punktini - eestlaste bumerangserv, 1919 Tallinnas esimene ametlik turniir - Viljar Loor, - Parimad võrkpalli koondised: Eesti Rahvusmeeskond, Eesti Rahvusnaiskond, VK Selver Tallinn, Pärnu VK, Bigbank Tartu Korvpall - väljak 28x15m - vabaviske joon 5,8m ja kolmepunkti joon 6,75m (korvist) - korvirõnga kõrgus 3,05 m - rünnaku aeg, mil võib palli vallata on 24 sek - 1920 hakati koolides õpetama korvpalli, toimus ka spordivõistlus kus oli kavas korvpall - Tiit Sokk (kuld), Anatoli Krikun, Jaak Lipso, Priit Tomson (hõbe), Ilmar Kullam, Heino Kruus, Joann Lõssov (hõbe) - Parimad korvpalli koondised: Korvpalli Meistriliiga, Kalev/Cramo, Rakvere Tarvas, Tallinna Kalev, Tartu Ülikooli korvapallimeeskond Olümpiamängud - Esimesed kaasaegsed olümpiamängud toimusid 1896 Kreekas, Ateenas - avatseremoonia, sportlaste sissemarss, mida alsuatb alati Kreeka ja lõpetab korraldajamaa -olümpiadeviis: Citius. Altius. Fortius- kiiremini, kõrgemale, tugevamini.
Jaan Talts (München 1972) Mihhail Kaaleste (Melbourne 1956) Georgi Zazitski (München 1972) Jüri Tarmak (München 1972) Joann Lõssov (Helsingi 1952) Priit Tomson (Mexico 1968 Svetlana Tsirkova (München 1972, Mexico 1968) Ilmar Kullam (Helsingi 1952) Jaak Lipso (Mexico 1968) Ants Antson (Innsbruck 1964) Heino Kruus (Helsingi 1952) Anatoli Krikun (Mexico 1968) Johannes Kotkas (Helsingi 1952) August Neo (Berliin 1936) Bruno Junk (Melbourne 1956, Helsingi 1952) Kristjan Palusalu (Berliin 1936) Nikolai Stepulov (Berliin 1936) Arnold Luhaäär (Berliin 1936) Osvald Käpp (Amsterdam 1928) Arnold Luhaäär (Amsterdab 1928) August Neo (Berliin 1936)
Aasta Koht Sportlane Ala Võistlusala Tulemus Märkused Kreeka-rooma 1936 Berliin August Neo maadlus Voldemar Kreeka-rooma 1936 Berliin Väli maadlus 1952 Helsingi Bruno Junk Kergejõustik Käimine 1956 Melbourne Bruno Junk Kergejõustik Käimine Anatoli 1968 México Korvpall Krikun 1968 México Jaak Lipso Korvpall 1968 México Priit Tomson Korvpall Georgi 1972 München Vehklemine Zazitski Raul 1976 Montreal Sõudmine Arnemann Ivar 400 m 1980 Moskva Ujumine Stukolkin vabaujumises 1980 Moskva Jüri Tamm Kergejõustik Vasaraheide
aastate Eesti kultuuri kandis jätkuvalt eesti keel. Jätkus eestlaste isetegevusharrastus (laulukoorid, rahvatants jne) ning laulupidude traditsioon. Kohustuslikuks sai keskhariduse omandamine ja kõrghariduses võeti vastu kursuste süsteem. Eesti koolid oli 11- klassilised, venekeelsed koolid 10-klassilised. Ka sport muutus järjest populaarsemaks ning kõige meelepärasemaks sai korvpall. Populaarseim meeskond oli Tallinna Kalev, kus mängisid selle aja tipud Aleksei Tammiste, Anatoli Krikun, Jaak Lipso, Priit Tomson ja Jaak Salumets. 1970. aastail pääses taas rohkem mõjule traditsioonilisem suund ,mis arenes kohati fotorealismini. Eesti heliloomingusse jätsid olulise jälje Gustav Ernesaks, Ester Mägi, Eino Tamberg, Veljo Tormis, Arvo Pärt jt. Vaatamata võimude jahedale suhtumisele jõudis Eestisse taas dzäss. 1970. aastate armastatumaks luuletajaks oli Juhan Viiding. Tema luule on avaldanud mõju paljudele üle mitme aastakümne
