Kultuur, suhtlemine ja teabevahetus oli üldiselt suuline ja lugeda oskas varakeskajal vaid paar protsenti elanikest kuid hiliskeskajal võis isegi pool linna elanikkonda lugeda, kirjutada üldiselt ei osatud. Kirjakultuurist sündis kontaktide võrgustik ja liit Euroopa eri osades elavate õpetlaste vahel. Enamik kirjaoskajaid olid vaimulikud ja nad panid kirja ladinakeelsest kirikliku ja vaimuliku kirjavara. Haridus tugines antiikautoritele, keskaegsetele kroonikatele, pühakulugudele jne. Euroopa eliitklass suhtles omavahel ladina keeles, oli mõnel pool riigikeel, kirik kasutas seda, see levis ühes kristlusega, oli juhtpositsioonil teaduses, õiguses, hariduses jne. 2. Miks ei väärtustanud varakeskajal mõtlemise originaalsust, vaid eelistati toetuda vanadele autoriteetidele? Antiikautorite tekstid aitasid õppida ladina keelt, õpetus rajanes piiblil ja kirikuisade tekstidel. 3. Iseloomusta linnade rolli keskaja kultuurilises muutumises.
Teotihuacán`i kultuurist ning peale selle langemist. Tolteekide keskuslinnadeks olid Chichen-Itza, Tula ja Uxmal. Hiljem võtsid nad üle Teotihuacán, mis oli muistse Mehhiko suurim religioosne keskus. Selle rajajad on kadunud nimetuina ajaloo hämarusse, tolle kultuuri õitseaeg oli 1.–7. saj pKr, peale mida tolteegid sellele alale ka ilmusid. Tolteegid olid imelised arhitektid ja kunstnikud. Nende kuninganimistu ning müütiline ajalugu on tänu hilisemate kroonikatele kenasti säilinud. Nende kuulsaim valitseja Ce Acatl Topiltzin ehk Quetzalcoatl, keda tuntakse ka nime all Sulismadu, astus troonile 925. aastal, kuid pidi usutülide tagajärjel koos oma pooldajatega pagema Mehhiko lõunaossa Yucatáni poolsaarele.
kangelaslikkus. Rüütel peab monoloogi, kommenteerib oma tundeid, antakse edasi seikluslikkust. Armastus Rüütli armastus Rüütli armastatu on tavaliselt abielus, mis vihjab rüütelliku armastuse ideaalsusele. Armastus on küll maine, kuid on ette teada, et kättesaamatu. Rüütliromaani viljeleti kõige rohkem renessansi ajal, kus rüütel kehastas selle ajastu ideaalinimest. Kuningas Artur Kuningas Artur Kuningas Artur jõudis rüütliromaanide ainestikku tänu Walesi vaimuliku kroonikatele. Arturiromaane kirjutati 8silbilistena, aga alles 1314. sajandil hakati rüütliromaane kirjutama proosas. Kuningas arturi ümarlaud Arturiromaane nimetatakse veel ümarlauaromaanideks, sest neis romaanides kujutatakse Arturit ja tema rüütelkonda ehk ümarlauda. Ümarlaud sümboliseerib võrdsust ja vendlust. Artur kehastab Euroopa ideaalset valitsejat. Arvati, et see, kes pole Arturi õukonnas olnud, ei saa kunagi õigeks rüütliks. Püha graal Graal
2 1 Mägi, M. (2011). Käsmu Meremuuseum. [13.mai 2012] http://www.kasmu.ee/kesolidviikingid%3F 2 Põltsam-Jürjo, I. (2012). Keskaeg. Ajalooõpik 7. klassile. II osa, lk 26. Tollased lääneeurooplased tundsid skandinaavlasi kui põhjast pärit julmi sõdalasi, keda nimetati kas normannideks või viikingiteks. Sageli kasutatakse nimetust viiking üldistavalt kõigi tolleaegsete skandinaavlaste kohta. 3 Väga pikka aega arvasid ajaloolased keskaegsete kroonikatele tuginedes, et viikingaegsed skandinaavlased olid eelkõige röövlid ja sõjamehed ning nende kultuur oli olnud vaene ja vähe arenenud. Praeguseks on selge, et enamik neist elas rahumeelset elu, haris põldu või tegeles kaubandusega ning nende omanäoline kultuur ei jäänud sugugi alla tolleaegsele Lääne-Euroopa kultuurile. Tänapäevaga võrreldes oli see siiski julm aeg, kus tapmised ja vägivald, nälg ja rüüstamised olid sagedased nähtused. 4 Skandinaavia ühiskond
