Taolise huvitava, isegi pisut virtuoosliku kompositsiooni loomisega võis hakkama saada ainult väga suur meister. Ainsa teadaoleva kirikuna maailmas on Jaani kiriku pseudotrifooriumi petikutesse paigutatud skulptuurid. Kuna need kujutavad troonidel istuvaid figuure, nimetas Olev Prints need kuningate galeriiks prantsuse gootika eeskujul. Algselt oli kirik seest krohvimata nagu väljastki, ainult võlvide siilud ja terrakotaskulptuuride taustaks olnud petikniššid krohviti. Skulptuurid olid koloreeritud nagu tollal tavaks. Olev Prints võrdleb Jaani kiriku terrakotaskulptuure Euroopa teiste kirikutega: «Ka Põhja-Saksa, Preisi Ordu ja Skandinaavia maade telliskivigootikast pole teada ehitist, mis oleks nii rohke dekoratiivskulptuuriga.» Ja jätkab: «Oma kunstilise taseme poolest ei ole Põhja-Euroopa senituntud tellisskulptuur kuigi silmapaistev. Friiside
Originaalsuse taotlemine Ehitistele omistatakse ka sümboliväärtus ( architecture parlante kõneleva arhitektuuri idee) Materjalid- betoon, klaas Ekspressionistliku arhitektuuri suurim traagika seisneb idee ja teostuse, vaimu ja mateeria vastuolus. ( nt: Erich Mendelsohn ,,Einsteini torn". Torniehituse ,,äpardumist" võib pidada kahekordseks. Algselt plaanitud betoonist valatud torn ehitati tegelikult suures osas hoopis tellistest ja krohviti üle. Samuti läks luhta nende idee tõestada Einsteini relatiivsusteooria paikapidavust....) Mendelsohni ehitisi on seitsmes riigis (Saksamaa, Poola, Venemaa, Norra, Inglismaa, Iisrael, USA) Erich Mendelsohn ,,Einsteini torn" Herbert Johanson ja Eugen Habermann, Riigikogu hoone Kirjandus Franz Kafka Marie Under Gustav Suits Friedebert Tuglas Johannes Vares
Seda põhimõtet järgides projekteeriti uued hooned lihtsa ja range vormiga. Tihtipeale kasutatui ka sarnasust laevaga, lintaknaid ja ümaraknaid. Hakati vältima arhitektuurseid kaunistusi, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja pinna ehitus. Võeti kasutusele uued materjalid (teras, terasbetoon, klaaspinnad jne) ja konstruktsioonid (nt rippkonstruktsioon). Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne). Siledad kaunistusteta pinnad krohviti ja värviti ühevärviliseks. Terase ja raudbetooni kasutamine võimaldas ehitada üle terve fassaadi kulgevaid vahedeta aknaribasid või koguni terveid klaasseinu, mis peenikestele tugipostidele toetudes annavad hoonele kerguse. Uuenduseks said ka lamekatused. Pärast teist maailmasõda on funktsionalism levinud kogu maailmas. Kuigi natsionaalsotsialistide võimuletulekuga üldine areng Euroopas pidurdus, levis see Ameerika Ühendriikides. Tähtsaks ehituskeskuseks sai Chicago.
Kirikute sisemusi kaunistati mosaiikidega. Pühakute pildid paigutati alla, kus seisis rahvahulk. Kuplil kujutati Kristust, apostleid ja prohveteid. Igal neljal kupli küljel kujutati ingleid. Seinu kaunistasid stseenid piibli ajaloost. Mosaiikidele iseloomulikud ranged näoilmed, fooniks kuld. Palju kasutati lillat. Kui türklased 1453. aastal vallutasid Konstantinoopoli, siis muudeti kirik mošeeks ja lisati minaretid, mis moonutasid hoone ilusat siluetti. Ka krohviti kinni seinte ning kuplite rohked marmor- ja mosaiikkaunistused, muutes selle skraalehitise nii islamiusuliste pühaks paigaks mošeeks, kuna islamis ei ole lubatud inimesefiguuri kujutada. Lagi oli kuldmosaiigiga kaetud, mis peegeldus kiriku poleeritud seintel. Marmorsambad olid nii õrna ja kaunist värvitooni, et ajaloolane Prokopios võrdles neid lilli täis aasaga. Tänapäevaks on kuld tuhmunud, kuid mõningad seinakaunistused on siiski kattest vabastatud.