Lipso, Rein Aun, Jaan Talts, Nikolai Poljakov, Toomas ja Tõnu Tõniste, Andrus Veerpalu, Jüri Jaanson, Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson, Kristina Smigun-Vähi. Pronksmedalistid: Mart Kuusik, Jaan Kikkas, Harald Tammer, Aleksander Kolmpere, Roman Steinberg, Albert Kusnets, Andreas ja Georg Faehlmann, William von Wiren, Nikolai Veksin ja Eberhard Vogdt, Voldemar Väli, August Neo, Arnold Luhaäär, Bruno Junk (x2), Anatoli Krikun, Jaak Lipso, Priin Tomson, Georgi Zazitski, Raul Arnemann, Ivar Stukolkin, Jüri Tamm (x2), Allar Levandi, Toomas ja Tõnu Tõniste, Aleksei Budõlin, Indrek Pertelson (x2), Jaak Mae, Aleksander Tammert. 23.Nimeta 7- võistluse kavas olevad alad. 60/200 m jooks, kaugushüpe, kuulutõuge, kõrgushüpe, 60/100 m tõkkejooks, teivashüpe, 1000/800 m jooks 24. Nimeta eestlasi olümpiavõitjaid kergejõustikus. Jüri Tarmak, Jaak Uudmäe, Erki Nool, Gerd Kanter 25
64 Jüri Tamm 78.96 1984 Juha Tiainen 78.08 Karl-Hans Riehm 76.68 Klaus Ploghaus 76.68 1988 Sergei Litvinov 84.80 Juri Sedõhh 83.76 Jüri Tamm 81.16 Andrei Abduvalijev SRÜ Igor Astapkovits SRÜ Igor Nikulin SRÜ 1992 82.54 81.96 81.38 1996 Balázs Kiss 81.24 Lance Deal 81.12 Aleksei Krikun 80.02 Igor Astapkovits 2000 Szymon Ziólkowski 80.02 Nicola Vizzoni 79.64 79.17 2004 Kji Murofushi 82.91 Ivan Tihhon 79.81 Esref Apak 79.51 Vadim Devjatovski 2008 Primoz Kozmus 82
ö. "Kalevi" teine "kuldaeg": - 1967.a. Rahvaste Spartakiaadi II koht - 1969.a. NL a/ü meister - 1969.a.NL mv.-te IV koht (sisuliselt ühepalju punkte III kohaga) - 1970.a. võit USA koondise üle - 1971.a. NSVL Rahvaste Spartakiaadi III koht - mitmete rahvusvaheliste turniiride võidud 4. Mängijaisiksustest NL-i koondises T. Lepmets, J. Lipso, P. Tomson, A. Krikun, A. Tammiste, J. Salumets, I. Kullam ise NSVL koondise peatreeneri lävepakul 1970. aastal 48 aastasena. Võib ainult oletada, milliseid arenguid oleks tema nõusolekuga NL-i koondises tekkinud, s.h. ka meie meeste jaoks. 5. Selle perioodi aastatel 1971-76 I. Kullam taandus nõustavaks treeneriks, tüüri juurde said algul H. Krevald, hiljem August Sokk. Mitte küll nende tulekuga, aga seoses põlvkondade vahetusega
NL-i meitrivõistlustel tehakse üks esinduskoosseis. Tartu ,,Kalevi" sildi all tuuakse Tallinnast juurde algul Lepmets, hiljem Metsar, Suurkask, Tomson. Algas ,,Kalevi" n.ö teine ,,kuldaeg": 1967.a. Rahvaste Spartakiaadi 2. koht 1969.a. NL a/ü meister 1969.a. NL mv.-te 4. koht 1970.a. võit USA koondise üle 1971.a. NSVL Rahvaste Spartakiaadi 3. koht Mitmete rahvusvaheliste turniiride võidud Mängijaisiksused NL-i koondises: T. Lepmets, J. Lipso, P.Tomson, A. Krikun, A. Tammiste, J. Salumets. 1960-ndate aastate teisest poolest toimus ka välissuhete kasv, kuid välissõite oli ometi vähe. Ilmar Kullam pani aluse uuele korvpalli koolkonnale-kombineeritud liikumised, kiire palli liikumine, keskmängija kiirrünnakud. Vahepeal tuli Eesti korvpallis mõõnaperiood, kuid uus tõus saabus 1987.aastal, kui koondise etteotsa sai Jaak Salumets. Siis tulid ka tulemused: 1991.a.- NL meister 1992.a.- OM Euroopa kvalifik. 3. koht 1993.a.- EM-i 6. koht
1924 Pariis Roman Steinberg Kreeka-rooma maadlus Keskkaal 1928 Amsterdam Albert Kusnets Kreeka-rooma maadlus 1928 Amsterdam Andreas Faehlmann, Georg Faehlmann, William von Wiren, Nikolai Veksin, Eberhard Vogdt Purjetamine 1936 Berliin Voldemar Väli Kreeka-rooma maadlus 1936 Berliin August Neo Kreeka-rooma maadlus 1936 Berliin Arnold Luhaäär Tõstmine 1952 Helsingi Bruno Junk Kergejõustik Käimine 1956 Melbourne Bruno Junk Kergejõustik Käimine 1968 México Anatoli Krikun Korvpall 1968 México Jaak Lipso Korvpall 1968 México Priit Tomson Korvpall 1972 München Georgi Zazitski Vehklemine 1976 Montreal Raul Arnemann Sõudmine 1980 Moskva Ivar Stukolkin Ujumine 400 m vabaujumises 1980 Moskva Jüri Tamm Kergejõustik Vasaraheide 1988 Sul Jüri Tamm Kergejõustik Vasaraheide 1988 Calgary Allar Levandi Kahevõistlus 1992 Barcelona Toomas Tõniste, Tõnu Tõniste Purjetamine 2000 Sydney Aleksei Budõlin Judo 2000 Sydney Indrek Pertelson Judo
