jacob can campen 1596-1657 prantsusmaa jacques lemercien 1585-1654 prantsuse barokil oli klassitsistlik iseloom pranstlased ise jagavad oma stiili arenguastmeid valitsejate järgi järgmiselt louis 13 stiil 1625- 1660 selle ajal kujunes absolutism louis 14 stiil 1660-1710 riik see olen mina regendi stiil ehk vara-rokoko 1710-1725 asevalitseja kes valitseb valitjea teovõimetue ajal. regent louis 15 stiil ehk täisrokoko 1725-1760 lemercie on teinud sorbonni kriku pariisi esimene suuurem kuppelkirik prantsusmaal vaux le vmonte loss prantsuse instituudi hoone pariisis kuppelkirik kahe kõvera põhiplaaniga tiivaga Claude Perrault 1613-1688 Louvre'i kollonnaad Keskagse lossi baasil alustas ehitamist Sellest kujunes prantsuse kuningate residents Lossi kabel valmis 1710 Lossi üldpikkus oli 72m peeglite galerii Prantuse aiakunst ilelle aluse oania oli e Notre andre ke nitre 1613-1700
Ohverdamine-maagiline toiming, millega loodeti saavutada jumalate heatahtlikkust. Ennustamine-maagiline toiming ,mida sooritades püüti ette näha tulevikku. Ohvripaigad: Hiiie puu alune pind oli püha. Ristiusu mõjutused: · kommete muutumine, (matmine ristiusumoodi), · hakati kaelas kandma risti. 6) Ristisõda. · Põhjused: a) Hamburgi bremeni peapiiskop lootis taastada oma kriku liidripositsiooni. b) Kaupmehed arvasid et kristlik keskkond tagab suurema turvalisuse ja paremad kauplemisvõimalused. c) Vallutajad tahtsid maad. · tähtsamad lahingud: a) otepää linnuse vallutamine 1208 b) ümera lahing 1210. Eestlased võitsid. Sakala vanem lembit c) madisepäeva lahing 1217 suurim kaotus d) tartu ja saaremaa vallutamine 1227 · isikud:
Kiriku all on olnud Rooma riigi aegne surnuaed, seal on haudade labürint. Peetruse kondid läksid väga kauaks ajaks kaduma, otsima hakati 1939 ning 26. juuni 1968 kuulutati need leituks. 1626. aastal õnnistati kirik sisse, seal asub üle 100 mosaiigi ja mahutab umbes 20 000 inimest. Keskteljel asub Peetruse tool/troon. Idapoolses osas on 5. sajandist pärit pronksist Peetruse kuju, mis on osutunud suureks kultusobjektiks (nühitakse varbaid ). Notre Dame de la Paix, 1986 Püha Peetri kriku betoonkoopia Côte d'Ivoire'i pealinnas Yamoussoukrosis. Mahutab 18 tuhat inimest. Villa Borghese asub Roomas, ehitati kardinal Scipione Borghese jaoks aastatel 1613 1615. Tänapäeval muuseum, kus võib imetleda Itaalia skulptuuri 17. ja 18.sajanditel. Kuulsad : 1) Tritoni purskkaev autor Giovanni Lorenzo Bernini; 2) Trevi purskkaev , keskel asub Okeanose figuur autor Nicolo Salvi.
Hollandi realistlik barokk · Esimene kodanlik maa, kus kiriku võim lõdva. · Valitsev usk kalvinism, mis eitas kriku pilte · Pildid väikese mõõtmelised ja kunstnikke kutsusi ,,väikesteks hollandlasteks" · Maaliti natüürmorte, iseloomulik spiraalselt kooritud tsitrusvili · Maaliti ka igapäeva olustikku ja maastikke. Lisaks ka paraadportreesid. · Skulptuur on tihedalt seotud arhitektuuriga. Skulptuur kujutab sageli valgust ning kujud asuvad hoonetes olevates nissides. Kuulsaim skulptor Bernini Frans Haes 1580-1666 · Kõige vingemate naeratuste maalija · Oli 12 last, armastas viina juua ja kakelda.
