Joseph II - valitseja kellel miski ei õnnestunud? Joseph II valitses aastatel 1780-1790. Ning ta valitses Saksa riiki. Valitsejana tegi ta nii mitutki reoformi ja muutust. Kuid enamus neist ebaõnnestusid. Võimule tulles deklareeris ta kohe kõigi inimeste vabadust ja võrdust. Inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine arvati kriminaalkuritegude hulgast välja. Elamisõiguse said protestandid. Juutidel lubati sõlmida abielusid ka kristlastega. Ta andis välja nii palju kodanikuvabadusi, et tal õnnestus Prantsuse revolutsiooni alguses välja antud Isiku- ja Kodanikuvabaduste Deklaratsiooni nimetada tema seaduste plagiaadiks. Joseph valitses ilmselt tõelise valgustatud monarhi ideaali vääriliselt, kuid paraku ei suutnud enamik toonasest eliidist tema vaimustust valgustusideede osas jagada ning ka lihtrahvas ei mõistnud neid.
Keelustas piinamised ning deklareeris usuvabadust. rajas oma lossi Sanssouci loss. Maria Theresia Austria valitseja, tegi läbi mitu reformi piirkondade ühendamiseks ning valitsemise moderniseerimiseks. Rajas Schönbrunni lossi Viinis. Rõhutas kõlblust ja kombelisust. Joseph II Maria poeg. Kõige ulatuslikumad reformid tolleaegses Euroopas. Deklareeris võimule tulles kõikide inimeste vabadust ja võrdusst. Inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine arvati kriminaalkuritegude hulgast välja. Protestandid said riigis elamisõiguse. Juutidel lubati abielluda kristlastega. Kaotas piinamised ja kaotas surmanuhtluse. Peeter I venemaa tsaar, valitses 1682-1725. Seadis sihiks euroopalike kommete juurutamise, eriti aga tehnilise moderniseerumise, korraldas 1697-1698 pikema tutvusreisi Euroopasse. Kiriku allutamine riigile. Katariina II Peeter III abikaasa, tõusis troonile pärast seda kui kaardiväelased Peetri tagandasid. Valgustatud absolutismi ajastu.
hõivas oma vägedega londoni ja korraldas parlamendis puhastuse, Habsburgid- hispaania ja austria haru Maria Theresia- tegi mitu reformi riigi eri piirkondade ühendamiseks ja valitsemise monerniseerimiseks; katoliiklane, rõhutas kõlblust ja kobelisust; Joseph II- Maria Theresia poeg; kandis Saksa keisri tiitlit; deklareeris kõigi inimeste vabaduse ja võrdsuse; kehtestas usu- ja südametunnistusevabaduse; inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine arvati kriminaalkuritegude hulgast välja; protestandid said elamisõiguse; kloostrid riigistati; kaotas surmanuhtlused; pööras suurt tähelepanu haridusele, kehtestati riiklikud õppekavad; Friedrich II- Friedrich Wilhelmi järeltulija, oli isa vastand, huvitus prantsuse valgustuskirjandusest, oli kirjavahetuses Voltairega, keelas piinamised; deklareeris usuvabaduse; rajas Sanssouci lossi; tegeles muusikaga; isa valitsemisaparaati ta ei muutunud;
üleviimine Viini. Peale oma võimuletulekut, ei kinnitanud Joseph II seisuslikke privileege ning ta deklareeris kõikide inimeste vabadust ja võrdsust. Ta püüdis realiseerida oma valgustatud ideoloogiat kindlale süsteemile, mis pidi olema hea kõigile. Ta andis 1781. aastal välja tolerantsuspatendi, mis sätestas Austrias usu- ja südametunnistusevabaduse, usundite võrdsuse. Samuti kaotati inkvisitsioon ning ketserlus ja nõidumine polnud enam kriminaalkuritegude hulgas. Elamisõiguse said ka teisest usust inimesed, protestandid ja juudid ning lõpetati ka juutide topeltmaksustamine. Juutidel lubati ka abielu sõlmimine kristlastega, mis enne oli rangelt keelatud. Samal ajal viis Josephi pärisorjuse tühistamine kuigi seda ei rakendatud kõikjal sotsiaalse revolutsioonini. Ta andis talupoegadele õiguse reisida, abielluda ja elukutset valida oma isandalt luba küsimata. Aga kui ta 1781. aastal lõdvendas ametlikku tsensuuri (tema ema
12 kohtualust mõisteti surma, 3 said eluaegse vanglakaristuse ning neljale määrati vanglakaristus. Kaks kohtualust mõisteti õigeks. See oli uuema aja ajaloos esimene juhtum, kui suure riigi juhtidele määrati kriminaalkaristus inimkonnavastaste kuritegude eest. Juriidilist vastutust riigi nimel või võimude käsul sooritatud kuritegude eest kandis igaüks ise. Riiklike huvide realiseerimine agressiivse sõja kaudu arvati nüüdsest kriminaalkuritegude hulka. Järgnesid protsessid vähemtähtsate Kolmanda Riigi isikute üle Nürnbergis ja mujal SM kohtutes. Jaapanis mõistis rahvusvaheline tribunal süüdi 25 sõjakurjategijat. ÜRO hakkas välja töötama rahvusvahelisi seadusi, mis kaitseks ka igat inimest võimude omavoli eest. ÜRO juurde loodi majandusliku koostöö organid: · Rahvusvaheline Rekonstruktsiooni ja Arengupank (IBRD) · Rahvusvaheline Valuutafond (IMF)
