pidusöögid olid Eesti Aleksandrikooli algus Meie rahvuse Praeguseks on rajatud rahvusliku liikumise igasse Eesti kihelkonda kõige kandvamaks komiteed, kus saab juhtmõtteks on saanud annetada raha. hariduse idee. Meie Esimene suurem oma Pulleritsu külakooli heategevus üritus on õpetaja härra Jaan Mäidu mõisas Adamson oli asunud külapoiste pool meid toetama, et me korraldatav näitemäng. rajaks kreisikooli Etenduse pilte on 5 tasemel kooli, et meie rubla, millest pool oma lapsed saaksid kogutud summast tulevikus suurteks läheb kreisikooli mõisnikeks ja toetamiseks. Siit rahvajuhtideks saada. üleskutse ka rahvale, Kahjuks peame kui soovite, et teie tõdema, et peame kooli võsukesteks saaksid rajama rahva enese suure rahvajuhid, siis rahaga ja seda ka ülal palun minge annetage
Eduard Vilde sündis 1865.ndal aastal Pudiveres. Ta ise Jüri Vilde oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Mõned nädalat peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard Vilde kasvukodu. Seal möödus ta lapsepõlv ning alles 1880. Aastal kolis pere Tallinna. Esimeseks kooliks oli tal koduõpilaste ring. Seejärel (1875) astus Eduard nn Kentmanni kooli. Kahe aasta pärast lõpetas ta selle mitte eriti hästi, ning Tallinna Kreisikooli pääsemiseks pidi ta kursust kordama. Ta astus Wietingi esimesse elementaarkooli. Seal õppis ühe semestri ning pääses kreisikooli. Kolme aasta pärast lõpetas ta ka selle. Eduard Vilde hakkas aega veetma peale kooli lugedes ja teatris käiies. Luges enamasti välismaa autorite teoseid. Eesti kirjandusest luges ta vaid ajalehti. Nii õppis ta Eesti kirjakeele selgeks ja hakkas tegelema kirjutamisega. 1882. Aastal valmis ta esimene jutt ,,Kurjal teel".
Eduard Vilde Eduard Vilde sündis 4. märtsil 1865 Pudivere mõisas. Eduard Vilde oli meie suurim kriitilise realismi perioodi kirjanik. Oma lapsepõlve veetis ta Muugal, kus tema isa oli mõisa aidamees. Arvatakse, et Muugas kogetud lapsepõlv inspireeris Vildet kasutama mitmeid tegelasi ja sündmusi oma hilisemas loomingus. Hiljem Vildede perekond lahkus Muugalt, et lapsed saaksid hea hariduse ning 1878. aastal asus Eduard õppima Tallinnas Saksa kreisikooli, kus ta õppis kuni 1882. aastani. Eduard Vildet paelusid juba kooliajal rohkem humanitaarained, ta vaimustus kirjandusest ja teatrist. Viimasest isegi nii palju, et lühikest aega pärast kreiskoolist lahkumist, kus tal oli konflikt kooli juhatusega, kavatses ta leiba teenida kutselise näitlejana. Kirjanduslikku tegevust alustas ta 17-aastaselt ja oli äärmiselt viljakas. Ta kirjutas peaaegu kõike jutustusi, näidendeid, naljajutte, romaane. 1882
Kreutzwald ema Anni elama Võrru, oma perekonna juurde. Haridus 1815 1818 aastal õppis ta Rakvere saksakeelses linna-algkoolis ja kreiskoolis. Õpingud Rakveres katkesid majanduslike raskuste tõttu. 1819 aasta algul pääses Kreutzwald õpinguid jätkama Tallinna kreiskoolis kui kavatsetava külakoolmeistrite seminari õpetajakandidaat. Pärast kreisikooli lõpetamist aastal 1820 oli Kreutzwald õpetaja Tallinna 2. poiste algkoolis. Pärast õpetajadiplomi saamist aastal 1823 siirdus ta Peterburi, kus ta oli koduõpetaja. Tagasi Eestisse jõudis Kreutzwald 1825 aasta sügisel. Pärast Peterburi elu asus Kreutzwald elama Tartusse, kuhu ta jäi terveks kaheksaks aastaks. 1826. aasta algul tegi ta Tartu ülikooli sisseastumiseksamid arstiteaduskonda. Saades ühtlasi tuttavaks ka Friedrich Robert Faehlmanniga
