gegründet und hatte als erstes noch heute bestehendes Land der Bundesrepublik eine neue demokratische Verfassung. Seine unmittelbaren Vorgängerstaaten waren der Volksstaat Hessen und die preußischen Provinzen Kurhessen und Nassau, die der Freistaat Preußen am 1. April 1944 durch Teilung der Provinz Hessen-Nassau schuf. Näheres zum Wappen Näheres zum Flaggen Hessen on Saksamaa liidumaa. Hesseni liidumaa jaguneb halduslikult 21 kreisiks ja 5 kreisivabaks linnaks. Kreisivabad linnad · Darmstadt · Frankfurt (Maini ääres) · Kassel · Offenbach · Wiesbaden
* kõrgeimaks ametiisikuks sai Poola asehaldur. Maa jagati presidentkondadeks ehk vojevookondadeks. Kohalke aadli esindusorganiks jäi maapäev. * katoliku kirik alustas vastureformatsiooni, võitlus luterluse vastu. Tartus hakkas tegutsema jesuiitide ordu. Rajasid erinevaid haridusasutusi, ka gümnaasiume. * 1584 andis Poola kuningas Valgale linnaõiguse. ROOTSI AEG PÕHJA-EESTIS: * kohaliku aadli suur mõju säilis, kuningat esindas Tallinnas Kuberner. Territoorium jagati 4- ks maakonnaks ehk kreisiks Harju, Viru, Järva ja Läänemaa * Rootsi kuningas soovis läbi viia reforme, riigi maale rajati riigi mõisad, mida valitsesid foogtid(maksud ja kohus) * 1600 kehtestati riigi mõisate talupoegadele ühtsed maksud. Eramõisates jäi kehtima aadlike omavoli * säilis maapäev * ei õnnestunud kaotada täielikult pärisorjust TAANI AEG SAAREMAAL: * Saaremaa sai sõjast kõige vähem kannatada * aadlike privileegid säilsid. Samas viis taani kuningas läbi reduktsiooni ja võttis mõisnikelt
- Eramaade osatähtsus Rootsi valdustes suurenes pidevalt. Kuningas andis riigimaid kas teenete eest silmapaistvatele isikutele või müüs neid erakätesse, kuna riik vajas pidevateks sõdadeks suuri rahasummasid. Eravalduste suurenemisele pani piiri 1682.aastal alanud "Suur reduktsioon", millega riik võttis suure osa valdustest tagasi. - Aadlikke esindas Eestimaa Rüütelkond, mille kõrgeimaks organiks oli maapäev. - Eestimaal asuvad eramaad jagunesid neljaks maakonnaks ehk kreisiks ( Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa). - Rootsi aegsest haldusjaotusest lugege ka õpik lk.102-103. D) Haldusjaotus ajal, kui kogu Eesti ala oli Rootsi valduses ( ehk 17.sajandil): - Kui kogu Mandri-Eesti oli langenud Rootsi valdusesse, muudeti ka halduskorraldust. - Rootsile kuuluv Eesti ja Põhja-Läti ala jagunes kaheks kubermanguks: 3 · Eestimaa kubermang- alad hõlmasid Põhja-Eestit. Eestimaa
säilisid. Kettler hakkas valitsema Kuramaa hertsogiriiki. Tema perekond valitses seal veel kaua aega. 1572-1577 oli kogu mandri Eesti välja arvatud Tallinn Venemaa käes. Ivan IV abil kuulutas MAGNUS välja Eesti Kuningriigi. Magunus on olnud ainuke Eesti kuningas. Vastutasuks aitas Magnus vene vägedel kahel korral Tallinnat piirata. KOLME KUNINGA PERIOOD Peale Liivi sõda jätkusid Poola ja Rootsi vahelised sõjad. Rootsile kuulunud Põhja-Eesti jagunes neljaks maakonnaks ehk kreisiks: Harju, Viru, Järva ja Läänekreis. Neile lisaks 7 linnuse lääni: Tallinn, Paide, Rakvere, Norra, Haapsalu, Koluvere, Lihula. Linnuseläänide allosadeks olid mõisaläänid. Riigimõisate valitsejateks olid foogtid. Kuninga esindajaks oli Tallinnas kuberner. Kohalik rüütelkond käis koos Maapäevadel - rüütlite omavalitsus. Eestit nimetati Eestimaa Hertsogkonnaks. Peale Liivi sõda oli Eesti alal jaotatud 3 kuninga vahel. Algas nn kolme kuninga aeg.