Ta on küll ahne ja julm, aga Shakespeare kujutab teda ka rassistliku suhtumise ohvrina. Shylock oli juudist liigkasuvõtja. Temale on vastandatud kaupmees Antonio, tema sõber Bassanio ja tolle armastatu Portia. Komöödiad: ,,Palju kära ei millestki", ,,Kaheteistkümnes öö", ,,Lõpp hea, kõik hea", ,,Mõõt mõõdu vastu". Ajalookroonikad Samaaegselt komöödiatega kirjutas dramaturg ka palju näidendeid Inglismaa ajaloost. Ta toetus neis peamiselt Holinshedi ajaloolistele kroonikatele ja paistis silma ajaloolise olustiku tõetuu kujutamisega. Keskne teema oli võim ja sellega kaasnevad probleemid. Näidendites kujutab ta Inglismaa ajalugu alates hilises-keskajast kuni tema enda lähiminevikuni välja. Shakespeare kirjutab julmast võimuvõitlust maa ülikute vahel, taustaks Inglismaa järkjärguline rahvuslikriiklik tõus ja Tudorite dünastia võimuletulek 15. sajandi lõpul. Neis näidendites, kus on kujutatud Inglismaa konflikti
5 erinevat ärakirja, kuulsaim on Zamoyski koodeks. Kroonika kirjutati ladina keeles. Teine oluline allikas on Liivimaa vanem riimkroonika. Tekst pandi kirja värssides ja saksa keeles. Valmis alles 13. Sajandi lõpus. Ta on kasutanud ordumärkmeid. Võrreldes Henriku kroonikaga, tuleb välja, et need ei lange kokku, seal on fakte, mida Henriku kroonikas ei ole nimetatud. Mõlemat kroonikat on võimalik lugeda eesti keeles. Andmeid võib leida ka vene kroonikates. Lisaks kroonikatele on palju dokumente, mis pärinevad 13 sajandi I poolest, mis annavad teavet vallutajate taotlustest, omavahelistest suhetest. Aast Mis toimus? Sündmuse mõju Liivimaa arengule a 1143 Rajati Lübeck Linn kujunes sakslaste idaretkede väravaks. Sellest sai hilisemate retkede alguspunkt 1186 Piiskopiks sai Meinhard Hakati ristiusustama. Alguse sai rahumeelne
Eesti kirjanduslugu arvatakse, et juba 13. Sajandist, kuid siis olid kirjas vaid üksikud eesti isiku- ja kohanimed, juhuslikud sõnad ja lauseosad. niisugune kirjavara = vaid eestiaineline kirjandus. Alles 16. Sajandil trükiti kiriklike jumalateenistuste tarbeks esimesed eestikeelsed raamatud katekismused. Eesti kirjandus eksisteeris kõrvu baltisaksa kirjandusega, mille algust võib lugeda juba Henriku Liivima kroonikast alates. Lisaks kroonikatele viljeldi dramaatikat, luulet ja teisigi zanre. Alates 18. Sajandi teisest poolest kujunes baltisaksa kirjanduselu keskuseks Riia. Üks juurdepääs euroopalikule vaimuvarale kulgeb baltisaksa kirjanduse kaudu. Esimesi kirjalikke teateid eestlaste saatuse kohta nimetatud perioodil leiame ladinakeelsest teosest Henriku Liivima kroonika. Läti Henrik oli misjonär ja kroonikakirjutaja. Ta oli piiskop Alberti saatja sõjaretkedel eestlaste vastu. Hästi informeerituna on ta siinseid
harilikult ühe keskse teemaga, lõpeb puändiga. 13. Nimeta kolm Shakespeare'i kuulsamat tragöödiat. Shakespeare'i kolm kuulsamat tragöödiat on: ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet", ,,Othello". 14. Nimeta kolm Shakespeare'i kuulsamat komöödiat. Shakespeare'i kolm kuulsamat komöödiat on: ,,Tõrksa taltsutus", ,,Suveöö unenägu", ,,Windsori lõbusad naised". 15. Millistele ajaloolistele allikatele tugineb Shakespeare'i ,,Hamlet"? Shakespeare'i ,,Hamlet" tugineb Taani kroonikatele ja legendidele. 16. Miks peetakse oluliseks Hamleti monoloogi ,,Olla, või mitte olla..."? Hamleti monoloogi ,,Olla, või mitte olla..." peetakse oluliseks, sest see arutleb inimese alatise elu mõtte küsimuse üle. 17. Milliseid iseloomujooni kehastab Tartuffe Moliere'i näidendis ,,Tartuffe"? Tartuffe kehastab omakasupüüdlikkust, kavalust, libekeelsust, valelikkust, võltsvagadust, kahepalgelisust, variserlikkust, rahaahnust, kindlameelsust, silmakirjalikkust. 18