muuseum https://history-wiki.wikispaces.com/yr11_weimar_bauhau https://aehistory.wordpress.com/1919/10/08/1919-bauha s us-school Bauhaus 1919. a ja tänapäeval Funktsionalismi tunnused: – ei rõhunud isikupärale – geomeetrilise vormi, värvi, joone täpsus – eri materjalide omapära maksimaalne arvestamine – hooned olid lihtsa ja range vormiga – siledad kaunistusteta pinnad krohviti ja värviti ühevärviliseks – terase ja raudbetooni kasutamine võimaldas ehitada üle terve fassaadi kulgevaid vahedeta aknaribasid või koguni terveid klaasseinu, mis peenikestele tugipostidele toetudes annavad hoonele kerguse – lamekatuste ehitus – esemete ja hoone vorm pidi lähtuma nende funktsioonist Tuntuimad funktsionalistid-arhitektid • Walter Gropius (“Bauhaus”) • Ludwig Mies van der Rohe • Le Corbusier • Ehitati ärinaisele
Spiraal on 450 m pikk ja 4,5 m lai. 11. Missugune näeb välja funktsionalistlik hoone või funktsionalistlik tarbeese? Hoone: hakati vältima arhitektuurseid kaunistusi, üldilmes hakkas senisest rohkem kaasa rääkima materjali värv ja faktuur. Võeti kasutusele uued materjalid (teras, terasbetoon, klaaspinnad, jne) ja konstruktsioonid (nt rippkonstruktsioon). Kujunesid uued proportsioonid (peened postid, laiad aknad jne). Siledad kaunistusteta pinnad krohviti ja värviti ühevärviliseks. Innovatiivne oli ka ? kasutuselevõtt. Tarbeese kaunistusteta, lihtne, funktsioonile vastav, materjalide omadustega maksimaalselt arvestatav. 12. Missugune kunst on neodada, missugune võis olla neodadaistlik teos? Loomingusse mahtus ka suur tükk irooniat ja pila abstraktse ekspressionismi aadressil. Neodadaistlik teos on nt metamehhaaniline skulptuur (hiigelsuured või ka harjumuspärase
purustada igasuguse kivi. Kõige levinumad külmakahjustused tekivad leketest, mille põhjustavad katkised vihmaveetorud, katteplekid jne.Teine levinud külmakahjustuste põhjus on pinnasest või maapinnalt müüri imendunud niiskus. Venematel hoonetel tavaliselt puudub vundamendi ja seina vahel niiskustõke, mis takistaks niiskusel kapillaarjõu toimel seina tungida. KROHV JA NIISKUS Müüri ladumine kihihaaval on suur töö ja valmis müür vajab kaitset. Vanasti krohviti see sama mördiga, millega laoti müür. Krohvi kaitseks värviti mördi sideaine lubja baasil tehtud värviga. Müüritis, krohv ja värv sobisid omavahel tehniliselt hästi. Värv ja krohv on seega müüri kaitsel, neid on kerge hooldada ja parandada. Tavaliselt on vanad müürid tehtud massiivsetest looduslikest kividest või tellistest. Niisugused müürid imavad hästi niiskust. See satub müüridesse maapinnast, ruumidest ja vihmasaju korral. Miski ei takista niiskusel ka välja kuivada
Mulle meeldib üldse näha inimest hulkrakse organismina, kelle sees elab veel palju teisi organisme. Ta on suur elukooslus, umbes nagu järv. Mina-funktsiooni on siin vaja lihtsalt mõtlemisprotsesside liigendajana, suur organism ei tuleks ilma selleta toime. Luuletused Ja päikest valgendati Ja päikest valgendati ja krohviti. Kuna öö heegeldas oma urus ning iga suletõmbega lähenes kangem vaikus Puudelt tilkus tõrva, mesilased veensid teid, kaaslasi, astuma sest üle... sest peegeldusse, muresse mattunust. Kuni saabus hommik oma põhimõtetega. Veristas teid, anus ja alandas