Ta algatas venestamise Nikolai II Venemaa keiser, kes jätkas oma isa poliitikat vastureformiteoorias. Jannsen ärkamisaja tegelane, kes ärgitas eesti talupoegi oam maad endale ostma, ta asutas eesti keelse ajalehe, oma tütrega asutas Vanemuise seltsi ning korraldas esimese eesti laulupeo. Hurt ärkamisaja tegelane, kes asutas eesti kirjameeste seltsi, et oleks aina rohkem ja rohkem kirjutisi eesti keeles, asutas esimese eesti keelse kreisikooli Aleksandrikool. Jakobson ärkamisaja tegelane, kes asutas eesti keelse ajalehe Sakala. Ta arvustas tugevalt ühiskondlike olusid. Tõnisson asutas ajalehe Postimees. Ta nõudis emakeelse hariduse taastamist vene ajal. Ta seisis uhkelt vastu venestamisele rääkides eesti keelt isegi siis kui see oli keelatud. Päts asutas Tallinnas ajalehe Teataja, kus avaldati rahvuse säilitamise kõrval ka muret eestlaste majanduselu korras hoidmise kohta. Teemad Suured reformid Venemaal
looduse keskel, sest vanem vend Joosep viidi varakult naaber valda Tõllistesse kooli. See võis olla üheks põhjuseks, miks kirjanikul tekkis kalduvus üksindusele. Vanemas põlves kujunes kirjanik täielikuks erakuks. Oma esimesed kooliteadmised sai luuletaja oma koolmeistrist isalt. Omajagu aitasid seda kujundada talu sulaselt Jaan Külvajalt kuuldud rahva-pärimuslikud lood. Õpinguid jätkab kirjanik Tartus 2. elementaarkoolis, lõpetas 1858.aastal Tartu kreisikooli ja 1861. aastal Tartu õpetajate seminari. Nüüd suundus ta Lätimaale Gulbene mõisa koduõpetajaks, kus andub edasiõppimisele ja alustab samal ajal ka oma kirjanduslikku tegevust. 1862.aasta sügisel asus Fr. Kuhlbars Viljandisse, kus ta töötas pedagoogina 33 aastat. Oma kirjanikunimeks võttis ta linna nime kus ta elas ja töötas Villi Andi. Suviti elas Fr. Kuhlbars vahetevahel vanemate, hiljem vend Joosepi pool, kes oli Uniküla kogukonna kirjutajaks ja suri 7. juunil 1917
Tema loomingu paremik ajaloolised jutustused, eriti ,,Tasuja" on läbi aastakümnete avaldanud suurt ühiskondlikku mõju ning leidnud kindla koha meie klassikalise kirjanduse pärandis. Juba varajases nooruses paistis Bornhöhe silma oma erilise andekusega muusikas, kirjanduses, spordis kui ka kunstis ning nooruki eas ilmusid tema sulest ka mõningad kirjanduslikud tõlkekatsetused. 1877. aastal lõpetas ta auhinnaga kreisikooli, pärast mida rakendas end mõneks ajaks tööle maamõõtja joonestussaalis. Pärast seda juhtus ta oma kirevas ja vaheldusrikkas elus sageli töökohti ja elupaiku vahetama, tehes seda lausa ligi kolmekümnel korral. Oma tähtsaima teose ,,Tasuja" kirjutas Bornhöhe 17-aastasena Põltsamaal kihelkonnakooli abilisena. Teose lõpetas ta aga Tallinnas, kus see aastal 1880 ka trükiti. Sel perioodil püüdis ta toimetada ka oma kirjanduslikku almanahhi ,,Lindanisa".
väga tõetruud ja värvirikkad, kuna mulle medlivad väga selged ja tõetruud maalid siis meelidb mulle ka Köleri kunst. 3 Johann Köleri elu algus Johann Köler sündis 8. märtsil 1826. aastal Lubjassaare rendikoha pidaja seitsmenda lapsena. Vaesusele vaatamata püüdsid vanemad anda Johannile paremat haridust ja saatsid ta õppima algul Viljandi alg- ja seejärel kreisikooli. Juba 13- aastaselt oli ta sunnitud ise elatist teenima hakkama. Köler asus tööle Vastemõisa valitseja Faberi abilisena, kes noormehe kunstiandeid nähes soovitas tal astuda selliks oma venna, Võnnu (Csise) maalermeistri juurde. 1839 sõlmis Johann Faberiga sellilepingu seitsmeks aastaks. Andekas noormees ei rahuldunud siiski maalriametiga, vaid püüdles kõrgemale. Haridus
lõpuks naasevad kõik siiski Peterburgi. Kolm esimest kunstnikku olid: 1.1. Johann Köler maalikunstnik 1.2. August Weizenberg skulptor 1.3. Amandus Adamson skulptor Johann Köler 1826-1899 Johann Köler sündis 8. märtsil 1826. aastal Lubjassaare rendikoha pidaja seitsmenda lapsena. Vaesusele vaatamata püüdsid vanemad anda Johannile paremat haridust ja saatsid ta õppima algul Viljandi alg- ja seejärel kreisikooli. Juba 13- aastaselt oli ta sunnitud ise elatist teenima hakkama. Köler asus tööle Vastemõisa valitseja Faberi abilisena, kes noormehe kunstiandeid nähes soovitas tal astuda selliks oma venna, Võnnu (Csise) maalermeistri juurde. 1839 sõlmis Johann Faberiga sellilepingu seitsmeks aastaks. Andekas noormees ei rahuldunud siiski maalriametiga, vaid püüdles
