse voolamise korral, näiteks lõhelistes kivimites, jämedateralistes kruusades kasutatakse ruutvôrrandit Darcy seadus on kasutatav statsionaarse voolamise korral arvestamata vooluosakest inertsi. Dracy seadusest tuleneb, et vool poorses keskkonnas toimub ka lôpmatult väikeste rôhugradientide korral. 14. Elu areng mesosoikumis Mesosoikum ehk Keskaegkond oli eelviimane geoloogiline aegkond; algas 250 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65,5 miljonit aastat tagasi; järgnes Paleosoikumile ja eelnes Kainosoikumile.
enne külmumist pinnasevee tase Joonis 3.12 Veesisalduse muutus külmumistsoonis olenevalt kapillaartõusu kõrgusest Eeltoodust järeldub, et külmakerke võimalus on suurem juhul, kui pinnasevee tase on külmumistsoonile lähemal kapillaartõusu kõrgusest ja kui pinnase veejuhtivus on küllalt suur transportimaks külmumusperioodi vältel piisavas koguses täiendavat vett. Kruusades ja jämeliivades oht praktiliselt puudub, kuna kapillaartõusu kõrgus on väike. Puhastes savides on küll kapillaartõusu kõrgus suur, kuid väikese veejuhtivuse tõttu jääb veehulk talveperioodi jooksul väikseks. Pika külmumisperioodi puhul, näiteks külmhoonete all, on ka savi puhul oht suur. Seega on kõige külmakerkeohtlikumad just vahepealsed - möllpinnased. Pinnase külmakerkelisuse määrab peamiselt peenemate kui 0,02 mm osakeste sisaldus
1.1.2 Pinnaste tekkimine Pinnase osakesed on tekkinud aluspõhja kivimite pinnaste veesisaldus on kõikuv, näiteks tihedal savipinnasel pooride täieliku Kui kapillaartõusu kõrgus ei ulatu 0'C nivooni, siis ei juhtu midagi, kui ulatub, (purske, moonde või settekivimite) mehaanilisel või keemilisel murenemisel. veeküllastuse puhul 10%, viirsavil 80%, turbal mõnisada %. siis toimub külmumine. Kruusades ja jämeliivades see oht praktiliselt puudub, Meh murenemist põhjustab vee külmumine kalju lõhedes ja pragudes, 1.3.4 Arvutuse teel leitavad näitarvud ; Kuivmahumass (kuivtihedus, kuna kapillaartõusu kõrgus on väike. Puhastes savides on kapillaartõus suur,
Kruusad. Kruusad jagunevad tekkimise järgi: mäekruusad – seda nimetatakse ka looduslikuks killustikuks, sest kruusaterad terad on nukilised; uhtekruusad – terad on vee toimel lihvitud siledaks; moreenkruusad – on tekkinud mannerjää tegevuse tulemusena. Eesti kruusad kuuluvad enamuses moreenkruusade hulka. Liiva ja kruusa looduslikku segu nimetatakse kruusliivaks. Eestis leidub puhast kruusa vähe, enamus kuulub kruusliivade hulka. Eesti kruusades on vähe keskmise jämedusega teri, palju on selles suuri kive. Ehituskruus on sõmer materjal, mille terade jämedus on 4...64 mm. Kruusa ja kruusaliiva kasutatakse peamiselt teedeehituses. Kasutatakse ka betooni tootmises. Savi. Savi on väga peeneteraline materjal. Savi terad on õhukesed plaadikujulised, seetõttu on märg savi väga plastne ja veetihe. Savi sisaldab veel tolmu, liiva ja muid lisandeid, mis muudavad savi omadusi ja värvust.
täielikuks imavuspotentsiaaliks. Kui saju lõppedes maapinna pindmised kihid uuesti kuivavad, algab kapillaarjõudude mõjul vee kapillaarne tõus. Vesi hakkab liikuma niiskemast keskkonnast kuivema suunas – seega altpoolt ülespoole. Vee tõus sõltub eelkõige kapillaaride läbimõõdust. Väga peente kapillaaride korral (rasked savid) tõuseb vesi aeglaselt, kuid see-eest oluliselt kõrgemale, kui see toimub jämedamates kapillaarides (liivades, kruusades). 3) Vee aurumine kasvupinnasest Vee aurumine kasvupinnasest võib toimuda kas otseselt või kaudselt. Kaudseks aurumiseks nimetatakse vee kadu, mis toimub läbi taimeorganite eelkõige transpiratsiooni käigus. Otsest aurumist mõjutavad mitmed faktorid, nagu näiteks õhutemperatuur ja –niiskus, tuule tugevus, kasvupinnase värvus ja tihedus ning selle tasasus, pinnakattetaimestiku olemasolu jms:
p in n a s e v e e t a s e J o o n is 3 .1 2 V e e s is a ld u s e m u u tu s k ü lm u m is ts o o n is o le n e v a lt k a p illa a rtõ u s u k õ rg u s e s t Eeltoodust järeldub, et külmakerke võimalus on suurem juhul, kui pinnasevee tase on külmumistsoonile lähemal kapillaartõusu kõrgusest ja kui pinnase veejuhtivus on küllalt suur transportimaks külmumusperioodi vältel piisavas koguses täiendavat vett. Kruusades ja jämeliivades oht praktiliselt puudub, kuna kapillaartõusu kõrgus on väike. Puhastes savides on küll kapillaartõusu kõrgus suur, kuid väikese veejuhtivuse tõttu jääb veehulk talveperioodi jooksul väikseks. Pika külmumisperioodi puhul, näiteks külmhoonete all, on ka savi puhul oht suur. Seega on kõige külmakerkeohtlikumad just vahepealsed - möllpinnased. Pinnase külmakerkelisuse määrab peamiselt peenemate kui 0,02 mm osakeste sisaldus
Ülemised põhjaveekihid on kohati reostunud tööstusettevõtete ja farmide lähedal, eriti seal, kus paene aluspõhi ulatub maapinnale välja. Seetõttu tuleb mõnda asulasse vedada joogivett tsisternidega. Sügavates põhjaveekihtides olevas vees on sageli lahustunud mineraalainete sisaldus suurenenud (2 grammi või rohkemgi ühes liitris vees) ja seetõttu nimetatakse seda vett mineraalveeks. Põhjavee jaotumine maa sees Kõige ülemistes pinnakatte setetes (kruusades, liivades ja moreenis) esinevat põhjavett nimetatakse pinnaseveeks. Seda esineb peamiselt Lõuna-Eestis, kus pinnakate on paksem. Pinnasevett pole kuigi palju, ta on harilikult 1-5 m sügavusel ning seetõttu reostub ka kergesti. Pinnasevesi toidab madalaid talukaeve. Eesti geoloogiline läbilõige koos vettpidavate kihtidega Devoni liivakivides esinevaid veekihte eraldab üksteisest savide ja savikate liivakivide vahekiht, mis laseb vett vähe läbi