Maa jagati kolmeks presidentkonnaks (hiljem vojevoodkonnad). Kohalikud aadlikud said esindusorgani Maapäev. Poolastamise juures taheti maa muuta "vastureformatsiooniga" taas katoliiklikuks. Selles etendas suurt osa jesuiitide ordu, kes hakkasid preestrite kollegiume kujundama, rajasid gümnaasiumi ja tõlkide seminari, et eestikeelseid jumalateenistusi pidada. Rootsi ala, Põhja-Eestit, nimetati Eestimaa Hertsogkonnaks, jaotati aga seitsmeks linnuselääniks ja neljaks maakonnaks (kreisiks). Kohalik aadel säilitas suure mõju. Riigimaid haldas kohalik kuberner, kes sõdades täitis pealiku kohustusi. Makse kogusid ja kohut mõistsid mõisate foogtid. Anti korraldus maksude ühtlustamiseks, et foogtid nõrka järelevalvet ei kuritarvitaks. Rootsi aja algul kasvas talurahva teopäevade arv. Saaremaal kinnitati aadli senised õigused ning aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. Taanlased panid oma võimu aga kindlalt maksma. Teostati reduktsioon, mis tekitas aadlikes pahameelt
Mõisnik juhtis oma maaalal kogu elu. Ainsaks tähtsamaks mõisniku kohustuseks oli ratseteenistus sõjaväes: iga 15 adramaa kohta pidi kutse korral riigi teenistusse ilmuma üks täisvarustuses ratsanik. Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna, millel oli oma asutused ja ametiisikud. Toimis konkureerivana riigivõimu kõrval. Rüütelkonna kõrgeimaks asutuseks oli maapäev, millest võtsid osa kõik mõisate valdajad. Eestimaa jagunes 4 maakonnaks ehk kreisiks: Harju, Viru-, Järva- ja Läänemaa. Kõik kuningate uuenduskatsed leidsid mõisnike seas tugevat vastupanu. Kuid kuningad vajasid mõisnike toetust, mistõttu tehti järelandmisi ja riik läänistas aadlile järjest rohkem mõisaid. Saaremaa Taani riigi osana: Taani võimud kinnitasid aadli seinised eesõigused. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. Rüütelkonna mõju oli Saaremaal väiksem kui Eestimaal, aadlilt nõudev ratsateenistus suurem ning maadest kuulus riigile 2/3
jälgis, et aadel taäidaks ratsateenistuse kohutust;jälgida riigitalupoegadelt maksude laekumist). Linnuselään on üks seitsmest maa-osast, milleks Eestimaa hertsogkond jagati. Põhja-Eesti aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna. Foogtid valitsesid kohapeal riigimõisaid. Rüütelkonna kõrgemask asutuseks oli aadli maapäev, millest võtsid osa kõik valdajad, maapäeva juhatas rüütelkonna pealik. Eestimaa jagunes 4 maakonnaks e. kreisiks: Harju-, Viru, Järva- ja Läänemaaks. Saaremaa rüütelkond see oli aadlike liit, kes elasid Saaremaal. Riik teostas reduktsiooni (e. võttis osadelt mõisnikelt maa tagasi). Riigimaid haldas kuninglik asehaldur; maa oli jagatud ametkondadeks eesotsas valitsejatega, kelle abilisteks olid talupoegadest valitud vanemad. Ametkonnad jagunesid vakusteks. 20. Rootsi võimu kehtestamine kogu Eesti alal. 1629
Rootsi kuningad kinnitasid kõik aadli senised õigused ja eesõigused. Esialgu sai Rootsi riik oma käsutusse suured maavaldused, riigi kätte läksid ordu, piiskopi ja kloostrimaad ning osa aadlike maid Riigi mõisates üritas Karl IX makse ühtlustada (kümnis asendati kindla maksuga ja vähendati koormiste liike) ja püüdis siinseid alasid rootsistad *Riiklik haldusjaotus: Kogu provints oli jagatud 4 maakonnaks e kreisiks: Lääne, Harju, Viru ja Järva 20
korral riigi teenistusse ilmuma üks täisvarustuses ratsanik. Aadlite hulgas domineerisid endiselt sakslased, kuigi Eestis tühjaks jäänud mõisad läänistati tuntud Rootsi suguvõsa liikmetele. Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna, mis konkureeris riigivõimu kõrval. Rüütelkonna kõrgeimaks asutuseks oli maapäev, millest võtsid osa kõik mõisate valdajad. Maapäeva juhatas rüütelkonna pealik. Eestimaa jagunes 4 maakonnaks ehk kreisiks: Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa. Igas neist olid aadlikest haagikohtunikud. Rootsi kuningad astusid välja ka talurahva peksmise ja ihunuhtluse vastu, kuid mõisnikud sellest ei hoolinud. Eriti astus välja talupoegade kaitseks Karl IX, kes nõudis, et talupoegade pojad saaksid ka loodavaisse koolidesse minna, et riigipäeval seisaks seal ka talupojad, et pärisorjus kaotataks, ta soovis rootsistamist nii õiguslikult kui ka halduslikult. Ometi jäid aga need ainult sõnadeks