saksa keelt ja püüti orienteeruda vastavalt kohalikule saksa vaimule. Võõrkeele oskus avas Triigile varakult tee maailmakirjanduse juurde ja aitas õhutada vaimseid huvisid. Koolis õppis Nikolaid hästi ja tal oli hea pea. Kuid üle kõige tahtis ta joonistada kui aga kusagil sai, siis kriipseldas ta ikka midagi paberile. Rohkem kui kodunt leidis Triik oma huvidele toetust koolist. See oli endise kreisikooli asemele tekkinud neljaklassiline linnakool Vene tänavas, kus Triik põhiliselt õppis. Enne seda oli ta õppimist alustanud Nikolai gümnaasiumis. Kuid ,,vembumehena" tuli tal sealt ära tulla. Linnakoolis parandas Triik järsult oma käitumist ja hakkas innuga tööle. Triigist kujunes selles koolis erksameelne noormees, kelle huvidering oli laiem ametlikust õppeprogrammist. Tema kunsti- ja kirjandushuvid hakkasid ilmnema juba kooli seinte
-Ta võttis vastu Jannseni pakkumise asuda ''Eesti Postimehe'' lisalehe toimetajaks. -1872.sai ta kirikuõpetaja koha Otepääle, mis oluliselt tugevdas tema ühiskondliku seisundit. -Siitpeale oli ta praktiliselt kõigi tähtsamate rahvusliku liikumise ürituste eesotsas. -Eesti Aleksandrikooli komiteed. -1860.algul õhutas Holstre Pulleritsu külakoja õpetaja Jaan Adamson rahvast toetama kõrgema emakeelse kooli rajamist. -Selline kool pidi vastama kreisikooli tasemele ja kuna valitsuse poolt ei olnud toetust oodata, tuli kool rahva enese rahaga üles ehitada ja ülal pidada. -Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid ernditult kõik rahvusliku liikumise juhtivad tegelased, koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks kogu ärkamisaja Eesti ladvik. -Vajalikud summad koguti annetuste teel. -Selleks loodi komiteed pea kõikides Eesti kihelkondades, mõnel pool ka abikomiteed valdades.
naljajutte, romaane. Kesiseks võib pidada ainult Vilde luuletuste kirjutamist. Eduard Vilde sündis Virumaal Pudivere mõisas 1865. aastal mõisa kupja perekonnas. Veidi aega pärast Vilde sündi kolis perekond elama Muuga mõisasse. Kolmandaks mõisaks, kus Vilde elas, oli Karjaküla mõis. Siin kirjutas Vilde ka oma esimesed jutustused. Esmase kooliõpetuse sai Vilde kodust. 1875. aastal läks ta Tallinnasse kooli, kõigepealt Saksa Elementaarkooli ja hiljem Saksa Kreisikooli. 1882. aastal on Vilde sunnitud aga koolist lahkuma (vahetult enne kooli lõpetamist) ja üritas tööd leida Peterburis. See ei õnnestunud ja Vilde tuli tagasi vanemate juurde Karjaküla mõisasse ning hakkas seal kirjutama. 1882. aastal ilmus esikteos ,,Kurjal teel" tegemist on kriminaalse teosega, mis räägib Peterburi elust. Teiseks teoseks oli ,,Musta mantliga mees" eesti esimene kriminaaljutustus. Sel perioodil töötas ka Vilde mitmesuguste ajalehtede juures. 1887
püüda head teha rahva edasi saamiseks. Seda tehes oled aus mees kõikide ees ja oled teinud kõik, mis õige perepoja kohus oli (Palamets, Hillar 1994:23-24). Kolmas soov ütleb, et eesti rahvale ka suuremaid koole tekiks, kui meie kihelkonna ja küla koolid. Selle soovimisega ei tahtnud ta küla ja kihelkonna koolide arvu vähendada, vaid hoopis tõsta. Niipea kui võimalik, peaks Eestil olema kool, kus eesti keele õpetust antakse, mis oleks hea kreisikooli vääriline. Hurt ütles, et kindlasti on koos temaga veel inimesi, kes temaga nõus on ja 12 sellepärast palju muret tundnud ja vaeva näinud, et selline asutus välja ilmuks. Kooli, kus eesti keelt õpetatakse ja muidugi ka saksa ja vene keelt, on kolme asja pärast hädasti tarvis. Esiteks võib tõsine õpetus üksi sündinud ema keelel inimesele selgeks saada. Teiseks oli vaja suuremat kooli, et muud