SELETUSKIRI 1.1. Üldosa Käesolev detailplaneering on koostatud Harju maakonnas, Tallinna linnas, Kakumäe tee 52, 56 ja 60 maa-alal paikneva kinnistu ehitusõiguste määramiseks ja piirangute väljaselgitamiseks ning kinnistuga piirnevate tänavate projekteerimiseks. Maaüksuste detailplaneering on koostatud üliõpilane Tauri Must õppejõu Ülo Amor tellimisel õppeaine ,,Plaanimine ja teed" raames. Planeeringuga jagatakse kinnistu kaheks krundiks ning määratakse juurdepääsud ja antakse tehnovõrkude ja haljastuse põhimõttelised lahendused. 1.2. Lähteolukord Planeeringuala haarab tervikuna Kakumäe tee 52, 56 ja 60 kinnistut ja juurdepääse ning tehnovõrkude lahenduse osas külgnevat Kakumäe tee ja Nigli tänava maa-ala. Ligipääs kinnistule on käesoleval ajal Nigli tänavalt. Maa-ala on olemasolevatest maa-alustest tehnovõrkudest teostatud geodeetiliste tööde aruande põhjal vaba.
Praktikum 5 Maa-ala kruntideks jagamine Töö eesmärk: Töö eesmärgiks on jagada etteantud maa-ala 20 krundiks nii, et kõiki krunte ümbritseks tee ja suurus jääks 1200-1600 m² piiridesse. Andmed kruntide suuruste, pikkuste, laiuste ja väljavenitatuse kohta on kantud tabelisse 5.1. ning joonisel 5.1. on näidatud krunditide ja teede paigutus. Koostaja: , 05.12.2012 Tabel 5.1. Mõõtmis ja arvutustulemused kruntide jagamisel Krundi nr Krundi suurus Pikkus (m) Laius (m) Väljavenitatus 1 1300 57 22,81 1:2,5
19 1220 49 24,90 1:1,97 20 1317,5 50 26,35 1:1,9 Kokku pindala (m²) 26 259,5 Keskmine krundi 1312,975 suurus (m²) Teede pikkus kokku 580 (m) Teede pindala (m²) 4060 Teede pindala krundi 203 kohta (m²) Töö eesmärk: Käesoleva praktilise töö eesmärgiks on etteantud maa ala jagada 20 krundiks nii, et kõikide kruntideni viiks tee ja nende suurus jääks 1200-1600m² vahele. Kasutatud töövahendid: Kasutatud on etteantud joonist maa alaga, mis tuli kruntideks jagada, harilikku pliiatsit, kustukummi, kalkulaatorit, joonlauda ja arvutit selles leiduva tarkvaraga (MS Word, Excel). Töö tulemused: Kruntide ja teede pindalad on leitud ruutpaleti ning trapetsi valemi abil. Kõik krundid on lubatud pindalaga ja väljavenitatus pole ühelgi krundil lubatust suurem.
Praktikum 5 Maa ala kruntideks jagamine Töö koostaja: Töö koostamise kuupäev: 11.11.2011 Töö eesmärk: Käesoleva praktilise töö eesmärgiks on etteantud maa ala jagada 20 krundiks nii, et kõikide kruntideni viiks tee ja nende suurus jääks 1200-1600m² vahele. Kasutatud töövahendid: Kasutatud on tintelpen'e, etteantud joonist maa alaga, mis tuli kruntideks jagada, harilikku pliiatsit, kustukummi, kalkulaatorit, joonlauda ja arvutit selles leiduva tarkvaraga (MS Word, Excel). Töö tulemused: Kruntide ja teede pindalad on leitud ruutpaleti abil. Kõik krundid on lubatud pindalaga ja väljavenitatus pole ühelgi krundil lubatust suurem. Tabel
juhendi järgi veega lahjendatud. Müügil on kuivada. mitme tunnustatud tootja akrüüli baasil valmistatud niiskustõkked, mis kantakse Erilise hoolikusega tuleb tihendada trapi Veiko Ikkonen pinnale kahe kihina: esimene lahjendatuna ümbrus ning torude läbiviigud. Selleks on MIRA EHITUSMATERJALID OÜ krundiks, teine reeglina kontsentraadina. saadaval spetsiaalsed äärikud. 313 Ehitaja käsiraamat
Jõuka talupoegkonna tekkimist oli senini kuigivõrd takistanud külakogukonna süsteem. Senini oli külakogukond tsarismile olnud mugavaks maksude kogumise ja politseilise järelevalve tagamise vahendiks. 9. nov 1906. a. andis Stolõpin välja ukaasi külakondade lõhkumise kohta. Teostama hakati seda 1907. a. Sisu a) taluomanik- kogukonnaliige võis nõuda hingemaa kinnistamist tema isiklikuks omandiks. Ta võis nõuda maade koondamist üheks krundiks (maja lähedusse) lahktaluks. Ta võis ka külast lahkuda talle eraldatud maatükile üksiktalu. b) mõisamaid ei puudutatud c) talupoeg võis külakogukonnast välja astuda d) Talurahvapank hakkas jõukamatele talupoegadele laenu andma. Talurahvapank tegeles kokkuostetud mõisamaade müügiga. Hinnad väga kõrged, mõisnikele kasulik . e) ümberasustamine Siberisse, Kaug-Itta, Kesk-Aasiasse jm. Eesmärk:
Ameerikas kasvaatest pähklitest. Tungaõliga viimistletud pind on vastupidav veele ja hapudele puuviljadele. Õli kuivab umbes päeva ning sobib sise ja välistingimustesse. Viimistlus õlid koosnevad pealmiselt tungaõlist millele on lisatud kulumiskindlust parandavaid sünteetilisi valke. Kuivaine kestab umbes kuus tundi (sõltub temperatuurist ja niiskusest. Neid õlisid nimetatakse sageli ka tiigiõliks ja Taani õliks. Need sobivad hästi igasugusesse keskkonda ja ka krundiks õlivärvile või lakile. Õligeel on looduslike õlide ja sünteetiliste vaikude segu. Õligeeli võib kanda puitpinnale ning erinevalt teistest õlidest ka lakitud pinnale. Kokkuvõtte Puidu viimistluses tuleks kasutada sellist viimistlust mis sulle meeldib ja on sulle jõukohane. Kasutatud allikad · Puutöömeistri käsiraamat Autorid: Albert Jackson ja David Day
võrgukujuline. Kasutatakse kivide, oinnase või teiste materjalide varisemise vältimiseks Bituumenmaterjalid Bitumenmaterjalide liigitamine Bitumenmaterjalid on koliidsed süsivesikud Hea kleepuvuse tõttu nimetatakse nei ka orgaanilisteks sideaineteks Bituumenmaterjalide rühma loetakse ka tõrvad Peamised kasutusalad Asfaltbetoonide sideaineks Asfaltkatte aluse krundiks Tee pindade killustiku kleepkihiks Katusekatte- ja hüdruiosolatsioonipapide immutamiseks Õhukeste materjalide pindade kleepimiseks Võõpisolatsiooni valmistamiseks metallkonstruktsioonide kaitseks Mõningate värvide ja lakkide valmistamiseks Puudused Madal temperatuuripüsivus Vananevus muutuvad aja jooksul hapramaks Bituumenid Bituumenite liigitus:
vormieksperimentide osaks, looduslikud või tehislikud veekogud hoonete kõrval laiendasid ansambli ruumilist dimensiooni ning vastupidi: moodsad, julged ja jõulised ehitusmahud liigendusid ja sulandusid ümbritsevasse. Pormeistri loomingus on ilmsed Soome ja Taani orgaanilise ehituskunsti mõjud. Ka Pormeister rakendas oma ehitistes just oma aiandusarhitekti kogemust, liites maastikku ja nõukogude Eesti eriti tagasihoidlikku ehitustehnoloogiat, alustades maastikust, kasvades üle kujundatud krundiks, sulatades sinna maja ning minnes samas laadis siseruumidesse. Nii sündis täiesti omapärane, selget Eesti koloriiti omav orgaaniline ehituskunst, millele otseseid analoogiad ei leia me kusagilt. Suuta nõukogulikku süsteemi suruda midagi värsket ja ilusat oli juba iseenesest saavutus, mida ei pidanud häbenema. Ta istutas arhitektuurivorme sama armastuse ja harmooniatajuga nagu aednik, kes ta hariduselt õieti oligi, haljastaja.
väga vastupidav. Nende mõlema headeks omadusteks võib lugeda, et nad on veetihedad, pragusid ületavad, elastsed ja surveveekindlad. [1] Kahekomponentne polümeerbituumen süsteemid koosnevad krundist,eelkihist ning bituumen- pakskihist. Süsteem on ka armeeritud klaaskiudkangaga, tagamaks suurema tugevuse veesurve vastu ja tagab ka suurema praoületuse. Ülesannete poolest on tähtsaim just krundil, mis seob aluspinna pealse tolmu tagades parema nakke eelkihile. Krundiks võib kasutada nii bituumenemulsioone kui ka mineraalseid isolatsiooni võõpasid. Lisaks eelpool loetletud süsteemi koostisosadel võib kahekomponentne bituumen sisaldada polüstoroolgraanuleid. Sobilikud aluspinnad on plokid, betoon, müüritis, gaasbetoon, krohv ja bituumenkatted. Aluspinna puhul kehtivad samad reeglid mis võõpade puhulgi. Ehk aluspind peab olema niiske aga mitte veega küllastunud. Niiskuse saavutamiseks kas niisutatakse aluspind või krunditakse
Ebatasasused seinal ja põrandal tasandatakse selleks niiskesse ruumi sobivate tasandussegudega, mustus eemaldatakse. Põrandad peavad olema vee äravooluks piisava kaldega (1:80, trapi juures 1:50). Eeltöötlus Kogu niiskustundlik aluspind krunditakse. Selleks sobib niiskustõke, mida on tootja juhendi järgi veega lahjendatud. Müügil on mitme tunnustatud tootja akrüüli baasil valmistatud niiskustõkked, mis kantakse pinnale kahe kihina: esimene lahjendatuna krundiks, teine reeglina kontsentraadina. Hüdroisolatsioon Märjad tsoonid kaetakse elastse hüdroisolatsioonimastiksiga kahe kihina. Esmajärjekorras tihendatakse materjalide ning tarindite liitekohad: sein-seina ja sein-põranda nurgad, toruläbiviigud jms. Hüdroisolatsioonimastiks kantakse pintsli või rulliga 10 cm laiuselt nurga mõlemale küljele, mastiksisse asetatakse armatuurriba. Kohe kantakse peale ka teine kiht, nii et armatuurkangas oleks täielikult kaetud ning läbi imbunud