Staarostid allusid otse keskvõimule. 1598. ordinatsiooniga muudet presidentkond vojevoodkonnaks. Liivimaal ja Lõuna-Eestis vallataolised ühikud – vardjaskond. Vardjas või kubjas oli vahemikeks riigi ja talupoegade vahel. Kohaliku aadli esindusorganiks maapäev. Rootsi võim P-E: Eestimaa hertsog- e vürstkond, eesotsas asehalduri e kuberneriga. Provints jagunes 7 linnuselääniks, mis omakorda jagunes mõisaläänideks. Maa jagunes Harju, Viru, Järva ja Lääne maakonnaks e kreisiks. Foogtid kogusid makse ja mõistsid kohut. Siseküs-te otsust rüütelkonna käes. Taani võim Saaremaal: riigimaid haldas asehaldur. Kroonumaad jagunesid ametkondadeks eesotsas valitsejatega, kelle abilisteks talupoegadest valitud vanemad e kupjad ja kiltrid. Ametkonnad jagunesid vakusteks. Ka Saaremaal omaette rüütelkond. Rootsi aeg (1645-1710) Uus halduskorraldus. P-Eestis 4 maakonda, Liivimaa kubermangus Tartu, Pärnu ja Saare maakond. Kõrgemaiks valitsusametnikeks kindralkubernerid
Leedu Põgenike Abistamise Komitee (1914)- 1914. aastal rajati Vilniuses Leedu Põgenike Abistamise Komitee ehk Leedu komitee, mille eesotsas oli M. Ycas ja A. Smetona. Pärast Vilniuse langemist osa liikmetest Leedu komiteest põgenes Petrogradi ja loodi sinna Leedu esinduse. Teine osa jäi kodumaale, püüdes edasi tegutseda. Saksa okupatsioon Leedus (1915-1918)- 1915. aastal moodustasid sakslased Leedu- Kuramaa administratsiooni, mis jagati 34 kreisiks ja 230 vallaks (Saksa valdussüsteem). Karm rekvisitsiooni- ja töösunnipoliitika. Rekvireeriti toitaineid ja töösunnipoliitika oli seotud tööjõu puudusega. Esialgu sakslased soovisid Leedut annekteerida, kuid hiljem kui USA sekkus hakati soosima leedulaste rahvusliku taotlust. Leedu Taryba (Maanõukogu) moodustamine (september 1917)- 20 liikmeline rahvusnõukogu, millesse kuulusid rahvusvähemused - valgevenelased, juudid, poolakad. Esimeheks sai A. Smetona
peamees - kogunes kolme aasta järel (17.saj. keskpaigast alates igal aastal) - osalema pidid kõik Eestimaa aadlimõisade valdajad 2. Maanõunike kolleegium kasutas kõrgeimat võimu ajal, mil maapäev ei olnud koos - 12 eluaegset liiget ja valis oma liikmed ise. · II Aadli kohalik omavalitsussüsteem: - Eestimaa oli jagatud 4 maakonnaks ehk kreisiks · III Kohtukorraldus aadli kontrolli all: 1.Ülemmaakohus, mille moodustas maanõunike kolleegium: - ei allunud Rootsi kuninga juhtimisele 2.Alamateks kohtudeks meeskohtud · Tulemus: - Eestimaa ülemereprovintsi ei inkorporeeritud Rootsi tuumikalade (Rootsi-Soome) koosseisu! Nt Rootsis-Soomes aadlist sõltumatu kohtukorraldus Rootsi läänistuspoliitika
jagunes linnuseläänideks (7), mille eesotsas oli lääniasehaldur jagunesid mõisaläänideks e riigimõisateks, mille eesotsas oli foogt aadli omavalitsus: moodustati Eestimaa rüütelkond kõrgeim võimuorgan maapäev maapäevade vaheaegadel valitses maanõunike kolleegium rüütelkonna peamees, maanõunike kolleegiumi esimees kogu provints oli jagatud 4 maakonnaks e kreisiks: Lääne, Harju, Viru ja Järva kohtuvõim: ülemmaakohtuna tegutses maanõunike kolleegium, millele allusid mees ja mõisakohtud kõige alamad kohtunikud olid haagikohtunikud Saaremaa Taani valduses Taani kuningas kinnitas aadli senised privileegid riigi maid (2/3) oli rohkem kui mujal Saaremaast sai Taani provints, kus kuningat asendas asehaldur provints jagunes ametkondadeks e mõisaaladeks, mis omakorda jagunesid vakusteks aadli omavalitsus loodi Saaremaa rüütelkond
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda
annaabi.ee 