Ilmalik: sansoonid, saksa liederid Vaimulik: missad ja motetid MADALMAADE MÕJU VEEL Hilisrenessanssi kirikumuusika o Lutheri protestantlik reform o Luteri koraalid, saatis orel, tehti mitmehäälseid kooriseadeid Värsstekst Korduv lihtne meloodia Uue tekstiga kohandatud Rooma koolkond o Järgis kirikukogu juhiseid o Giovanni Pierluigi da Palestrina Eluajal ei olnud imetletud Alguses rooma kriku kapelli juht 1555 sai temast paavsti isikliku kapelli laulja Lateraani basiilika kapellmeister lahkus konflikt Oli abielus igast jura Vaimulik looming Kuid ka ilmalik Missatsüklid ja paroodiamissad Veneetsia koolkond o Püha Markuse kirik o Kaks orelit, koos koori ja teiste pillidega tekitati mitmekoorimuusika kajaeffekt o Alusepanija Adrian Willaert o Kasutati palju pille: orelid, tromboonid, vioolasid
EESTI KIRJAKEELE AJALUGU I Kirjakeele vanim periood 13.–16. sajandini. Esimesed tänini säilinud, peamiselt käsikirjalised tekstid. Kirjaviis on ebaühtlane, alamsaksa- või poolapärane. Esimesed eestikeelsed fraasid on kirja pandud 13. sajandi esimesel poolel Henriku Liivimaa kroonikas, nt Laula! Laula! Pappi; Maga magamas. 16. sajandist alates kujunevad eraldi põhja- ja lõunaeesti kirjakeel ehk tallinna ja tartu keel. Esimesest säilinud trükitekstist, Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismusest (1535), on säilinud 11 katkendlikku lehekülge. Tähtsamaid tallinnakeelseid allikaid: Kullamaa käsikiri (1524–1532), mis sisaldab katoliku palveid ja usutunnistust, pärisnimesid ja üht lauset. On säilinud ka paar käsikirjalist vandeteksti ja talurahvaõiguse katkend. Tähtsamaid tartukeelseid allikaid: Johannes Ambrosius Velteruse ja Laurentius Boieruse jesuiitlikud tekstid; ametitunnistus silmaarst Sigismund Awerbachile. Tekstinäide Wanradti ja ...
vaarid - sarikad, lengid - ukse- või aknapiidad. 3 Inimene: karv, naba, pürst e hari, seep; vokk, lõng, ketrama. Toit: kartul, kurk, spinat, sibul, kits, kalkun, jääger, jaht, karpkala, tint. Merendus: ankur e lass, kiiker, hottermann, mast, raa e viikingi puri. Raha: münt, taaler, veering, tukat. Elukutsed: amet, antverk e käsitööline, meister, sell, käärid, haamer. Kool (plein+stein= pliiats), kriku sõnad, muusika, kaardimängud. Vene laenud Sõjaväelised: munder, pagun, kasarm, ranits, tääk, majakas, medal, nuut, türm; uulits, vaksal. Raha: kopikas (oda-kopjor), tengelpung, sovotnik e kuldmünt, paju (pajukile - pennsionile) Toit: kapsas, porgand, borš, seljanka, kissell, samagon e puskar; mahorka e ise tehtud tubakas. Barbarismid: ladna, siva, davai, vaaritama. Pintsak. Vulgarismid: looder, tolvan, suli, ment, pogra e piirivalvur. Germaani laenud (14-15 saj, meremehed)
taldrik, vaarid sarikad, lengid ukse või aknapiidad. !3 Inimene: karv, naba, pürst e hari, seep; vokk, lõng, ketrama. Toit: kartul, kurk, spinat, sibul, kits, kalkun, jääger, jaht, karpkala, tint. Merendus: ankur e lass, kiiker, hottermann, mast, raa e viikingi puri. Raha: münt, taaler, veering, tukat. Elukutsed: amet, antverk e käsitööline, meister, sell, käärid, haamer. Kool (plein+stein= pliiats), kriku sõnad, muusika, kaardimängud. Vene laenud Sõjaväelised: munder, pagun, kasarm, ranits, tääk, majakas, medal, nuut, türm; uulits, vaksal. Raha: kopikas (odakopjor), tengelpung, sovotnik e kuldmünt, paju (pajukile pennsionile) Toit: kapsas, porgand, bors, seljanka, kissell, samagon e puskar; mahorka e ise tehtud tubakas. Barbarismid: ladna, siva, davai, vaaritama. Pintsak. Vulgarismid: looder, tolvan, suli, ment, pogra e piirivalvur. Germaani laenud (1415 saj, meremehed)
