Tegelased : Savisaar, Ansip, Laar, valija ja Ansipi naine. Ansip: Kuule valijamees MINA olen valimind-mees. Valija: Tere, tere! Aga mul oli hoopis keegi teine mõttes valida. Ansip: Oi, aga kui sa mind valid, teen ma meie riigi nii ühtseks, et ta on kohe rikkuselt viiendal kohal. Valija: Aga miks mitte esimesel. Ansip: No jäägem ikka mõistlikkuse piiridesse. Valija: Ei ma valin parem Laari või Savisaare. Ansip: Kuule, aga ma luban sulle,et ...(kratsib pead ja pingutab midagi välja mõelda) eeee.... no mida sulle lubada....eeee.... (tuleb tema naine)... kuule ma annana sulle oma naise... no, nii kuuks ajaks. Ansipi naine: Ah, mida? Misasja?! Ansip: Oh, mis sa nüüd, see ju kõik meie riigi nimel Naine: (vaatab valijameest ülevalt alla) Nooo..... (aeglaselt ja meelitavalt)... kui just riigi nimel, siis, kuule valijamees anna oma hääl Ansipile, ma olen kuu aega sinu oma. Valija: (omaette) Ei noh need müüks oma ema kah maha
38% - vokaalne (hääle valjus, toon, rütm jne) 55% - kehakeel (põhiliselt näoilme) Mitteverbaalse suhtlemise võib jagada kaheks: 1. liigutused: näoilme, zestid, kehahoiak 2. ruumisuhted: kui kaugele vestluspartnerist hoitakse Sageli on kehakeel usaldusväärsem kui verbaalne suhtlemine. Kõige väljendusrikkam kehaosa on nägu, samas ei tohi märkamata jätta ka käsi ega jalgu, mis võivad inimese emotsioonide kohta anda piisavalt informatsiooni. Näiteks kimbatuses kratsib inimene pead, ootusärevuses hõõrub käsi kokku, rusikasse tõmbunud käed annavad märku vihast või pingest, avatud pihuga väljasirutatud käed viitavad siirusele. Sageli on jalad või jalalabad pööratud inimese poole, kellest huvitutakse kõige rohkem. Ka hingamine on oluline faktor, mis kajastab vestluspartneri tundeid ja hoiakut. Haapsalu Kutsehariduskeskus Pille Soonmann
julgustamisest aga ka agressiivsest väljendamisest. Puudutamise tähendus ilmneb suhtlemise kontekstist. Sageli ei muutu kõnekaks mitte ainult puudutuse fakt vaid selle kestvus ja viis. Võib näiteks rääkida energilisest, üleolekut demonstreerivast , formaalsest või osavõtmatust käepigistusest. Õlale patsutamist võib tõlgendada kui julgustavat samas võib ta olla kui üleolekumärk. KÄED JA JALAD Ootusärevuses hõõrutakse käsi kokku Kimbatuses inimene kratsib pead Puusa seatud käed demonstreerivad sõjakust Jalg üle tooli käsipuu näitab ükskõiksust Kõrgenenud kaitstustarve väljendub rinnale ristatud kätes Istudes üle põlve pandud jala kiigutamine näitab tüdimust , viha või ärritust. RUUMILINE KÄITUMINE Sõltuvalt sellest kellega suheldakse ja kus suheldakse valivad inimesed vahetul suhtlemisel neli ruumilise vahemaa varianti. 1) Lähisuhete vöönd 15-45 cm Siia lubatakse vaid need, kellega on tekkinud emotsionaalne seos
· Karin on ärimehe tütar, Karin närviline ja küüniline inimene. · Indrek pole eluga rahul. Karin: ,,mees arvab ikka iseoma naisest seda kõige halvemat, muidu poleks ta ju õige mees." ,,Ma ei tunne ühtegi nii rumalat naist, kui on iga teine mees." Indrek · Tunneb, et teda pole kellelegi vaja. Arvab, et Karin ja lapsed oleksid temata õnnelikumad. · Tunnistas, et oli rumal, kui arvas isikliku õnne peituvat varanduses, mureta elus. · Karin kratsib ta silmad puruks. · Vesiroosi äri pankrotis, osa vara Karini nimel, tahetakse maja peale laenu võtta, Karin ei luba. · Indrek tahab vabaneda raha võimust. · Karin võtab endale armukeseks advokaat Paralepa.Tahab Indrekust lahutada. Ülestunnistused · Karin tahab Indrekule oma abielupettust üles tunnistada. Indrek tuletab meelde Indreku ema Mari surma. ,,Karin, sa oled väärt, et ma su kui kanna maha lööks ja jalgupidi aia taha viskaks. · Indrek lahkub.
