puudutavad Torino olümpiamänge. Lisaks otsin usaldusväärset materjali nii ajalehtedest, ajakirjadest kui ka internetist. Võimalusel püüan ka sportlasega intervjuu läbi viia ja televiisorist jälgida saabuvaid taliolümpiamänge Vancouveris. 2 Uurimistöö on üles ehitatud kuues osas. Esimeses osa annan ülevaate Kristina eluloost. Teises osas kirjutan tema spordisaavutustest ja pikemalt Torino ning Vancouveri olümpiast, mis olid Kristinale väga edukad. Kolmas peatükk annab ülevaate Kristinale antud autasudest ja neljas tema ebaõnnestumistest spordis. Viies osa räägib Kristina suusatiimist ja kuues peatükk tema suhetest ajakirjandusega. 1. ELULUGU Kristina sündis 23. veebruaril 1977 Tartus esimese lapsena suusasportlaste Rutt ja Anatoli Smiguni perre. 1979. aastal sai ta endale õe Katrini. (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/- wiki/Kristina_%C5%A0migun-V%C3%A4hi)
Kristina Šmigun-Vähi Kristina sündis 23 veebruar aastal 1977.Kristina on 38.aastane.Sündis ta Tartus.Neiupõlve nimi oli tal lihtsalt Kristina Šmigun.Kristina oli siis maailma tipptasemeline suusasportlane murdmaa suusatamises.Ta on kahekordne juunioride ja ühekordne täiskasvanute,ning kahekordne olümpia võitja.Aastal 2006 andis rahvusvaheline olümpiakomitee Kristinale Sportstar'i aunimetuse.Autasu anti Kristinale üle ROK-i peakorteris Lausanne-is.Auhinna üle andmist näidati ka "Eurospordi" telekanalil.Kristina algsed treenerid olid Herbert Abel ning natuke hiljem isa Anatoli Šmigun.Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga, teatas Kristina 21.september aastal 2009 et ta soovib karjääri jätkata.2010.aastal taliolümpiamängudel võitis ta hõbemedali.2.juulil aastal 2010 teatas ta siiski,et soovib tippspordist loobuda.Aasta 2010 aasta spotlaseks kuulutati Kristina Šmigun-Vähi.
ü Abielus Kristjan Thor Vähiga, tütar Victoria Kris 2. Saavutused ü 1. medal Eesti meistrivõistlustelt 13- aastasena ü 15-aastaselt Eesti MM-i koondises ü 16-aastaselt võistles Lillehammeris olümpial ü 1997. aastal võitis neidude MM-il 2 kuldmedalit ü 2003. aastal võitis maailmameistri tiitli ü Maailmakarika etappidel osalenud 156 korda, 49 poodiumikohta, 16 kulda 2.1. Torino olümpiamängud ü Kristinale edukaim olümpia ü Kuldmedal 7,5 + 7,5 suusavahetusega sõidus ü Kuldmedal 10 km klassikasõidus ü 8. koht 30 km vabatehnikasõidus ü Suurimaks konkurendiks Marit Björgen 2.2. Vancouveri olümpiamängud ü Kristinale 5. taliolümpiamängud ü Hõbemedal 10 km vabatehnikasõidus ü 28. koht 30 km klassikasõidus ü Katkestas 15 km suusavahetusega sõidu ü Suurimateks konkurentideks Charlotte Kalla ja Marit Björgen ü
Juhtus väga palju kurbe asju. Nad käisid surnuaias, kus Kristina üldse ei tahtnud olla. Anja ütles, et ta lähen pissile kuigi tahtis ära joosta. Kuid ta ei suutnud seda kuna Kristina nuttis jubedalt ja hüüdis ta järel. Anjal hakkas väga kahju ja jooksis ta juurde tagasi lohutama ja rahustama. Nad rändasid nii kaua kuni nad kasahstani jõudsin. Seal nad proovisid linna hääletada. Nad olid üksikus maakohas kus polnud eriti autos, seetõttu ütles Anja Kristinale et ta bussijaamas puhkaks. Pärast seda kui Anja läks autosi vaatama tuli hull autojuht kes sõitis magavale Kristinale otsa. Kristina suri pärast seda. Anja proovis ja proovis teda äratada üles kuna ta ei suutnud uskuda, et ta surnud on. Anja nuttis väga hullusti. Pärast ta mattis ta kuskile üksikusse ja läks ise minema kasashtani tema vanaema juurde. Kui ta Kristina vanaema juurde jõudis tahtis ta õelda talle, et ta lapselaps suri ära, kuid
