Vabaujumine ehk krool Vabaujumine on üks ujumise võistlusaladest. Tavaliselt vabaujumise all mõeldakse siiski tihti krooliujumist. Krool on pärit Havailt 1893. aastast ja olümpiamängudel oli krool esimest korda kavas 1912. aasta olümpiamängudel. Krool on ideaalne sprindiks, kuna see on kõige kiirem ujumisviis ja kõige populaarsem vabaujumise tehnika. Krooli ujumise juures rakendab ujuja edasiviivat jõudu. Vahet pidamata lükkab üks käsi vett tagasi ning jalad sooritavad pidevalt üles-alla lööke. Krooli ujumise ajal väljub küünarnukk veest ja viib lõdva käe üle vee. Enne vett läheb käsi pingesse ja me haarame peoga vett ning viime käe seljataha. Hingamisel on krooli tehnika omandamisel otsustav tähtsus. Kogu sisse-välja hingamise ajal ei tohi tõsta pead. Nägu keeratakse kõrvale, kuid pea asend keha suhtes peab jääma muutumatuks. Hingata tuleb 2 sekundit ning seejärel välja hingata 4 sek...
Krooli ujumine Sissejuhatus (kuidas ujutakse krooli võistlustel): Võistlustel vabaujumist alustatakse stardipukilt vette hüppades. Sukeldunud vee alla, tuleb ujuja tugevate jalalöökidega pinnale keha välja sirutatud. Jalad liiguvad vahelduvalt üles-alla, käed vaheldumisi ja sümeetriliselt. Kuni üks käsi sooritab vees tõmmet, liigub teine õhu kaudu ette ja vee alt uuesti taha. Välja hingab ujuja vee all, nägu pööratakse veest välja ainult sissehingamiseks. Pöördeseinast pööratakse tagasi nii, et ujuja painutab keha ette, sukeldub veidi allapoole ja teeb kukerpalli. Ujuja tohib puudutada seina ükskõik millise kehaosaga, kuid tavaliselt tehakse seda jalgadega, et keha sirutades uut hoogu saada. Ujumine vee all peale pööret ei tohi olla pikem kui 15 meetrit. Lähemalt: Asend on voolujooneline/veepiir kulgeb juuste joone otsmikul.Jalalöök algab puusast/ tavaliselt on 6 löögiline, kasutatakse ka 2 ja...
Ujumine Seliliujumine: ujumine toimub seliliasendis, nii käed kui jalad töötavad eraldi. Selili on ainus ujumisviis, mille puhul ei tohi startida pukilt, vaid peab startima veest. Pööretena on lubatud saltopöörded, mille puhul ujuja pöörab ennast vahetult enne seina kõhuli, teeb salto ja tõukab ennast seinast eemale seliliasendis. Finiseerimine peab toimuma seliliasendis. Rinnuliujumine e konn: ujumine toimub kõhuliasendis, nii jalad kui käed teevad paaristööd. Kätetõmme on lühike ega ulatu õlgadest kaugemale, jalalöögi puhul kõverdatakse jalgu samuti tugevalt ning erinevalt teistest ujumisviisidest lüüakse jalgadega otse taha. Pöörde- ja finisiseina peab puudutama mõlema käega samaaegselt, pärast pöördeid ja starti on lubatud teha üks veealune kätetõmme ja jalalöök. Vabaujumine (tavaliselt krool): vabaltujumise distantsidel on lubatud kõik ujumisviisid, ent tava...
Ujumine 1.Mis on ujumine? Ujumine on spordiala, kus võisteldakse vees ujudes. 2.Ujumisstiilid Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on näiteks koeraujumine ja küliliujumine, toimuvad ametlikud võistlused neljas ujumisviisis ja neid kombineerivas kompleksis: Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta. Ujuja diskvalifitseeritakse, kui kohtunik leiab, et ujuja jalad või käed ei tee üheaegseid liigutusi või kui ujuja ei puuduta pöördes või finišis seina mõlema käega üheaegselt. Seliliujumine: ujumine toimub seliliasendis, nii käed kui jalad töötavad eraldi. Selili on ainus ujumisviis, mille puhul ei tohi startida pukilt, vaid peab startima veest. Pööretena on lubatud saltopöörded, mille puhul ujuja pöörab ennast vahetult ...
Sisukord Mis on ujumine Ujumisstiilid Ajalugu Natalie Anne Coughlin ja Michael Fred Phelps Laste ja noorte vanuselised iseärasused algõpetuses Ujumisõpetuse põhiharjutused Tundides õpitavad stiilid ja harjutused Algõpetuse tulemused Bill Sweetenhami 5 reeglit treeneritele Kokkuvõtteks Ujumine on inimeste (ja muude loomade) vees kulgemise viis. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid. Ujumisstiilid Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on näiteks koeraujumine ja küliliujumine, toimuvad ametlikud võistlused neljas ujumisviisis ja neid kombineerivas kompleksis: · Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta. Ujuja diskvalif...