mille juures me end halvasti tunneme. Usaldage seda taju ja käituge vastavalt. Kasutage rasketes olukordades ainult neid žeste, mida te kasutate ka eraelus ning mille juures te end hästi tunnete. Näoilme ja kehahoiaku kõrval on veenvaks käitumiseks olulised meie käed ja jalad. Meie käed, jalad on äärmiselt tõhusad suhtlusvahendid. Nad rõhutavad, pehmendavad, kutsuvad tegutsema või alandavad vastast käegalöömise abil. Küllap teate mõnda inimest, kes räägib kätega. Kimbatuses kratsib inimene pead, kahtlust tundes puudutab käega nina, vihaselt hõõrubpeoga kaela. Kurvastus paneb käsi murdma, ootusärevus käsi kokku hõõruma. Kui inimene ristab kukla taga sõrmed, tunneb üleolekut, kui topib käed sügavale taskusse, kardab, et need võivad tema tundeid reeta. Rusikasse tõmbunud käed annavad märku vihast või pingest. Avatud pihuga väljasirutatud käed viitavad siirusele.
Ants: Kas sa näed teda juba? Mari: Ei... Äkki ta ei kuulnud?! Hõikame veel. Koos: Jõuluvana, palun tule siia! Jõuluvana, palun tule siia! Jõuluvana, palun tule siia! (Ants lööb samal ajal trummi) Ants: Miks jõuluvana ei tule!? Lapsed on ju kõik nii head olnud. Mari: Ma ei tea... Sa kirjutasid juba detsembri alguses, et teda oodatakse täna siia! Ants: Aa... No, ma vist... No ma... aaa... (kokutab, pöörab selja, kratsib kukalt) Mari: Sa ju ikka saatsid talle kirja? Ants: No ma... Nii palju oli tegemist laste kirju lugema ja kingitusi pakkima... Ma vist... unustasin. Mari: Ütle, et sa teed nalja! Mis me nüüd teeme? Emal oli õigus, kui ta ütles, et Sinust ei saa korralikku päkapikku. Ants: Ära siis pahanda... Lähme ruttu ja kutsume ta siia! Mari: Kuhu me lähme? Jõulumaale või? See on ju nii kaugel. Ants: Jah, Jõulumaale
Kulmud võivad inimestel olla nii kergitatud kui kortsus, laup võib olla kipras või sile ning nahk võib olla nii 9 õhetav kui kaame. Kõik need asbektid annavad tihtipeale edasi rohkem informatsiooni kui iskiku verbaalne suhtlus(McKay 1995, 59). 5.3. Zestid Inimesed moodustavad palju zeste käte ja jalgadega ning tihtipeale seda ise teadmatagi. Näiteks kimbatuses olev inimene kratsib pead, kahtlust tundes puudutab käega nina, vihaselt või nördinult hõõrub peoga kaela. Kurvastus paneb inimesi käsi murdma, ootusärevus käsi kokku hõõruma ning põlvedele asetatud käed tähendavad valmisolekut. Kätega saab teha ka zeste millel on täpne sõnaline vaste nagu ,,rahu" või ,,käi pikalt". Ka jalgadega antakse teisele osapoolele palju informatsiooni edasi, näiteks kui istume jalad