Kolmandas peatükis käsitletakse Kristina esimesi saavutusi ning jõudmist suurte sekka. Neljandas peatükis on luubi all karjäär suusatajana. Viies peatükk kõneleb Kristina isiklikust elust: mehele minek ja lapsed vs.karjäär .Kuues peatükk võtab vaatluse alla Kristina tunnstused. 1.LAPSEPÕLV 1.1Meenutusi lapsepõlvest Kristina Smigun sündis 23.veebruaril 1977. aastal Tartu linnas perekonda , kus nii ema kui isa olid suusatajad. Sealt ka suusapisik Kristinale. Kristina ema Ruth Rehemaa-Smigun oli superandeks suusataja, korjas juunioride EMilt peotäie medaleid, kuid sattus liiga noorelt Nõukogude Liidu täiskasvanute koondisesse ning kustus ka isa Anatoli Smigun oli kõva suusamees, kuid jäi Nõukogude Liidu koondises hammasrataste vahele, peale seda sai temast omaenda tütarde treener . Kristina oli esimene laps peres, tütarlaps, tegelikult oli isa sooviks poeglaps, kuid tal polnud ka tütre vastu midagi
Hõbe 2003 15 km klassika ühisstart Pronks 1999 30 km klassikatehnika Pronks 2003 30 km vabatehnikas Kristina Smigun-Vähi (sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2006. aastal omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorteris Lausanne'is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal. Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun. Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga teatas Kristina Smigun-Vähi 21. septembril 2009, et kavatseb tippspordi tegemist jätkata.[1] Andrus Veerpalu saavutused Sündinud 8. veebruar 1971 Olümpiamängud
maailmameistrivõistlused toimuvad 1985. aastal ja siit alates iga kahe aasta järel Eesti suusataja Kristina Smigun Kristina Smigun (sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja.2006. aastal omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorteris Lausanne'is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal.Kristina treenerid olid algul Herbert Abel ja hiljem isa Anatoli Smigun.Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga teatas Kristina Smigun-Vähi 21. septembril 2009, et kavatseb tippspordi tegemist jätkata.[1] 2010. aasta taliolümpiamängudel võitis ta hõbemedali. 2. juulil 2010 teatas ta, et on tippspordist loobunud
sest. 23.augustil määras FISi kolleegium Veerpalule dopingu tarvitamise eest 3-aastase võistluskeelu. Otsus on edasi kaevatud Rahvusvahelisse Spordiarbitraazikohtusse. Kristina Smigun-Vähi (sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naistemurdmaa- suusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2006.aastal omistas Rahvusvaheline Olümpia- komitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorterisLausanne'is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal. Kristina treenerid olid algul Herbert Abel ja hiljem isa Anatoli Smigun. Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga teatas Kristina Smigun-Vähi 21.septembril 2009, et kavatseb tippspordi tegemist jätkata. 2010.aasta taliolümpiamängudel võitis ta hõbemedali. 2.juulil 2010 teatas ta, et on tippspordist loobunud. Aastal 2010 valiti ta Eesti aasta sportlaseks.
tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid (Vikipeedia Murdmaasuusatamine 13.04.2010). Eesti suusatajad KRISTINA SMIGUN VÄHI Kristina Smigun Vähi (sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2006. aastal omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorteris Lausanne'is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal. Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun (Suusaliit 12.04.2010). ANDRUS VEERPALU Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal) on eesti suusasportlane, maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpiamängudel, olles võitnud kokku 3 medalit (Suusaliit 12.04.2010).
