konfirmatsiooni sakramenti. Õigeusu kirik tunnistab patutunnistamise, vaimulikku ametisse pühitsemist, õlitamise ja salvimise sakramenti. Luteri kirik tunnistab sistimist, pihilkäimist ja armulauda. Üks ühine tunnustus erinevate uskude sakramendiks on abielu sakrament. Kristlaseks saadakse ristimise sakramendi läbi. See tähendab, et inimene ei tee ennast ise kristlaseks, vaid seda teeb Jumal kindla tegevuse kaudu. Pühitsus lähtub Kristuselt Kiriku kaudu. Ristimises saame Kristuse Kiriku liikmeiks. Ristimisega kaob inimeselt patt ja ta saab õndsaks. Erinevates usuliikumistes toimuvad ristimised erinevalt. Ühiseks nimetajaks on siiski aga veega pühitsemine. Peetakse õigeks, et veega pühitsedes peaks ristitavat täielikult vette kastma. Katolikus ja Luteri kirikus on enamasti kombeks piserdada kolm korda vett ristitava laubale ja öelda pühad sõnad. Õigeusu kirikus aga, kui on vastavad
Esimene jumalateenistus peeti peale 40-aastast vaheaega jõululaupäeval 1991.a. Rahvast tulvil kirikus kuulati jutlust, rõõmupisarad silmis. Pärast seda, kui Viljandi Jaani kirik nõukogude võimude poolt 1952. aastal suleti ja kaubalaoks muudeti, liideti kogudus Viljandi Pauluse kogudusega. Pärast laulvat revolutsiooni ja Eesti Vabariigi taassündi taastati 1992. aasta maikuus ka Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Viljandi Jaani kogudus. Kogudus saab oma ülesanded ja väe ülestõusnud Kristuselt, kes igal pühapäeval teenib oma rahvast Sõna ning Püha Õhtusöömaaja kaudu. Kui oleme Jaanikirikus ära käinud, lähme sööma Viljandi tegelaste tuppa. Näitan talle menüüd: Soovitan tal tellida midagi, mida ta varem söönud pole. Ta polnud varem söönud ''Kaagutaja risotot'', võtan ka ise selle jookiks võtme mõlemad enda maitse järgi mahla. Magustoiduks soovitan talle ''Taani talutüdrukut'' see on kohupiima magustoit riivleiva ja kirsikeedisega.
aasta maikuus ka Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Viljandi Jaani kogudus. Väikesest initsiatiivgrupist on 17 aastaga kasvanud aktiivne ja elujõuline linnakogudus, kus käesoleva aasta jaanuarikuu seisuga oli 1717 liiget (sh ristitud lapsed). Liikmesannetajaid oli möödunud aastal 349. Viljandi Jaani kogudust teenib alates 1. aprillist 2005 õpetaja Marko Tiitus. Kristusekeskne kogudus Kogudus saab oma ülesanded ja väe ülestõusnud Kristuselt, kes igal pühapäeval teenib oma rahvast Sõna ning Püha Õhtusöömaaja kaudu. Pühapäevane missa on koguduseelu süda. Nooruslik kogudus Tänu sellele, et pärast koguduse taastamist on meiega igal aastal liitunud läbi leerikooli palju noori, moodustavad kõige arvukama vanuserühma meie liikmeskonnast 21-35- aastased inimesed.Korraldatakse noortele peredele ja lastele,aastas 8-9 perejumalateenistust koos lastekirikuga. Avatud kogudus
mõjudest, mida võis veel näha tema altarimaali keskmises pildis, kus on Madonna lapsega, hetkel asub see maal Rahvusgaleriis Londonis. 1424. aastal palgati hästi tuntud duo, Masaccio ja Masolino, ühe rikka ning võimsa mehe, Felice Brancacci, poolt tegema freskode tsüklit Santa Maria del Carmine kiriku Brancacci kabeli seintele Firenzes. See tsükkel kujutab stseene Peetruse legendist. Fresko Pearaha keskseks motiiviks on maksu nõudmine jüngrite keskel viibivalt Kristuselt. Rahata Kristus saadab Peetruse järve äärde, et ta püüaks kinni kala ja võtaks selle kurgust drahmi, mis on Vana-Kreeka hõbemünt. Masaccio geniaalsus lööb suurepärast välja neis freskodes. Uueks jooneks on inimväärikuse ja sügavate inimlike tunnete edasiandmise oskus. masaccio suudab maalis edasi anda juba ruumilisuse illusiooni, mehised inimfiguurid seostuvad kindlalt maastikuga. Kadunud on keskaegne sümboolika.