Vogdt Kreeka-rooma 1936 Berliin Voldemar Väli maadlus Kreeka-rooma 1936 Berliin August Neo maadlus 1936 Berliin Arnold Luhaäär Tõstmine 1952 Helsingi Bruno Junk Kergejõustik Käimine Melbourn 1956 Bruno Junk Kergejõustik Käimine e 1968 México Anatoli Krikun Korvpall 1968 México Jaak Lipso Korvpall 1968 México Priit Tomson Korvpall 1972 München Georgi Zazitski Vehklemine 1976 Montreal Raul Arnemann Sõudmine 400 m 1980 Moskva Ivar Stukolkin Ujumine vabaujumise s 1980 Moskva Jüri Tamm Kergejõustik Vasaraheide 1988 Sul Jüri Tamm Kergejõustik Vasaraheide
Anguilla, Dominica, Barbados, Antigua, Grenada, Saint Lucia, Trinidad ja Tobago, Saint Vincent, Jamaika, Montserrat, Saint Christopher ja Nevis. Tokio 10. Oktoober 24. Oktoober 1964 Esmakordselt toimusid olümpiamängud Aasias. Mexico 12. Oktoober 27. Oktoober 1968 Esmakordselt osalesid Saksa DV ja Saksa FV eraldi. Eestlastest osalesid: Svetlana Tsirkova võitis floretinaiskonnas kuldmedali, Jaan Talts võitis tõstmise poolraskekaalus hõbemedali, Anatoli Krikun sai korvpallis pronksmedali, Priit Tomson sai korvpallis pronksmedali, Jaak Lipso asi korvpallis pronksmedali, Tõnu Lepik oli kaugushüppes 5., püstitades Eesti rekordi 8.09, mis püsis kauem kui Robert Beamoni maailmarekord 8.90, Laine Erik jõudis 800 m jooksus poolfinaali, Mart Paama oli odaviskes 15, Rein Aun katkestas kümnevõistluse, Tiit Helmja jõudis sõudmises kahepaadil poolfinaali, Toomas Arusoo (esindas Kanadat) jõudis rinnuliujumises poolfinaali. München 26. August 11
Aleksander Kolmpere- kergejõustik Pariis 1924 Roman Steinberg- Kreeka-rooma maadlus Pariis 1924 Albert Kusnets- Kreeka-rooma maadlus Amsterdam 1928 Georg Faehlmann, William von Wiren, Nikolai Veksin, Eberhard Vogdt- purjetamine Amsterdam 1928 Voldemar Väli- Kreeka-rooma maadlus Berliin 1936 August Neo- Kreeka-rooma maadlus Berliin 1936 Arnold Luhaäär- tõstmine Berliin 1936 Bruno Junk- kergejõustik Helsingi 1952 Bruno Junk- kergejõustik Melbourne 1956 Anatoli Krikun- korvpall Mexico 1968 Jaak Lipso- korvpall Mexico 1968 Allar Levandi Calgary Priit Tomson- korvpall Mexico 1968 Georgi Zazitski- vehklemine München 1972 Raul Arnemann- sõudmine Montreal 1976 Jüri Tamm- kergejõustik Moskva 1980 Ivar Stukolkin- ujumine Moskva 1980 Jüri Tamm- kergejõustik Soul 1988 Allar Levandi- kahevõistlus Calgary 1988 Toomas Tõniste jaTõnu Tõniste- purjetamine Barcelona 1992 Aleksei Budõlin- judo Sydney 2000
Lõssov ja Heino Kruus (korvpall; hõbe); kergejõustiklane Bruno Junk (kergejõustik; pronks) 1956.a Melbourne: Mihhail Kaaleste (aerutamine; hõbe); Bruno Junk (kergejõustik; pronks) 1960.a Rooma: Hanno Selg (moodne viievõistlus; hõbe); Aleksandr Tsutselov (purjetamine; hõbe) 1964.a Tokyo: Rein Aun (kergejõustik; hõbe); Jaak Lipso (korvpall; hõbe) 1968.a Mexico: Svetlana Tsirkova-Lozovaja (vehklemine; kuld); Jaan Talts (tõstmine; hõbe); Anatoli Krikun, Jaak Lipso ja Priit Tomson (korvpall; pronks) 1972.a München: Jaan Talts (tõstmine; kuld); Jüri Tarmak (kergejõustik; kuld); Svetlana Tsirkova-Lozovaja (vehklemine; kuld); Georgi Zazitski (vehklemine; pronks) 1976.a Montreal: Aavo Pikkuus (jalgrattasport/ maanteesõit; kuld); Raul Arnemann (sõudmine; pronks) 1980.a Moskva: Viljar Loor (võrkpall; kuld); Mait Riismann (veepall; kuld); Jaak Uudmäe
annaabi.ee 