KROOLI UJUMINE Krool on ideaalne sprindiks, kuna see on kiirem ujumisviis ja kõige populaarsem vabaujumise tehnika. · Asend on voolujooneline/veepiir kulgeb juuste joone otsmikul · Jalalöök algab puusast/tavaliselt on 6 löögiline, kasutatakse ka 2 ja 4 löögilist, pööra pöiad sissepoole · Hingamine on õigesti ajastatud ja väljahingamine tugev/ hinga välja suu ja nina kaudu · Käelaba jõuab vette enne õlga/ käsi vette sõrmed ees, sõrmed on koos, küünarnukk kõrgemal kui käelaba · Käsi sirutub õlavööst ja samaaegselt vastaskäsi lõpetab tõuke · Haare veest on hea/ soorita haare vajutades käelaba veidi välja-alla. Haara kohe kui vastaskäsi on lõpetanud · Tõmme algab küünarliigese kõverdamisega/ hoia küünarnukk kõrgel, tõmbe lõpus küünarnuki nurk on 90 kraadi, käelaba suunatud jalgade poole ja sõrmed keha keskjoonel · Tõuke faasis küünarliiges...
Referaat Erinevad ujumisstiilid Sisukord Lk 3 Ujumine Koeraujumine Küliliujumine Vabaujumine e. Krool Lk 4 Seliliujumine Rinnuliujumine e. ,,konn" Lk 5 Liblikujumine e. ,,delfiin" Võistlused ja ajalugu Kokkuvõte 2 Ujumine Ujumine on üks vanimaid spordialasid, millega on tegeletud juba kiviajast saati ehk üle 6000 aasta. See on vees liikumise meetod, mis parandab hingamist ja verevarustust. Kõige populaarsem on ujumine suvel, kuid siiski on võimalik seda harrastada ka muudel aasta- aegadel sisebasseinides. Eriti leviunud on ujumine sooja kliimaga maadel. Ujumisel on soovituslik, et vee temperatuur oleks üle 18oc, sisebasseinides on see tavaliselt 20-27oc (laste basseinis on temperatuur kõrgem). Ujumisstiile on erinevaid: Koeraujumine Küliliujumine Vabaujumine e. Krool Seliliujumine Rinnuliujumine e. "konn" Liblikuj...
Rinnuli krool: Hingamisel on krooli tehnika omandamisel otsustav tähtsus. Kogu sisse-välja hingamise ajal ei tohi tõsta pead.. Kui hingatakse välja vasakule, on vees parem põsk, paremale hingamisel vasak põsk. Hingata tuleb 2 sekundit ning seejärel välja hingata 4 sekundit. Käed peavad järgima üksteist, oluline on tuua nad kõrgelt õlgade laiuselt pea kohalt ette. Mida väiksema sulpsatuse käsi vette jõudes teeb, seda parem. Jalalöögid toimuvad vahelduvalt, pöiad peavad olema suunatud sissepoole, põlved pisut kõverdunud. Selili krool: Kehaasend sirge, puusad veepinna ligidal. Õlavöö pöörleb hästi ja pea püsib paigal, seejuures hingamine on tugev. Rütm peab õige olema ja käte liikumine vastassuunaline. Jalalöök peab algama puusast ning põlved ei tohiks veepinda rikkuda. Löök peab olema tugev ja terav, veidi sissepoole surutud, pöiad lõdvad. Käsi asetatakse vette järsult, väike sõrm ees. Haare alustatakse küllalt sügavalt ning tõmme algab ...
Vinni-Pajusti Gümnaasium NIMI SPORTLIK PÄEV VINNI UJULAS Praktiline töö 11. klass Juhendaja: õp. Mare Akel Vinni 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma praktiliseks tööks valisin ujumisürituse korraldamise 4.-6. klassi õpilastele. Põnevaid mänge ja võistlusi korraldasin kuuele erinevale klassile. Sporditeemalise praktilise töö valimisel lähtusin iseenda suhtest spordiga. Olen suure osa oma elust tegelenud aktiivsete hobidega. Käesoleva praktilise töö eesmärk oli korraldada lastele sportlik üritus Vinni Spordikompleksi ujulas. Püüdsin näidata, et veesport võib olla väga lõbus ajaviide, kui kasutusele võtta uusi ja lastele huvipakkuvaid tegevusi. Püüdsin korraldada kaasahaarava ja meeldejääva hommikupooliku. Lisaks spordimängude korraldamisele, sain...