(valitses 1780-1790), kes juba 1765. aastast ka Saksa keisri tiitlit kandis. Joseph II valgustatud absolutismi vaimus jätkatud reforme peetakse kõige ulatuslikumaks kogu tollases Euroopas. Kui ta tuli võimule, jättis ta seisuslikud privileegid kinnitamata ning deklaleeris kõigi inimeste vabadust ja võrdsust. 1781. aastal välja antud tolerantsuspatent kehtestas Austrias usu- ja südametunnistusevabaduse. Inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine arvati kriminaalkuritegude hulgast välja. Protestandid said riigis elamisõiguse, lõpetati juutide topeltmaksustamine ning neil lubati abielluda ka kristlastega. Kolmandik kloostritest riigistati. Vähendati kirikupühade arvu. Kiriku mõju piiramine ei pälvinud rahva poolehoidu. Kohtureformiga keelas Joseph II Austrias piinamised ning kaotas surmanuhtluse. Nagu Preisimaal, alustati ka Austrias uue seaduskogu koostamist. Suurt tähelepanu pööras Joseph II hariduse edendamisele. Kehtestati
terveks ühe Taani riigi seaduste ja kindlustatust >Peab tõestama, et suudab inimõiguste austamise ennast elatada ja et teda kohta ning teine austatakse kohalikus kriminaalkuritegude kogukonnas mittesooritamise kohta >Peab oskama kohaliku minevikus ja tulevikus keelt >Välismaalane peab >Peab tundma sealset tõestama finantsist ühiskondliku ja
Lisaks eelnevale seisnes CCC tähtsus asjaolus, et see oli esimene Itaalia kanoonilise õiguse instituudi inkvisitsiooni adaptsioon. Varasemad kriminaalseaduse normid tegelesid ainult ohvri süüdistustega ilma et oleks toimunud kohtulik uurimine. CCC andis kohtule nendes asjades võimaluse uurida juhtumit omaette tuginedes ainult faktidele ning olles vaba osapoolte mõjutustest. Sarnaselt Euroopale, mõjutas CCC ka Eesti kriminaalõigust. Esmased näited, kus CCC leidis otsest kasutamist kriminaalkuritegude üle kohut mõistmisel on leitavad Tallinna ja Põhja- Eesti piirkonnas. CCC kohaldamise kõrgaeg oli nn Rootsi ajal aastatel 1561 kuni 1710. Rootslased kohaldasid CCC-t et vähendada kehtinud õiguslikku partikularismi ja standardiseerida kohtupraktikat. Kuigi rootslased proovisid igati vähendada Saksamaa mõju oma valdustes, säilis CCC siiski Eestis tugev saksa õigussüsteemi mõju ja kohaldatav Rootsi seadus ei suutnud seda oluliselt nõrgendada
19 Edaspidi: Vähendada arengukavade arvu. Luua pigem valdkondade arengukavu, mitte valitsemisala. Siis hõlmab rohkemaid ministeeriume jne. Teha kogu süsteem 4 tasandiliseks: o Valdkond (hõlmab mitut ministeeriumi)- Nt. Siseturvalisus o Programmitasand- Nt. piiritasand, kriminaalkuritegude vähendamine o Meetmed- Nt. tõstetakse riigipiiri haldamise võimekust teatud tegevuste kaudu o Teenusetasand- kõige kitsam. Sisaldub vastutava asutuse tegevuskava Konkreetsem seos eelarvega o eelmine periood, praegu +tuleva aasta prognoos ette o siseministeerium annab siinpuhul võtmeindikaatori, mis eelarvesse pannakse o aastate kaupa igas etapis seotud eelarvega Põhifookus programmidel
2) Viru Maakohus 3) Pärnu Maakohus 4) Tartu Maakohus Maakohtul on üks või mitu kohtumaja. Maa- või linnakohtus lahendab asju kohtunik ainuisikuliselt või — kohtumenetluse seadustega sätestatud juhtudel — kohus kollegiaalselt ühe kohtuniku ja kahe kohtukaasistuja osavõtul. Kohaliku omavalitsuse esinduskogu poolt valitud kohtukaasistujad omavad õigusemõistmisel kõiki kohtuniku õigusi, nende osalemine on kohustuslik kõigi esimese astme kriminaalkuritegude menetlemise korral. Kuritegelikku ühendusse kuulumise, selle organiseerimise, sellesse liikmete värbamise, sellise ühenduse või selle osa juhtimisega seonduvaid asju arutab kohus kolmest kohtunikust koosnevas koosseisus. Lisaks õigusemõistmisele on seadusega maakohtutele pandud ka mitmeid täidesaatva riigivõimu funktsioone. Nii peab maakohtu koosseisus olev kinnistusosakond kinnistusraamatut.