68,6 x 32,5 meetrist kesklöövi katab hiiglaslik tellistest ja kivist raidkuppel. Tugipiilarid ja teised tugielemendid võeti kasutusele peale 557. aasta maavärinat, et kindlustada ehitist ja parandada selle karkassis tekkinud nihked. Põhja ja lõunakülje kandvate silluskaarte otstesse on paigutatud tugitornid, mille mass võtab kaarte kaudu vastu peakupli külgsurve. Aastal 1453, kui Konstantinoopol langes türklaste kätte, lisati veel neli minaretti ning krohviti kinni seinte ning kuplite rohked marmor- ja mosaiikkaunistused, muutes selle sakraalehitise nii islamiusuliste pühaks paigaks moseeks. Minaretid mõjutavad üsna tugevasti massiivse kiriku välisilmet. Praeguseks on mõningad seinakaunistused siiski kattest vabastatud, alates 1934. aastast on seal muuseum. Kuigi kirikut on lõhkunud korduvad maavärinad, 1204 rüüstanud ristisõdijad, kauneid laemosaiike kinni katnud türklased, särab ta siiski endises uhkuses edasi. Tänapäeval
sõjameese Pärnu Ühendus ning üksikisikud. Juhatuse esimesheks valiti Jüri Kask ja liikmeteks ettevõtja Väino Pruuli ja Eesti kaitseväe erukapten Harald Nugiseks. Samal ajal jätkusid kirikus sisetööd. Käärkamber sai E. Tuksami vitraazi "Maarja Jeesulapsukesega" 1998. aastal valmis kiriku sanitaarsõlm. 1999. aastal paigutati teenistussaali altarivõre ja põlvitus- pingid. Kilingi-Nõmmest toodi pool tonni kaaluv tornikell ja paigutati 22. mail torni. 2000. aastal krohviti torni sisemised seinad, ehitati vahelaed ning rajati kooripealse postid. Sama aasta suvel paigaldati kiriku roosakna asemele suure sihverplaadiga kell. Ajanäitaja tellis Tori kihelkonna Muinsuskaitse selts. Rahaliselt toetas kodu-uurija ja ettevõtja Vello Saal. 2000. aasta juulis toimus Toris neljandat korda eesti sõjameeste kokkutulek, mille puhul pidas kirikus teenistuse peapiiskop Jaan Kiivit(Lisa9). Juhatuse otsusega asutati Tori Kiriku Taastajate Ühenduse teeneterist
saj arhitektuur Funktsionalism Esikohale seati funktsionaalsus, mis tähendas, et eelkõige pidi hoone olema otstarbekas ja vastama nii seest kui väljast sellele nõudele. Seda põhimõtet järgides projekteeriti uued hooned lihtsa ja range vormiga ning ilma igasuguste kaunistusteta. Nii tundubki funktsionalistlik ehitis sageli koosnevat justkui ilustamata geomeetrilistest vormidest. Siledad kaunistusteta pinnad krohviti ja värviti ühevärviliseks. Terase ja raudbetooni kasutamine võimaldas ehitada üle terve fassaadi kulgevaid vahedeta aknaribasid või koguni terveid klaasseinu, mis peenikestele tugipostidele toetudes annavad hoonele kerguse. Innovatiivne oli ka lamekatuste kasutuselevõtt. Walter Gropius (1883-1969) Gropius tahtis luua arhitektuuri, mis sobiks masinate, raadio ja kiirete autode maailma ning mille funktsioon oleks tema vormides selgelt ära tuntav. Ta tahtis
saj arhitektuur Funktsionalism Esikohale seati funktsionaalsus, mis tähendas, et eelkõige pidi hoone olema otstarbekas ja vastama nii seest kui väljast sellele nõudele. Seda põhimõtet järgides projekteeriti uued hooned lihtsa ja range vormiga ning ilma igasuguste kaunistusteta. Nii tundubki funktsionalistlik ehitis sageli koosnevat justkui ilustamata geomeetrilistest vormidest. Siledad kaunistusteta pinnad krohviti ja värviti ühevärviliseks. Terase ja raudbetooni kasutamine võimaldas ehitada üle terve fassaadi kulgevaid vahedeta aknaribasid või koguni terveid klaasseinu, mis peenikestele tugipostidele toetudes annavad hoonele kerguse. Innovatiivne oli ka lamekatuste kasutuselevõtt. Walter Gropius (1883-1969) Gropius tahtis luua arhitektuuri, mis sobiks masinate, raadio ja kiirete autode maailma ning mille funktsioon oleks tema vormides selgelt ära tuntav. Ta tahtis