närvilõpmed sügelustunde ja seepärast puudutatakse luisates sageli nina. Objekti puudutamine on impulsiivne zhest pinge maandamiseks. Tihti on selleks prillide või kaelakeega mängimine vms. Käed ja jalad Kehakeele õpikud esitavad hulga näiteid selle kohta, kuidas inimesed väljendavad käte ja jalgadega oma meeleseisundeid. Ootusärevuses hõõrutakse käsi kokku, kurvastus paneb käsi murdma. Kimbatuses inimene kratsib pead, vihaselt või nördinult hõõrub peoga kaela. Põlvedele asetatud käed tähendavad valmisolekut, selja taha põimitud käed eneseohjeldamist. Avatud pihud ja väljasirutatud käed viitavad siirusele. Kui samas asendis kehitatakse õlgu, öeldakse kehakeeles Kust mina pean teadma? või Ma ei saanud sinna midagi parata. Kõrgenenud kaitstusetarve väljendub rinnale ristatud kätes. Hämmeldusse sattunu (laps) paneb sõrme suhu. Puusa asetetud käed demonstreerivad sõjakust. Kui
kipras või sile ning kas lõug on kindlailmeline või jõetult ripakil. Ka nahk õhetav või kaame 12 võib anda kasulikku teavet. (McKay, M., Davis, M. & Fanning, P. 2000. Suhtlemisoskused. Väike Vanker, Tallinn, lk. 59) Zestid Käed. Küllap teate mõnd inimest, kes räägib kätega. Isegi telefoni otsas kasutavad nad enese teadmata reguleerivaid ja illustreerivaid zeste, mis kuulajal lähevad kaotsi. Kimbatuses kratsib inimene pead, kahtlust tundes puudutab käega nina, vihaselt või nördinult hõõrub peoga kaela. Kurvastus paneb käsi murdma, ootusärevus käsi kokku hõõruma. Põlvedele asetatud käed tähendavad valmisolekut, selja taha põimitud käed eneseohjeldamist. Kui inimene ristab kukla taga sõrmed, tunneb ta üleolekut, kui topib käed sügavale taskusse, kardab, et need võivad tema tundeid reeta. Rusikasse tõmbunud käed annavad märku vihast või pingest. Avatud
lihaskiududega (silmapilgutus, iiriserefleks, põlverefleks). Reflekside olemus. Näiteid refleksidest (põlverefleks, kratsimisrefleks). Charles Sherrington uuris. Refleksid vajavad käivitumiseks ärritajat väliskeskkonnast, kuid toimuvad seejärel automaatselt. Põlverefleks: Üks lihtsamaid reflekse. Osalevad 2 närvirakku, nendevaheline ühendus paikneb seljaajus. Koera kratsimisrefleksil on kerge ooteaeg ja nö soojendus, enne kui loom end kratsib. Reflekside põhiomadused, nende põhjused. Reflekside põhiomadused: (1) Latentsus-kulub aega(2) Järelrefleks-refleks kestab ärrituse lõppemise. Mõlemad põhjustatud sellest, et närvisignaali jõudmiseks meelerakult (retseptorilt, sensorilt) lihasesse kulub aega. (3) Käivitumine (käitumine saavutab täisintensiivsuse järk-järgult), põhjustatud ilmselt sellest, et järjest rohkem lihaskiude saab närvidelt korralduse (4) Väsimine (püsiva ärrituse korral
Viha pärsib loomingulist tegevust. Väljendadakse- avalik vastuhakk/jääb tahaplaanile. Tulevad konstruktiivsed viisid viha väljendamiseks. Selle tugeneva tunde maha surumine ja edasilüllamine või ümberinterpreteerimine.) Lapse eas väljendub viha lühi ajalisena(avalik vastuhakk u 5 min). On erinevaid kontsruktiivsed viisid, mille puhul see viha väljendumine jääb pikema ajavahemiku vahele. Väljendub viha 4 viisil mitte-verbaalselt: 1)kratsib oma kukalt, asendustegevus. 2)Edasi tagasi mosaiik tegevus 3)rusikaga vastu lauda 4tüdrukutel pisarad 5.Armukadedus ja kadedus- *armukadeduse emotsi sisu- armastuse ebaturvalise kiindumuse juurde. Kiindumise kvaliteet) Tegelikult tahetakse et see armastatu otsene või kaudne selle indiviidi tähelepanu ja armastust rohkem kui see on antud momendil. Armukadedad ollakse – varajases noorukieas siis tipus kui