pidada ja üksteisele sakramente jagada. Kõige äärmuslikumad jutlustajad väitsid, et ametlik kirik on tegelikult saatana töörist, ja püüdsid luua selle kõrvale uut, õiget kirikut. Oli ka liikumisi, millest kujunes välja hoopis uus õpetus, mis lahknes suuresti katoliku kiriku seisukohtadest. Kiriku juhid ei saanud arvamuste paljususega leppida. Nende meelest sai olla vaid üks õige õpetus- see, mida katoliku kirik on postlite kaudu otse Kristuselt pärinud ja läbi sajandite piiskopilt piiskopile edasi andnud. Kõik võimalikke teisitimõtlejad ning kiriku kritiseerijaid peeti valeõpetajateks ja saatana käsilasteks, kes on saadetud ristirahva hulgas segadust külvama. Seesuguseid saatana poolt eksiteele viidud kristlasi hakati nimetama ketseriteks. Religiooni tähtsusest keskajal ja kirikupühad Keskaja inimese elus oli usul väga tähtis koht. Keskaega on nimetatud lausa usu ajaks
mil meenutame Kristuse ristisurma. Neljapäeva õhtul leiab aset eriline missa, mil meenutame Püha Õhtusöömaaega, millele järgnes Kristuse kinnivõtmine. Enne söömaaega pesi Kristus oma jüngrite jalgu andmaks jüngritele (kui ka meile) teada, et kui tahame olla tema tõelised järglased, siis peame tegema sedasama, mis tähendab oma olemuselt ligimese teenimist. Niisiis ei ole ligimeseteenimine meie otsustada, vaid see on meie ülesanne, mille oleme saanud Kristuselt. Seetõttu on jalgade pesemine ka alati Suure Neljapäeva missa osaks. Suurel Reedel osalevad kristlased liturgial, mil meenutame Kristuse ristisurma ning kuuleme Kristuse kannatamiselugu, nagu selle on kirja pannud Püha Johannes. Vaikse Laupäeva teemaks on, nagu nimigi seda üleb, vaikus. Issand magab surmaund ning meie võime mõtiskleda Jumala armastusest meie vastu ja mõelda, mil moel me oleme jõudnud lähemale Issandale möödunud paastuaja jooksul.
Ühena neist kirjeldas ta üksikasjalikult gnostilisi süsteeme ja paljastas nende uskumuste naeruväärsust. Samuti tõstab ta esile apostlite rajatud kogudusi ja nende avaliku õpetuse järjepidevust apostlite ajast peale.15 Siinkohal peab ütlema, et ortodoksse kristluse ja gnostitsismi vahelised vaidlusküsimused ei olnud ainult õpetuslikud erimeelsused, vaid tegemist oli kahe radikaalselt erineva ususüsteemiga, kus küsimuseks oli, kumb usund ja milline pühakiri pärineb Kristuselt ja apostlitelt?16 ,,Pühakiri" tähendas algselt kristlaste jaoks ainult Vana Testamenti. Apostlite kirjutisi peeti küll tähtsateks, aga Uueks Testamendiks koondati nad järk-järgult. Irenaeus oli üks esimesi, kes nimetas Uut Testamenti ka Pühakirjaks. Just sellepärast, et gnostikud ei tunnistanud Uut Testamenti, tugines Irenaeus pärimusele. Pärimus andis nimelt põhilise kokkuvõtte apostellikust kristlusest, erinedes põhimõtteliselt gnostikute uskumustest.17
Suur osa Väike- Aasiast langes islami usu võimkonda. Bütsants palus abi Rooma paavstilt ristisõjad! Bütsants nõrgenes veelgi. 1453. a. vallutati Konstatinoopol türklaste poolt. Riiklik korraldus: Keiser e. Basileus oli piiramatu võimuga. Keisrit nõustas aristokraatlik Senat. Hipodroomi parteid ja sõjaväejuhtkond ohustasid aeg-ajalt keisri võimu. Alles 11. saj. kinnitus traditsioon, et keiser ise määras oma järglase. Konstantinoopoli patriarh tema võim pärines Kristuselt. Sõjavägi: Maa jaotati sõjaväe ringkondadeks teemadeks, mida juhtis strateeg. Sõjaväe põhiosa kujunes maaväest stradiootidest, kes said maatüki teenistuse eest ja pidi ise end ülal pidama. See tagas armee usaldusväärsuse. Talupojad, käsitöölised, kaupmehed: Algselt olid talupojad vabad. Makse maksti riigile. maksu laekumise eest vastutas terve küla. Võlgu jäänud talupojad müüsid maa maga ja läksid linna. Keiser püüdis