1863. aastal akadeemik Gorbanov Peterburist. 1994. aasta septembris põletasid Eestit vallutava Punaarmee eest taganeva Saksa armee üksuse sõdurid Tori kiriku hoone koos sisustusega maani maha. Sõja järel püüdis kogudus kirikut taastada, kuid 1961. aastal keelasid võimud taastamistöö. Kiriku varemetesse rajati lasketiir. Kui 1980. aastal lasketiir maha jäeti, kasvasid kirikusaali puud.(Lisa 1) Kirik jäi varemetesse. Puud langetati 1989. aasta sügisel. Kriku ametlik taastamine algas 7.aprillil 1990. aastal. Tori kirik otsustati taastada mälestusmärgina kõigile Teisa maailmasõja ohvritele. 1990-1995. aastatel hoone karp suleti; 1992. sai kirik raudbetoonvöö ja katusekandjad; 1993. aastal paigaldati tornikiiver ja 02.mail 1993. pühitseti uus kirikukell(Lisa 2), mis valati Rootsis Singaturis. 1994. aastal ehitati kirikule katus ja valmis veskikividest altar(Lisa 3). 1996. aastal taastati käärkamber kahe korruselisena ning kirik sai
ole kuningal õigus tühistada. Nendega ühinesid ka osa aadlike ning vaimulike saadiukuid. Peagi nimetas Rahvuskogu end ümber ASUTAVAKS KOGUKS, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema sellega alguse uuele riigikorrale. Kuningas oli sunnitud tunnistama Asutava Kogu õigust välja anda seadusi ning lubada ka rahvuskaardi tegevuse. Võeti vastu ``Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon``. Veel võõrandati kriku maad ja pandi oksjonile. Kukutati Monarh. Vabariigi loomine: Kui kuningas oli kukutatud oli konstitutsioonilise monarhia ajajärk lõppenud ja oli vaja koostada uus põhiseadus. 2. Venemaa sotsiaalne struktuur ja etikett 19. sajandil Sotsiaalne struktuur: Peeter I reformid panid paika Venemaa sotsiaalse struktuuri, mis püsisid kuni 1917.aastani. Selles eristusid selgesti privilegeeritud ja maksustatud seisused. Privilegeeritud seisuste
Pealtvaatajatele ehitati tribüünid, kust nad said võistlusi vaadata. Rüütlitele andis see võimaluse võta aadlineiude tähelepanu, mis mis omakorda võis viia soodsa abiellu sõlmimiseni. Edukat rüütlid said laialt tuntuks. Kirik suhtus turniiridesse taunivalt ja püüdis nende pidamist keelata. Kiriku silmis õhutasid turniirid rüütlite edevust, ajendasid neid mõttetule verevalamisele ja tõmbasid eemale õigelt teelt : pühendunud võitluselt ristiusu eest. Kriku suhtumine turniiridesse ei andnud aga tulemusi. 26.Linnarahva pidustused *Neid pidasid nii gildid ja tsunftid omaette kui ka terve kodanikkond üheskoos. Tavaliselt oli pidustustel kiriklik taust, kuid kasvasid ka sellest sageli välja. *Kõige silmapaistvam üritus keskaegses linnas oli varakevadise paastu alust tähistav vastlakarneval. Selle ajal püüti võimalikult palju süüa, et koguda rammu järgnevaks 40päevaseks kurnavaks paastuks
· Tegelikult riik laostus · Valitsesid tsaari harimatud pooldajad · Tatarlaste retk Moskva alla 1571 · Lõppes linna vallutamise ja mahapõletamisega · Tsaar suri sisuliselt ilma pärijata · Poeg Fjodor ei olnud võimeline riiki valitsema · Algas ligi 30 aastat kestnud Segaduste aeg Katolik kirik Sancta Romana Ecclesia Kirik varakeskajal · Gregorius Suur(590-604) · Kiriku autoriteedi kasv · Kriku institutsiooni välja kujunemine · Ulatuslik misjonitöö · Frankide aeg · Kirkuriik(756) · Kirikukümnise sisseseadmine · Karolingide renessanss · Aacheni õukonnaakadeemia(alcuin) · 9.10 sajand languse ajajärk Kloostrid · Lad.k ,,Claustrum" suletud koht · Tekkisid hilise keisririigi ajal · Benedictuse Nursiast(püha benedictus) · Olulism reformaator · Kuulutati Gregorius I poolt pühakuks · 529 Monte Cassino