härrastemaja ka puidust valitsejamaja, ait, 2 rehehoonet, õlleköök, saun. Samuti sepikoda, hobusetallid, viinavabrik ja nuumhärgade tallid. Kõigist neist on tänapäeval järele jäänud vaid müürijäänused. 20. sajandi alguseks oli mõisa kõrval- ja abihoonete arv 30. Säilinud on tuulik, aidahoone, jääkelder, karjalautade kompleks. Osaliselt on säilinud kuivatihoone. Ehitusmaterjaliks oli kasutatud tahumata maa- ja paekivi, seinad krohviti. 20. sajandi algul rajatud lehmalauda ja viljakuivati ehitamisel kasutati lõhutud maakivi, ukse- ja aknaavad kanditi punase telliskiviga. [1] Pilt nr. 1 1910 mõisahoone http://kukrusemois.ee/meist/ 1.2 Von Tollid 1841.aastal sai Kukruse mõisa omanikuks ajaloohuviline sõjaväelane polkovnik Robert von Toll (1802-1876), kes sõjaväeteenistusest lahkununa pühendus jäägitult mõisa majapidamisele ja ajalooliste ürikute kogumisele ning läbitöötamisele
olla vähem kui 0,3 W/m2 0K. Traditsioonilised puitsõrestikseinad Need on ehitatud prussidest 5 x 15 või 5 x 20 cm postide vahega 75 ... 100 cm. Mõlemale poole naelutati laudis, mille vahe täideti termoliidiga. Tuuletõkkeks kasutati ehituspappi ja aurutõkkeks tõrvapappi. Sellise seina soojajuhtivus on 15 cm paksuse termoliidikihi puhul ca 0,6 W/m2 0K, 20 cm paksuse puhul ca 0,45 W/m2 0K. Mõnikord asendati laudadest välisvooder tellisvoodriga ja sisemine laudis krohviti või kaeti puitkiud- või linaluuplaadiga. Nende seintepuuduseks on vähene sooja- ja tuulepidavus (tuuletõkke jätkude tihedust ei peetud eriti oluliseks) ning vähene soojainerts (ilma jahenedes jahtub ka sein kiiresti). Nüüdisaegsetes puitsõrestikes kasutatakse efektiivsemaid soojusisolatsioonimaterjale (klaas- ja kivivillad) paksusega 20 ... 25 cm mitmekihilistena, kus kihtide vahel on paber, mis takistab villakihis sisemist konvektsiooni
(käskjala) tuba (pliidiga või eraldi köögiga) ja suur esik. Maja teises otsas asus tavaliselt prii korter vallakirjutajale, koosnes 2-3 toast, köögist, esikust, sahvrist ja majaalusest keldrist. 19.sajandi lõpus hakati ehitama üsna esinduslikke vallamaju, sageli olid need kivihooned, mille kelp- või viilkatus kaeti kividega. Tartu- ja Viljandimaal ehitati rohkesti tellistest vallamaju. Ka hoone sisemusele püüti anda esinduslik välimus, seinad krohviti, põrandad ja laet tehti laudadest. Seltsimajad Rohked seltsid, mis 19.sajandi viimasel veerandil maal asutati, vajasid kohe algusest peale tegevuseks ruume. Kõige kohasedmad seltise tööks laulu- ja muusikaharjutusteks, koosolekuteks ja muudeks kogunemisteks olid koolimajad, sai kasutada ka vallamaju ja pastoraatide leeritube. Pidude korraldamine oli neis tavaliselt keelatud. Selleks ja muudeks avalikeks üritusteks üüriti ruumie ja saale alevikaupmeestelt, mõisalt ja mujaltki
majadel esinevad seevastu aga peenevormilised kaunistused ja erinevad laudisetüübid, näiteks akendealused kalasabamustrilised kassetid. Konstruktsioonitüübilt on need enamasti kõik püstplank- või püstprusshooned, harva esineb ka sõrestikkonstruktsiooni. Joonis 1.22 Ühel lühikesel perioodil 1930. aastate I poolel Tallinnas siiski lubati ehitada ka kolme täiskorrusega puitkorterelamuid (vasakul). Mõned kivitrepikojaga puitkorterelamud krohviti väljastpoolt üle, nii et need eemalt vaadates meenutavad kivihooneid (paremal). 30 Teistes linnades Tallinna majale täpselt vastavat hoonetüüpi välja ei kujune, enamasti ehitatakse siin kortermaju ilma kivitrepikojata. Paljud 1920. ja isegi veel 1930. aastate alguse elamud väljaspool Tallinna on hilisjuugendlikud. Vähehaaval hakatakse aga sellest stiilist kaugenema, hoonemahud muutuvad lihtsamaks ja kompaktsemaks, dekoor
annaabi.ee 