Reguleeriti kirikliku eluviisi küsimusi. Otsustati kuidas karistada. Kirikuametite jaoks seati ametiseadmise dokumendid. 4.Imperator intra ecclesiam non supra ecclesiam Ida ja Lään olid teineteisest algusest peale erinenud.Keiser palus piiskoppe oma külaliseks. Oli olemas kristlik kujutlus, mis tegi Bütstantsi keisri jumalikuks „uus Mooses“. – Constantinus. Jumala peegelpildi ja esindajana saavat ta oma tarkuse otse Kristuselt. Jumalikule keisrile maksid piiskopid kõrget hinda: keiser olevat kiriku, dogmade ja usu isand. Ainult temale kuulus õigus otsustada kiriku õpetuse õiguse üle. Reguleeris seda, mis pidi kehtima kirikus. Kirik taipas, et keisri soosing oli vangla. Nii muutus võitlus lääne ja idarooma kirikumõistmise vahel vältimatuks. Erinevus ilmnes Ariuse õpetuses. Ariuse kirik seisis keisri poolel. Keiser tegi õigesti kui toetas ariuslasi
seadusandlikud kogud. Reguleeriti kirikliku eluviisi küsimusi. Otsustati kuidas karistada. Kirikuametite jaoks seati ametiseadmise dokumendid. 4.Imperator intra ecclesiam non supra ecclesiam Ida ja Lään olid teineteisest algusest peale erinenud.Keiser palus piiskoppe oma külaliseks. Oli olemas kristlik kujutlus, mis tegi Bütstantsi keisri jumalikuks „uus Mooses“. – Constantinus. Jumala peegelpildi ja esindajana saavat ta oma tarkuse otse Kristuselt. Jumalikule keisrile maksid piiskopid kõrget hinda: keiser olevat kiriku, dogmade ja usu isand. Ainult temale kuulus õigus otsustada kiriku õpetuse õiguse üle. Reguleeris seda, mis pidi kehtima kirikus. Kirik taipas, et keisri soosing oli vangla. Nii muutus võitlus lääne ja idarooma kirikumõistmise vahel vältimatuks. Erinevus ilmnes Ariuse õpetuses. Ariuse kirik seisis keisri poolel. Keiser tegi õigesti kui toetas ariuslasi. Keisri juures ei võinud olla juttu
Paavst Leo Suur toetus oma põhjendusel kirjakohale mt 16:48, mis viitas Peetrusele kui apostlite juhtivale autoriteedile ehk apostelvürstile, keda Kristus oli kutsunud enda asemel üksi teostama kirikus kõrgeimat kohtu järelevalve ja õpetusvõimu. Leo uskus, et Peetrus olevat olnud Rooma piiskop, mistõttu tema õpetusamet siirdus edasi Rooma piiskopitooli vääritule pärijale. Leo uskus et piiskoppide autoriteet ei pärinud otse Kristuselt vaid selle vahendas neile Peetrus e Rooma piiskop. Siinkohal peaks aga mainima, et ajalooliselt pole suudetud tõestada, et Peetrus oleks olnud Rooma koguduse esimene piiskop. Leo kuulutas, et Püha Peetruse õpetamisamet nii nagu ka talle järgnenute õpetamisamet oli plenipotentne (plenitudo potestatis) ehk täievõimuline, mis ulatus kõikjale kirikusse. Kujunemine - Viienda sajandi alguseks oli läänekirik jagunenud neljaks patriarhaadiks : Rooma, Kartaago, Milano ja Ravenna
,,Ah Issand küll!" hüüdis pr. Malmberg kärsitult. ,,Küll võid sa inimese ära tüüdata! Ikka poliitika, poliitika! Muidugi mõista, et kui põrgu, siis poliitika, sest kes siis muidu põrgu, põrgu pole ju naljaasi." ,,Aga kas Goethe on põrgus või taevas, mis sa arvad?" küsis Ramilda. ,,Seda ei või ju keegi teada, kui aga armas jumal üksi," vastas pr. Malmberg. ,,Tead, mis mina teen, tädi, kui ma ära suren: küsin jumalalt endalt, mõnelt inglilt või Jeesuselt Kristuselt, kus Goethe on, ja lähen ka sinna et kordki teda oma lihasilmaga näha, kas või peale surmagi." ,,Armas laps, mis sa ometi räägid!" hüüdis pr. Malmberg. ,,Oma lihasilmaga! Taevas ei ole lihasilma, seal on kõigil seletatud silmad." ,,Aga kas põrgus on lihasilma?" ,,Kuule, ära tee mind kurjaks, mine parem heaga ära," ütles pr. Malmberg. ,,Ma juba lähen, aga kui põrgus on lihasilm, siis sinna, tingimata sinna." Ütles ja läks.
annaabi.ee 
