- ühekordse tegevuse intensiivsus ja sealjuures kulutatud energia hulk - sagedus (päevas, nädalas) - kestus (korraga, päevas, nädalas; minutites, tundides) - sooritatud tegevuse tüüp - eesmärk (sportlik treening, igapäevane kehalist pingutust nõudev töö jms) - pikem ajaperiood, mille vältel eelnevalt kirjeldatud ühekordseid tegevusi harrastatakse Kehalise aktiivsuse olulisus täiskasvanu tervisele. Kehaliselt aktiivsemad ja võimekamad inimesed haigestuvad kroonilistesse haigustesse vähem kui kehaliselt vähem aktiivsed. Need haigused on ateroskleootilised südame- ja veresoonkonnahaigused, kõrgvererõhutõbi, jämesoolevähk jms. Regulaarne KA: - ja / või heal tasemel kardiovaskulaarne võimekuus vähendab suremust südame- ja veresoonkonna ateroskleoortilistesse haigustesse (südamelihasepuudulikkus, infark, aju insult) - hoiab ära või lükkab edasi kõrgvererõhutõve kujunemist ning alandab hüpertensiooniga
TELEKA- JA ARVUTIHARJUMUSED ROOTSI KOOLIEALISTEL LASTEL JA NOORUKITEL Tallinna Tervisehoiu Kõrgkoool Tallinn SISUKORD · Sissejuhatus; · 1 mis probleemi uuriti; · 1.1 kuidas probleemi uuriti; · 1.2 millised tulemused saadi; · 2 kuidas tõlgendada probleemi; · 2.2 arvamus probleemist; · 3 kokkuvõte; · kasutatud kirjandus. SISSEJUHATUS · Ülekaalulisus üha tõsisem probleem; · risk haigestuda eluohtikesse ja kroonilistesse haigustesse (2. tüübi diabeetes, südame- veresoonkonnahaigused); · põhjusteks vähene kehaline aktiivsus, tasakaalustamata toitumine, haigused, elamisharjumused; · liigne televiisori ja arvuti MIS PROBLEEMI UURITI · Ülekaalulisi lapsi; · probleemi seoses magamise, kooli nautimisega ja televiisori ja arvuti kasutamisega; · madal elukvaliteet ja enesehinnang. KUIDAS PROBLEEMI UURITI · 6-16 aastased õpilased (3011 tk);
elulaadist. ● vesipiibu tubakat maitsestatakse erinevate ainetega, et tubaka kibedat maitset pehmendada. ● petlik arvamus, et vesi filtreerib kõik mürgid välja. Miks vesipiipu suitsetatakse? ● teiste eeskuju ● gruppi kuulumise tunne ● populaarsusejanu Vesipiibu kahjulikkus ● tubakas sisalduv nikotiin tekitab kergesti sõltuvust. ● tõuseb risk haigestuda vähkkasvajatesse, kroonilistesse kopsu- haigustesse ning südameveresoonkonna haigustesse. ● suureneb igemehaiguste ja hammaste lagunemise risk. Vesipiibu kahjulikkus ● risk haigestuda C- hepatiiti, herpesesse, hingamisteede viirustesse ja tuberkuloosi. ● kiirendab naha vananemist. Leviku takistamine ● uue tubakaseadusega on alaealisel keelatud omada ja tarbida tubakatoodet. ● samuti ei tohi neid alaealistele müüa. ●
luu mineraalset tihedust. Paljud uuringud on näidanud, et neil, kes teevad jõutreeningut, on luutihedus suurem kui neil, kes seda ei tee (ehk need, kes teevad vaid aeroobset treeningut). Jõutreening aitab ära hoida luude hõrenemist, mis vananemisega tahes tahtmata kaasneb. Lisaks sellele aitab jõutreening ka ära hoida kukkumisi. On aina rohkem tõestusmaterjale sellest, et lihastugevus tõstab tervist ja vähendab riski haigestuda kroonilistesse haigustesse. See on veel eriti oluline just vanuritele, kes tavaliselt vananedes kaotavad võime oma keha kontrolli üle. Mida füüsiline aktiivsus tervise juures täpsemalt parandab? · Kehakompositsiooni (rohkem lihasmassi, vähem rasvmassi) · Paremad lipiidide näitajad (vähem triglütseriide veres, paremad kolesteroolinäitajad) · Paranenud glükoosi kasutamine ja insuliini sensitiivsus · Madalam vererõhk · Kroonilise põletiku vähenemine
03.2010). Alkoholi kahjulikkus Alkoholi kahjustav toime avaldub juba enne seda, kui inimene jääb nähtavalt purju. Kui asendada osa toiduga saadavast energiast alkoholist saadavaga, muutub toiduvalik liigselt kaldu rasvade ja rafineeritud süsivesikute poole, sest uuringud on näidanud, et need, kes tarvitavad rohkem alkoholi, vähendavad selle võrra piima ja piimatoodete ning puu- ja köögiviljade tarbimist. Alkoholi kestval liigtarbimisel on aga otsene kasvav seos kroonilistesse haigustesse haigestumise ja suremusega. Peamisteks häireteks, mida rohke alkohol põhjustab, on südamelihase kahjustus, südame rütmihäired, kõrge vererõhk ja insult. Alkoholi muutuste mõju südamele suurendab südame äkksurma riski. Naistel on aju verejooksu risk suurem kui meestel. Naistel kahjustub maks alkoholi vähemal tarbimisel kui meestel. Ka luude hõrenemine ehk osteoporoos on krooniliselt pruugitud alkoholi sage tagajärg, samuti kõhunäärme põletik või neerukahjustused
.......................................................12 6. PROJEKTI TULEMUSED JA ANALÜÜS..................................................................13 KASUTATUD ALLIKAD................................................................................................14 SISSEJUHATUS Ülekaalulisus ja rasvumine on muutumas üha tõsisemaks probleemiks kogu maailmas. Ülekaalulisus suurendab oluliselt riski haigestuda eluohtlikesse kroonilistesse haigustesse nagu näiteks 2. tüübi diabeet ja südame-veresoonkonnahaigused. Need on peamised haigused, mis põhjustavad enneaegset suremust. Ülekaal põhjustab 5% Eesti rahvastiku haiguskoormusest, ülekaaluga seotud suremusest tingitult kaotatakse enim eluaastaid (53%) südame isheemiatõve tõttu, sellel järgneb insuldist ja hüpertensioonist põhjustatud eluaastate kaotus.