03.09 Uurimustöö: 50% tööst on esse, kus võtan aluseks artikli ja mis ise sellest arvan jne 50% tööst on referaat, räägin sellest, mis artiklis kirjas on EMOTSOONID The facial expressions illustrating the manifestations of emotion..... Emotsioonide väljendumine füüfsises: zhestid, autonoomsed reaktsioonid, Hess-pupill, suu/sülg, hingamine, pulss, higistamine, jne. Autokontakt kui inimene iseennast puutub kuidagi- (kui kratsib ennast, püüab ennast kuidagi rahustada, need on märgiks enda rahustamisest või keeruliste mõtlemisül lahendamisest. Kui tekib keerululine moment, siis see tavaliselt esineb). Nt nina sügamine, kukla kratsimine, suuümbrus puutumine, käöte risti panemine rinnale jne jne jne. Arvatakse, et peamised põhjused, miks inimene spontaanselt nii teeb, on see, et ta püüab ennas alateadvuslikult kaitsta (enamik neid liigutusi on barjäärid vmt). Püüd tunda ennast turvalisena
Olin kord väga rikas, aga lasksin kõik lendu. Ema tahtis mind ohvitseriks teha, isa diakoniks, tädi kohtunõuni-kuks, vanaema kuninglikuks protonotariks, vanatädi sõjaväe varahoidjaks. Ma ise aga hakkasin hulguseks. Seda ütlesin ma isale, see paiskas mulle needusi näkku, emale, see hakkas eidekesena töinama ja visi-sema nagu see puuhalg seal restil. Elagu lõbu! Olen päris jabur! Kulla kõrtsitüdruk, too teist veini! Mul on veel raha. Suresne'i vein ei kõlba enam. See kratsib kurku. Jumala eest, ennem kuristan kurku korvi-vitstega!» Rahvahulk plaksutas naeru lagistades. Nähes, et lärm ümber suureneb, hüüdis skolaar: «Kui tore müra ja kära! Populi debacchantis populosa debacchatio!» 1 Siis hakkas ta laulma kanooniku häälega, kes õhtuteenistust peab, silmad üles tõstetud nagu ekstaasis: «Quae cantlca! quae organa! quae can-tilenae! quae melodiae hic sine fine decantantur!
Tomi hääl värises seda lugedes; ta oleks peaaegu kokku langenud. Kui ta oli lugenud, ei suutnud ta kuidagi otsustada, missuguse kirja Jim pidi müürisse uuristama: kõik kirjad olid ühteviisi head. Lõpuks ta arvas, et laseb Jimi need kõik seinale kritseldada. Jim ütles, et tal kuluks terve aasta, kui ta peaks nii palju sõnu raudnaelaga palkseinale kratsima, ja et ta ei tunne tähti pealegi. Aga Tom ütles, et uuristab talle tähed ette ja tal pole siis muud, kui kratsib nad sügavamaks. Natukese aja pärast ta ütles: «Mul tuli meelde, et palksein üldse ei kõlba: vangikongis pole palkidest seinu. Pealkiri tuleb uuristada kaljusse. Peame siia kalju muretsema.» Jim ütles, et kalju on veel hullem kui palgid; ta ütles, et tähtede uuristamine kaljusse kestaks nii pagana kaua, et ta sellega üldse valmis ei saaks. Aga Tom ütles, et laseb mind teda aidata. Siis ta tuli vaatama, kuidas meil Jimiga sulgedetegemine edenes. Aga see oli koledasti tüütav ja
annaabi.ee 