Aasta : 2002,2006 Spordiala : suusatamine (15 km klassika) Tulemus : 37:07.4 ja 38:01.3 Kristina Smigun-Vähi Kristina Smigun-Vähi [krist'iina smig'unn] (sündinud 23. veebruaril 1977Tartus) on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naistemurdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2006. aastal omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstariaunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorteris Lausanne'is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal. Kristina treenerid olid algul Herbert Abel ja hiljem isa Anatoli Smigun. Aastal 2010 valiti ta Eesti aasta sportlaseks. Aasta : 2006 Spordiala : suusatamine (7,5 km + 7,5 km) suusatamine (10 km klassika) Tulemus : 42:48.7 ja 27:51.4 Gerd Kanter Gerd Kanter (sündinud 6
tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid (http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht). 6 KRISTINA SMIGUN VÄHI Kristina Smigun [krist'iina smig'unn] (sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2006. aastal omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorteris Lausanne'is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal. Kristina treener on tema isa Anatoli Smigun (http://www.suusaliit.ee/? op=body&id=2&PHPSESSID=bdc91dff9aa47fea9dbdbf711fef6a7). FIS MAAILMA KV ÜLDARVESTUS hooaeg üldarvestus pikk distants distants sprint 1994/1995 29 1995/1996 17 1996/1997 13 21 15
Kuld 2001 30 km klassika Kuld 2009 15 km klassika Hõbe 1999 50 km klassika Kristina Smigun-Vähi Kristina Smigun-Vähi Kristina Smigun-Vähi [krist'iina smig'unn] (sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2006. aastal omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga teatas Kristina Smigun- Vähi 21. septembril 2009, et kavatseb tippspordi tegemist jätkata. 2010. aasta taliolümpiamängudel võitis ta hõbemedali. 2. juulil 2010 teatas ta, et on tippspordist loobunud. Aastal 2010 valiti ta Eesti aasta sportlaseks Olümpiamäng ud Kuld 2006 10 km klassikatehnika Kuld 2006 7,5+7,5 km suusavahetusega sõit Hõbe 2010 10 km vabatehnika
1998. aasta kujunes Kristina jaoks väga kurvaks. Rangluu murru tõttu pidi ta vahele jätma peaaegu kogu hooaja. Siiski oli soov osaleda olümpiamängudel nii suur, et ta läks välja riskile ja osales naiste 30km sõidul. Rangluu ikka veel toestatud metallplaatidega, saavutas ta 46. koha. 98/99 hooaja algus oli Kristina jaoks suhteliselt stabiilne alati oli ta maailmakarika etappidel vähemalt 7 parima hulgas. SprintCup 1998 aasta lõpus andis Kristinale tema esimese poodiumikoha. Finaalis kaotas ta Bente Martinsenile (Skarile). 1999. aasta algus tõstis Kristina maailmaklassi tasemele. Esimene maailmakarikaetapp Otepääl meelitas kohale tuhandeid inimesi, kes kõik olid tunnistajateks Kristina 3. kohale 10km klassikalises. Kuid keegi ei osanud siis veel aimata, mis võiks juhtuda ka Nove Mestos. Esimesel distantsil oli ta 10km klassikalises stiilis kuues, kaks päeva hiljem võitis ta naiste 15km vabatehnika sõidu.
Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim sportlane olümpia- mängudel, olles võitnud kokku 3 medalit. Tunnustused: · Eesti Punase Risti I klassi teenetemärk 2002 · Valgetähe I klassi teenetemärk 2006 Kristina Smigun-Vähi Kristina Smigun on eesti suusasportlane, kes kuulub maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2006. aastal omistas Rahvusvaheline Olümpiakomitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus ROKi peakorteris Lausanne'is ning seda kandis üle Eurospordi telekanal.
Ei esine puudusi esindusõiguses, teovõimes, tehing pole näilik ega vastuolus hea usu põhimõttega või avaliku korraga. Ei nähtu, et leping oleks ka tühistatav. Ei esine esindaja kohustuse rikkumist, leping ei ole sõlmitud eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla kasutamise tõttu. 3. Ants rikkus oma rendilepingust tulenevat kohustust siis, kui jättis seda täitmata VÕS § 100 tähenduses. Sõiduauto kasutamise ajal lubas Ants alkoholijoobes Kristinale autot juhtida ning andis talle ka valduse auto üle. Selle tagajärjel juhtus liiklusavarii ning Ettevõtja sõiduauto sai kahjustada. Kuna rendilepingu kohaselt kohustus Ants sõiduautot peremehelikult hoida ning vastavas seisundis Ettevõtjale tagastada ning auto ei ole enam samas seisundis, milles ta oli lepingu sõlmimise ajal, ei ole enam selle kohustuse täitmine võimalik ning Ants ei saa seda täita. 4
annaabi.ee 