On tähele pandud, et need, kellel on sisemine usk suuta sündmuseid mõjutada ja neid kontrollida, on palju aktiivsemad, kui need, kellel seda pole. Kõik individuaalid, vanusest olenemata, saavad kasulikkust regulaarsest füüsilisest aktiivsusest, palju või keskmiselt. Liikuvust ja funktsioneerimist vanemates inimestes, kaasa arvatud nõrkust, saab parandada läbi füüsilise aktiivsuse, regulaarne füüsiline aktiivsus vähendab haigestumist ja suremust kroonilistesse haigustesse. Kokkuvõte: vanemate täiskasvanute liikumise taset tuleb hinnata enne, kui määratakse kindlaks nende pingutus tegeleda füüsilise aktiivsusega. Haridus ja teadvustamine nendest kasudest tuleb anda teada anda nii vanuritele kui ka nende hooldajatele. Plaan tuleb teha selleks, et vanurid end liigutaksid. (Purity 2014). Vanem generatsioon seisab silmitsi füüsiliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete muutustega, mis esitab neile väljakutse elada head elu
stressi vähendamine. Võimalik, et nad elasidki enne stressirohkemat elu ja nüüd on lihtsalt üks stressor elus juures. Lähedaste inimeste suhtumine võib avaldada nii positiivset kui ka negatiivset mõju haiguse kulgemisele. Ümbritsevate inimeste toetav ja mõistev suhtumine aitab haigel oluliselt paremini olukorraga kohaneda ja parandada oma elukvaliteeti. Mittetoetav suhtumine võib omakorda osutuda stressi soodustavaks teguriks. Omaette probleemiks on naiivne suhtumine kroonilistesse südamehaigustesse (ja ka üleüldiselt terviseprobleemidesse). Levinud müüdid, nagu näiteks "ainuüksi positiivse mõtlemisega saab teha imetegusid" ja "kõik meie haigused on ainult mõtlemises kinni", peidavad endas ohtlikku sotsiaalset ja isiklikku hukkamõistu. Sellises suhtumises sisaldub eeldus, et haigus on "valesti" mõtlemise tulemus. Seega võib kroonilist haigust võtta isegi kui teenitud karistust, sest inimene on selle endale ise tekitanud. Suuremat ohtu kujutab see siis,
Suur toime on südamele ja veresoonkonnale. Kehalise aktiivsusega paraneb südamelihase varustatus hapnikuga, seeläbi ka südamelihase funktsioon. Südamelihas teeb vähem tööd, saavutades varasemaga võrreldes sama efekti - südamelihase töö muutub efektiivsemaks. Kogu organismi vereringe paraneb ning ka hapnikuvarustus. Puhkepulss ja mõõdukalt tõusnud vererõhk langevad, väheneb südame rütmihäirete tekke võimalus ning risk haigestuda südame ja veresoonte kroonilistesse haigustesse. Tekib suurem vastupidavus kehalisele koormusele, koormustajumus väheneb. Südame ning veresoonkonna mõjutamiseks peaks treening haarama suuri lihasegruppe, südame löögisagedus peaks olema 130-150 lööki minutis, treenimissagedus ~3 x nädalas 20-30 minutit. Mõju kopsudele Tegeledes kehalise aktiivsusega muutuvad rindkere lihased tugevamaks. Tugevad lihased võimaldavad sügavamalt hingata ja kopsudesse jõuab rohkem õhku. Õhk hingatakse
piirata tubakatoodete väljapaneku, sest inimesed , kes ei suitseta ei pea kannatama suitsetajaid. Kui suitsetajad tahavad rikkuda oma tervist siis las nad rikuvad oma tervist, aga ainult nii, et teisi see ei hakka puudutama. Rahva tervise tõhusama kaitse vajadust põhjendatakse seletuskirjas pikaajaliste uuringutega, mis kinnitavad, et tubakatarbimine põhjustab mitmeid surmavaid haigusi. Tubakatarbimise piiramine vähendab haigestumist onkoloogia- ja kroonilistesse haigustesse ja vähendab suremust. Samuti vähendab see otseseid ja kaudseid tervishoiu- ja muid kulutusi, mida 3 www.oiguskantsler.ee, 09.10.2018 ühiskond peab kandma näiteks see on raha kaotamine kui inimene on haiguslehel, töölt puudumine, pikendab inimeste eluiga ja parandab elukvaliteeti ning seeläbi ka riigi majanduslikku jõukust. Meetme vajalikkus Kuna tubakatoodete tarbimise probleem on väga tõsine ja aastatega aina rohkem seda arutab