LIBLIKUJUMINE TSK6028 REFERAAT Koostaja: Mirko Lennuk Õppejõud: Vladimir Kunitsõn Eessõna Liblikujumist peetakse kõige kurnavamaks ujumisstiiliks, Ent see on nii, sest suurem osa inimesi liblikrabelevad. Lõdvstunult ja nutikalt sooritatud liblikujumist on kena vaadata ning rahuldustpakkuv ujuda. Liblikujumise omandamine tõstab teadlikkust oskustest, mis on vajalikud kõikide ujumisstiilide puhul : voolujooneline asend, vee hoidmine, kerelihaste jõul tehtavad liigutused, veetundlikkus ja rütm. Need kes omandavad liblikujumise, on edukad ka teistes stiilides. Seda ei saa paraku öelda nende kohta kes ujuvad meisterlikult krooli või selili. Alljärgnevalt vaatleme lähemalt liblikujumist ning mis see üldse õigupoolest on. Sissejuhatus Mis on ujumine? Ujumist võib käsitleda kui mitmekülgset spordiala mis kaasab terve keha. Seda tehakse ajaviitena, lõõgastumiseks, kui ka tippspordina. Ujumine o...
TALLINNA ÜLIKOOL Terviseteaduste ja Spordi instituut Kehakultuur UJUMINE Referaat Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................... 3 Ujujate tehniline ettevalmistus..............................................................................4 Ratsionalse ujumistehnika alused......................................................................4 Ujumistehnika efektiivsus...............................................................................5 Ujumistehnika täiustamine ja tehnilise ettevalmistamise protsess.................6 Ujumistehnika täiustamine enesekontrollivõtete kasutamisega....................10 Tehnikaalne ettevalmistus................................................................................ 10 Kokkuvõte........................................................
UJUMINE Avinurme Gümnaasium 2012 UJUMINE Ujumine on inimeste (ja muude loomade) vees kulgemise viis. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid. Ujumine on paljude jaoks lemmikspordiala. Looduslikes veekogudes on soovitav ujuda mere- või järverannas, jões või ujumiseks kohandatud tehisveekogudes. Looduslikes veekogudes on soovitav ujuma minna, kui veetemperatuur on vähemalt 18 kraadi. Regulaarse harjutamise korral peaks aga vesi olema 20 - 24 kraadi. Siseujulates on vee temperatuur enamasti 20 - 27 kraadi, lastebasseinides peab vesi soojem olema - 29 - 31, beebidel kuni 37 kraadi. Sportlased treenivad 26 - 27 kraadises vees. Suveperioodil soovitatakse ujumas käia lausa iga päev, soovitavalt looduslikus veekogus. Ühekordne ujula külastus nädalas annab vähe, soovitav oleks 2 ko...
Tallinna Ülikool Tervisteaduste ja Spordi instituut Ujumissport Vabaujumine ’ Tallinn 2011 1 Sisukord 1. Ujumisest üldiselt.........................................................................................................2 2. Vabaujumine ehk rinnulikrool...................................................................................4 3. Rinnulikrooli tehnika mudel.......................................................................................5 4. Rinnulikrooli starditehnika mudel.............................................................................7 5. Rinnulikrooli pöördetehnika mudel..........................................................................11 6. Kokkuvõte....................................................................................................................17 7. Kasutatud ...
Ujumisest üldiselt Sportlik ujumine sai alguse Inglismaalt. Juba 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association, mis korraldas 1877. aastal esimesed rahvuslikud meistrivõistlused. Ujumine on üks liikumisvormidest, mida on võimalik harrastada aastaringselt. Vaatamata suhteliselt kõrgele basseinikülastamise tasule, võib ujumist siiski pidada üheks odavamaks tervisespordialaks, mille harrastamiseks on vaja ainult trikood või ujumispükse, ujumismütsi ning soovi korral spetsiaalseid ujumisprille. Ujumine parandab hingamist ja verevarustust. Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid. Samal ajal koormab ujumine vähem südant ja liigeseid ning horisontaalasendis on südamel kergem korraldada vereringe tegevust. Ujumine sobib kõigil...
Spordiajaloo kt konspekt I KONTROLLTÖÖ Spordiajalugu kui teadus: ajalugu teadus, mis uurib ühiskonna arenemist ja selle seaduspärasusi spordiajalugu ajaloo haru, mis keskendub spordiajaloo uurimisele (kehaliste harjutuste kasutuselevõtu põhjusi ja arengut jms.) kehakultuur ühiskonna kultuuri ja inimeste sotsiaalse suhtlemise koostisosa; hõlmab ühiskonna saavutusi spordiga seotud aladel sport mänguline, valdavalt võistlusliku ja kehalise iseloomuga tegevus kehaline kasvatus kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intui...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