2) Viru Maakohus 3) Pärnu Maakohus 4) Tartu Maakohus Maakohtul on üks või mitu kohtumaja. Maa- või linnakohtus lahendab asju kohtunik ainuisikuliselt või -- kohtumenetluse seadustega sätestatud juhtudel -- kohus kollegiaalselt ühe kohtuniku ja kahe kohtukaasistuja osavõtul. Kohaliku omavalitsuse esinduskogu poolt valitud kohtukaasistujad omavad õigusemõistmisel kõiki kohtuniku õigusi, nende osalemine on kohustuslik kõigi esimese astme kriminaalkuritegude menetlemise korral. Kuritegelikku ühendusse kuulumise, selle organiseerimise, sellesse liikmete värbamise, sellise ühenduse või selle osa juhtimisega seonduvaid asju arutab kohus kolmest kohtunikust koosnevas koosseisus. Lisaks õigusemõistmisele on seadusega maakohtutele pandud ka mitmeid täidesaatva riigivõimu funktsioone. Nii peab maakohtu koosseisus olev kinnistusosakond kinnistusraamatut. Maakohtutes asuvad ka registriosakonnad, mis peavad äriregistrit maa- ja linnakohtu
kokkuleppeid relvastatud konfliktide korral kehtivate seaduste kohta. 1949. aastal kirjutati alla neli Genfi konventsiooni, millele järgnesid 1977. aastal lisaprotokollid. Kõik neli konventsiooni nõuavad Kõrgetelt Lepinguosalistelt kohtumõistmist selliste seadusrikkumiste korral, mis kuuluvad universaalse jurisdiktsiooni alla. Nende rahvusvaheliste kuritegude tunnistamist toetas kohtulik järelevalve. Kriminaalkuritegude rahvusvaheline kodifikatsioon jätkus 1985. aasta konventsiooniga piinamise kohta, mis kehtib hoolimata konflikti eksisteerimisest. Rahvusvaheliste kuritegude eest kohtulikule vastutusele võtmine on muutunud aktiivsemaks viimase aastakümne jooksul. Enamikku konfliktide ajal toimepandud kuritegusid, välja arvatud II maailmasõja ajal sooritatud kuriteod, on arutatud sõjakohtute ees, kui sedagi. Maailma üldsus on jõudnud nii kaugele,
Pärast Maria Theresia surma sai Austria valitsejaks tema juba varem keisri tiitlit kandnud poeg Joseph II [178090]. Joseph II valgustatud absolutismi vaimus jätkatud reforme peetakse kõige ulatuslikemaks. Tulles võimule, jättis Joseph II seisuslikud privileegid kinnitamata, deklareerides kõigi inimeste vabadust ja võrdsust. 1781. aastal välja antud tolerantsuspatent kehtestas Austrias usu- ja südametunnistuse vabaduse. Inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine arvati kriminaalkuritegude hulgast välja. Ülikooli professoritelt ei nõutud enam vannet kinnitamaks usku Maarja neitsilikku eostumisse. Protestandid said õiguse riiki elama asuda, lõpetati juutide kahekordne maksustamine ning kaotati keeld kristlaste ja juutide abielude sõlmimiseks. Kirik seoti senisest tugevamini riigivõimuga: paavsti bullad tuli enne nende avaldamist keisri poolt heaks kiita. Umbes kolmandik kloostritest sekulariseeriti. Vähendati ka kirikupühade arvu. Nagu paljudes
annaabi.ee 