Kehalise aktiivsusega paraneb südamelihase varustatus hapnikuga, seeläbi ka südamelihase funktsioon. Südamelihas teeb vähem tööd, saavutades varasemaga võrreldes sama efekti - südamelihase töö muutub efektiivsemaks . Kogu organismi vereringe paraneb ning ka hapnikuvarustu s. Puhkepulss ja mõõdukalt tõusnud vererõhk langevad, väheneb südame rütmihäirete tekke võimalus ning risk haigestuda südame ja veresoonte kroonilistesse haigustesse. Tekib suurem vastupidavus kehalisele koormusele, koormustajumus väheneb. Südame ning veresoonkonna mõjutamiseks peaks treening haarama suuri lihasegruppe, südame löögisagedus peaks olema 130-150 lööki minutis, treenimissaged us ~3 x nädalas 20-30 minutit. Mõju kopsudele Tegeledes kehalise aktiivsusega muutuvad rindkere lihased tugevamaks. Tugevad lihased võimaldavad sügavamalt hingata ja kopsudesse jõuab rohkem õhku. Õhk
organismi liigset koormamist. Hommikusöögi söömine on väga oluline, kuna see varustab organismi (sh aju) päevaks vajaliku energia ja toitainetega. Viimane toidukord võiks olla mitte hiljem kui 2-3 tundi enne magama minekut. Puu- ja köögivilju ning marju peab päevas sööma vähemalt viis portsjonit; üks portsjon on umbes 100 g puu- või köögivilja. Uuringud näitavad, et piisav puu- ja köögiviljade tarbimine vähendab kroonilistesse haigustesse haigestumise tõenäosust, samuti alaneb risk haigestuda südame- ja veresoonkonnahaigustesse ning osadesse vähivormidesse. Tuleb tarbida piisavalt vedelikku - see on ülioluline ja hädavajalik normaalseks elutalitluseks. Vesi moodustab universaalse lahustina organismi sisekeskkonna põhiosa. Seega peab jooma piisavalt, et taastada organismi loomulik veekadu (naha, väljahingatava õhu, higi, uriini ja väljaheidete kaudu)
·asendades toitude maitsestamisel soola värskete maitsetaimedega, näiteks murulaugu, tüümiani või küüslauguga. Tabel 1. Fütotoitainete erinevus põhi- ja mikrotoitainetest Toitained (valgud, rasvad, süsivesikud, Fütotoitained vitamiinid, mineraalained) Eluks asendamatud. Pole eluks esmavajalikud. Ei anna energiat. Ilma nendeta tekivad defitsiidi tunnused, Ei enneta defitsiidist tulenevaid haigusi, kuid nad aitavad toetada tervist läbi kroonilistesse haigused, halvimal juhul surm. haigustesse (südamehaigused, vähk) haigestumise riski vähendamise. Leiduvad kõikides toidugruppides. Leiduvad peamiselt puu- ja köögiviljades. Tabel 2. Fütotoitainete jaotus ja tähtsamad esindajad Terpenoidid Fütosteroolid Polüfenoolid Tioolid Teised fütotoitained
Sotsiaalepidemioloogia huvitub aga sellest kuidas haiguste levik on seotud sotsiaalse konteksti ja elulaadiga. 18.3. Milliseid on sotsiaalepidemioloogia neli põhifaktorit ja kuidas nad haiguste sotsiaalses jaotuses rolli mängivad? 1. Vanus: Kõige tõenäolisemalt haigestuvad ja kahjuks ka surevad: Alla 6-aastased lapsed ägedatesse nakkushaigustesse. Noorukid, noored ja täiskasvanud õnnetuste, mõrvade ja enesetappude tulemusel. Vanemad inimesed kroonilistesse haigustesse 2. Sugu: Naised elavad tööstusriikides olulisemalt kauem kui mehed kuigi nende seas on füüsiliste ja vaimsete haiguste esmahaigestumus ja levimus kõrgem. Seda vastuolu selgitakse sellega, et naised: katkestavad meestest tõenäolisemalt töötamise kehva tervise tõttu; kannatavad traditsiooniliste naisrollidega seotud sisepingete all; on rohkem huvitatud tervisega seotud teemadest ja reageerivad kiiremini füüsisega toimuvatele muutustele. 3
annaabi.ee 