(18.sajandi keskpaik – 19.sajandi algus). Janet Laidla, hea ülevaade 17.sajandi balti kroonikakirjutusest. Ilminguid võib leida juba 17.sajandil. A) Erudiitlik-antikvaarne suund. Rajajaks Johann Gottfried Ardnt. Filoloog, oskas hästi keeli. Filoloogiline allikakriitika keelest lähtuvalt. Olles tutvunud balti kroonikatega, seadis eesmärgiks anda ülevaade nende minevikust kindlate teemade kaupa tuginedes teadolevatele allikatele, eesjoones kroonikatele. Jõudis välja anda 2 köidet „Liivimaa kroonika“. Teine köide jätkab Liivimaa minevikku, vaatluse all ordu.Töö jäi lõpuni viimata. B) Valgustuslik-kontseptuaalne suund. Rajaja Johann Georg Eisen. Oli õppinud teoloogiat ja kameralistikat (majandus ja riigiteadused). Oli valgustuse ajale omaselt laialdaste huvidega – entsüklopetist. Püüti hariduse valgustatuse poole – nii palju tuli ahmida teadmisi kui võimalik. Ei rahuldunud oma vaimuliku ametiga. Tundis huvi ja
Tuleb välja rüütlite kangelaslikkus. Rüütel peab monoloogi, kommenteerib oma tundeid, antakse edasi seikluslikkust. Rüütli armastatu on tavaliselt abielus, mis vihjab rüütelliku armastuse ideaalsusele. Armastus on küll maine, kuid on ette teada, et kättesaamatu. Rüütliromaani viljeleti kõige rohkem renessansi ajal, kus rüütel kehastas selle ajastu ideaalinimest. Kuningas Artur Kuningas Artur jõudis rüütliromaanide ainestikku tänu Walesi vaimuliku kroonikatele. Arturi-romaane kirjutati 8-silbilistena, aga alles 13-14. sajandil hakati rüütliromaane kirjutama proosas. Kuningas Arturi parim sõber ja ustav teener oli Lancelot ning tema naine oli Gueniévre, kes omakorda oli Lanceloti südamedaam. Arturi-romaane nimetatakse veel ümarlauaromaanideks, sest neis romaanides kujutatakse Arturit ja tema rüütelkonda ehk ümarlauda. Ümarlaud sümboliseerib võrdsust ja vendlust. Artur kehastab Euroopa ideaalset valitsejat. Arvati, et see, kes
Trükis hävitati. 1535 Wanradti ja Koelli katekismus, mis oli eestikeelne usuõpetuse käsiraamat. Säiliud on 11lk. Raskesti loetav võõrapärase kirjaviisi tõttu. 1578 Russowi alamsaksakeelne Liivimaa kroonika, kus on juttu nt Vene-Liivi sõjast 1631 asutati Tallinna gümnaasium 1632 Tartu Ülikool 1637 eestikeelne luuletus Brocmanni pulmalaul, mis oli juhuluuletus, pulmalaul 1694 Forseliuse eestikeelne aabits 1695 Kelchi kroonika, mis tugines varasematele kroonikatele, nagu Russowi omale 1708 Käsu Hansu kaebelaul ,,Oh mu vaene Tartu linn!" 1732 eestikeelne kalender 1739 Helle toimetusel täielik piiblitõlge, mis fikseeris eesti kirjakeele sajandiks 1813-32 Rosenplänteri ajakiri, mis oli esimene eestikeelne teaduslik ajakiri 1838 Õpetatud Eesti Selts, mis on vanim eesti teadusselts 15. PILET M. LERMONTOVI ELU JA LOOMING , ,,MEIE AJA KANGELANE " F. R. KREUTZWALDI ELU JA LOOMING , EESTI RAHVUSEEPOSE KUJUNEMINE M. Lermontov (1814-1841) sündis Moskvas
Iga kirjutaja pani sisse ka oma tähelepanekud. Nad tegid oma tööd loominguliselt. Selle tõttu alustatakse nüüd uuesti pühakirja koopiate uurimist. Iga eksemplar tollest ajast on unikaalne. Vana vene kirjandus hakkas esimese zanrina arendama kroonika kirjutamist. See on keskaja üks levinumaid zanre. Põhikroonika oli ,,Lugu möödunud aegadest". See oli kirjutatud 12. sajandil Nestori poolt koopakloostris. See põhineb varasematele kroonikatele üks neist oli Nikoni kroonika, teine oli algse kogu põhjal. Need pärinevad 11. sajandist. Sealt algab ka kirjanduslugu. Nestori kroonika on säilinud meieni 14. sajandi koopiana Lavrenti kroonika sees. Kroonika on üks tähtsamaid rahvusliku mälu tekstidest. Kroonik kirjutas maailma ajaloo kontekstis. Kiievi-Vene ajalugu pandi maailma ajaloo konteksti. See pidi näitama lugejatele, kuidas tuleb oma elu elada nii igapäevaselt kui ka poliitika mõttes. See oli sügavalt poliitiline
annaabi.ee 