Samas võib šellaki läiget vahatamise abil veidi summutada. STANDARD ŠELLAK Kõige levinum keskmise tumedusega pruun polituur valmistatakse oranžidest šellakihelvestest. See sobib tumedate lehtpuiduliikide viimistlemiseks ning kahvatute puiduliikide toonimiseks. Standardšellak on viimistlusmaterjalide kauplustes laialdaselt saadaval. VALGE ŠELLAK Pleegitatud šellakigraanulitest valmistatakse piimjasvalge polituur, mis sobib hästi heledate puiduliikide viimistlemiseks ja vaha alla krundiks. Kui tavalinevalge šellak on liiga pehme, võid osta segu, mis sisaldab tugevdavaid lisandeid. Kui valge šellak on üle kahe aasta seisnud, ei tarvitse see enam korralikul kõveneda. LÄBIPAISTEV VIIMISTLUS Šellak sisaldab vähesel määral vaha, mis alkoholi ei lahustu. Just vaha annab valgele šellakile tema piimja värvuse; teist tüüpi šellakitest sadestub ta aja jooksul välja. Valget šellakit pestakse petrooleumiga, mille tulemusel vaha lahustub
Samas võib šellaki läiget vahatamise abil veidi summutada. Šellakit kasutatakse sageli kruntimisel, näiteks vahaviimistluse puhul. Standardšellak on kõige levinum keskmise tumedusega pruun polituur (valmistatakse oranžidest šellakhelvestest). Sobib tumedate lehtpuiduliikide viimistlemiseks ja kahvatute puiduliikide toonimiseks. Valge šellak on pleegitatud šellaki graanulitest valmistatud piimjasvalge polituur, mis sobib heledate puiduliikide viimistlemiseks ja vaha alla krundiks. Kui tavaline valge šellak on liiga pehme, võib osta segu, mis sisaldab tugevdavaid lisandeid. Üle 2 a seisnud valge šellak ei pruugi korralikult kõveneda. Läbipistev viimistlus Šellak sisaldab vähesel määral vaha (ei lahustu alkoholis), mis annab valgele šellakile piimja värvuse, (teist tüüpi šellakitest sadestub aja jooksul välja). Valget šellakit pestakse 9 petrooleumiga, mille tulemusel vaha lahustub
suurema vabaparda korral ja kui laeval on veel kreen vastaspoordi 15kraadi, valgustus ahtrist. Loodsitrepi juures peab olema kaks inimest vähemalt, peab olema side sillaga, astmevahe 1 jalg ja iga 8 aste spreader (laiem aste). 3. Laevades kasutatavad plokid Laevades kasutatakse puidust ja rauast plokke. Plokidest tehakse talid. Mida rohkem siive seda suurem võit jõus. 4. Pindade kruntimine Krundiks nimetatakse erimest värvikihti, mis kantakse vahetult värvita pinnale. Igale materjalile on ette nähtud erinev kruntvärv. Enne värmisit ja pahteldamist on tähtis kruntimine, sest sellega me kaitseme roostet. Kui on puitpinnad ja on vajadus pahteldamse järgi, siis enne värvimist ja peale kruntimist tuleb pahteldada. Viimaseks jääb värvimine. Kohad, mis on pidevalt niisked tuleb kruntida kaks korda ja kindlasti pintsliga
korruselisus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete nimetatud näitajaid ning kohalik omavalitsus on saanud projekteerimistingimuste eelnõu kohta naaberkinnisasja omanike kirjaliku nõusoleku, mille puudumisel langetab otsuse kohalik omavalitsus, arvestades naaberkinnisasja omanike seisukohtadega; 4) mitme hoonega hoonestatud krundi jagamist nende hoonete omanike vahel mitmeks krundiks, kui kinnisasja jagamise sooviga ei kaasne detailplaneeringu koostamise kohustust tingivate hoonete ehitamise soovi; 5) muuta naaberkinnisasjade piire, kui see ei too endaga kaasa nende kinnisasjade senise ehitusõiguse, välja arvatud ehitusalune pindala, ja seniste kasutamistingimuste muutumist ning toimub naaberkinnisasjade omanike kokkuleppel. [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009]
annaabi.ee 