eluruumideks koguduse töötajatele, vasakpoolses pidi paiknema 400-500 kohaga õppesaal ja kogudusetöö ruumid; esimene on tänaseni ehitamata, teine valmis 1931.aastal Artur Kirsipu projekti järgi, millel puudus algprojekti hooneosi tervikuks ühendav torni poole tõusujoones kulgev katusejoon. Ehitusmaterjalina kasutatud punane tellis te eb kiriku tartulikuks, luues sideme Jaani kiriku ja Toomkirikuga, Peetri ja neitsi Maarja pärispatuta saamise kirikuga. Jõuliselt massiivse kriku aktsendiks on obeliskliku kiivriga torn. Horisontaalsust rõhutavaid vorme nagu massiivne müüristik, raske kivist mansadkatus, poolümarad ärklid, ümarkaarne portal ja kaaraknad, tasakaalustavad liseenid, kõrged kitsad ristkülikukujulised aknad ja eenduvalt-taanduvalt vertikaaljooni moodustav müüriladu. Tellise dekoratiivseid omadusi pidid eriti esile tooma tiibhooned, mis olid kavandatud ornamentaalse tellislaoga. Protaal on kujundatud keskaegse astmikportaalina
25. Mail 1765.aastal kõrgemal pool heakskiidetud projekti tegi andekas Peterburi arhitekt Pjotr Jegorov. Jegorov kujundas hiljem koos J. Feltjeniga Peterpuri Suveaia Neeva-poolse azuurise metallvõre ning Marmorpalee abikorpuse. Projekti realiseerimiseks saadeti pärnusse majanduskontrori arhitekti abi ivan jakovlev, kes viibis kiriku ehitusel kuni selle lõpliku valmimiseni 1768. Aastal. Pärnu püha jekaterina kriku põhiplaaniks valis arhitekt keskkupliga kaetud kreeka risi kuulise variandid, mille venne õigeusu kirik oli bütsantsist üle võtnud. Jekaterina kirikul on kolmel küljel poolsammastega toestatud lamedad kolmnurkviilud ning läänes peahoonega orgaaniliselt kokkusobitatud kolme astmeline kellatorn, mida kaunistavad karniisid, pilastrid ja voluudid. Keskkupli tambuuri ümbritsevad neli väikest kandilist akendeta tornikest
mõistes nii ooperi kui ka oratooriumi (tegevustik minimaalne, lavastamata või vähe lavastatud) tunnustega. (Oratoorium tuleneb sõnast oratio palvesaal; need olid ruumid, kuhu koguneti palvetamiseks väljaspool jumalateenistust.) Oluliseks muutub ooper Roomas 1620ndate aastate paiku (üks esimesi olulisi Rooma oopereid oli Stefano Landi ,,Orpheuse surm" 1619), ka tänu Barberini rikka aadlisuguvõsa toetusele. Põhiline etenduste andmise aeg oli karnevaliaeg. Roomas kui roomakatoliku kriku keskuses viljeldi ooperit eelkõige rohkearvulise vaimulikkonna ja rikaste aadliperekondade toel. (Siin polnud ka üht keskset õukonda.) Mitmed kardinalid kirjutasid ise libretosid, nende seas oli ka tulevasi paavste. Siit võib järeldada, et eelistati vaimulikke teemasid näiteks pühakute elulood. Samas aga kasutati endiselt ka mütoloogilist ainestikku. Rooma oopereid iseloomustavad suured koorid, uhked dekoratsioonid, lavaefektid
(eestlased, sakslased). Kihelkond oli madalaim kiriklik üksus. Mitu kiheldkonda koos moodustasid praostkonna. Praoskonna ees oli praost, mille ametit pidas üks kihelkonna pastor, kes äitis siis ka lisaks praosti kohstusi. Aadli ja vaimulikkonna koostöö kiriku haldamises toimus enamvähem üksmeeles, eranidks oli Eestimaa kubermang, kus Rootsi ajal rüütelkonnal polnud kirikuvalitsemisel eesõigusi. Vene valitsuse tulles, rüütelkond allutas ka Eestimaa kriku enda kontrolli alla, sellest tuli nende vahele ka pidev konflikt ja hõõrumine. Teised alad balti erikorra süsteemis oli aga enamvähem konfliktivaba eksisteerimine. 18 sajandil vaimulik seisus oli küige haritum seisus siin aladel. Eeltingimus pastorile oli ülikooliharidus. Üks probleem oli pastorite keeleoskus- umbes pooled pastorid 18 saj olid sisse rändanud kuskilt saksa aladelt ja tulnud siia leiba teenima Pietism- sai alguse saksa aladel 1670nendatel
annaabi.ee 
