viljakasvatusest ja (müüride ehitamisest). Fersenite rahula asub Suure- Jaani kalmistul 1919. aastal läks Olustvere mõis EPS ja Viljandi maakonnavalitsusele ja Olustvere koolile. Mõis võeti ära maaseadusega. Uuri järele ja püüa ka ette kujutada, milline nägi välja üks tavaline tööpäev mõisas? (erinevate töötegijate ja mõisaomanike rollid) Milline on teie arvates kõige huvitavam lugu, mida jutustaksid ka teistele Olustvere krahvide kohta? Olustvere peahoone Oli oma ajal moodne kuna omas keskkütet, elekrtit, telefoni. Kahekorruseline historitsistlik inglise stiilis loss valmis 1903. Projekti autoriks oli Inglise arhitekt Arcibald MacPherson. Lossis on asunud kool, lasteaed, ühikatoad, elanud õpetajad Olustvere lossi väikeses kaminasaalis ripuvad krahv Nikolai Fersen, tema naise Sofia ja isa esimese naise Olga Stroganova pildid Olustvere mõisapark
domineeris luulevorm. Peatükk 13 Feodaalne killustumus riigisüsteem, kus keskvalitsus on nrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallisidemes olevad kohlikud võimukandjad. Esinduskogud kuningate kõrval olev oluline riigivalitsemise element, kus avaldasid arvamust vasallid. Mis põhjustas keskaegses Euroopas keskvõimu nõrgenemise? Suurfeodaalid muutusid kuningatest aina sõltumatuks, kuningas hakkas oma maavalduse kahanedes aina enam sarnanema tavaliste krahvide või parunitega. Traditsioonilised riigivõimu funktsioonid läksid läänistatud aladel vasallide kätte. Mille pooles erines keskaja riik tänapäeva riigist ja keskaegne esinduskogu tänapäeva parlamendist? Keskaja riigil puudus kindel territoorium, riiki ei ühendanud tervikuks mitte maa-ala ega ka rahvas, vaid valitseja isik. Valitsejal võis olla valdusi väga mitmes kohas. Keskaegne esinduskogu aitas kohut mõista, seda ei moodustanud vastavat haridust saanud
Valguta suurvoore põhjaotsa, mis ulatub 99 m üle meretaseme ja umbes 65 m üle Võrtsjärve taseme. Rahvasuu seostab Tulimäe nime Jüriöö märgutulede süütamisega. Hiugemägi Umbes kilomeetrise läbimõõduga platoojas moreenseljak Rõngu aleviku põhjaserval. Kunagi asunud siin muistne hiis ja kalmekoht. Ka suure katku ja nälja ohvrid on maetud Hiugemäele. Seal algavat ka maa-alune tee. Mõisnike ajal kasutati mäge Rõngu krahvide Mannteuffelite matusepaigana. Mäge katab tihe segamets, kus leidub väga mitmeid puuliike. Kivivare linnamägi Linnamägi Aakre lähedal Palamuste külas on tuntud ka Pangamäe nime all. See on 6-12 m kõrgune eraldiseisev liivaküngas, mille põhjajalamil voolab Verioja. Mäe kirdenõlv on kõige kõrgem, loodenõlv astanguline. Linnuseala eraldub ülejäänud künnisest 3-4 m kõrguse astanguna, mida katab 0,35-0,5 m paksune kultuurkiht. Vooremägi
Läänemere kaubandus oli Hansa kaubandus, kus esimesed linnad oli Lüübek ja Riia. Põhja- ja Lõuna-Euroopa kaubandussidemed kohtusid Champagne'is piirkonnas Pariisist ida pool, kus peaaegu aastaringselt korraldati laatu. Kaubandus oli küll rangelt reglementeeritud, aga mitte laatadel, kus kaubeldi hulgi, mitte jae. Laada lõpus sõlmisid kaupmehed tasaarveldusi, et näha, kes kellelt midag saanud on, ja kes kellele võlgu on. 14. saj aga Champagne enam edukas polnud see ala läks krahvide võimu alt Prantsuse kuninga võimu alla ja põhjast lõunasse hakati rändama mööda merd. Kaubanduse regelementeeritus pärines kahest allikast: maaisandatest, kes olid huvitatud tollitasudest ja linnadest, kes olid huvitatud, et tehingud toimuksid nende linnas, mitte naaberlinnas. Olid olemas avatud ja suletud teed, mõnes linnas eksisteeris laoõigus. Kaks linnas võõrast kaupmeest võisid tehingu sõlmida ainult kohalike kaupmeeste vahendusel
Õppeaineteks olid loogika, araabia kirjandus, islami õigus, sunna ja koraan. Kursus ülikoolis kestis 4-6 aastat, üliõpilased said stipendiumid. Medresed olid samal ajal ka raamatukogud ja ühiselamud. 2. Kõrg- ja hiliskeskaeg 2.1 Riigivõim Keskvõim ja feodaalne killustumus Järk-järgult muutusid suur-feodaalid kuninga võimust sõltumatuks ja kuningas hakkas sarnanema krahvide või parunitega. Kohtu mõistmine ja maksude kogumine läksid vasallide kätte. Sellist olukorda nimetatakse feodaalseks killustumuseks. Kõige tugevama kuningavõimuga oli Inglismaa, kus kõik vasallid vandusid truudust kuningale. Keskaegsel riigil puudus kindel territoorium. Riiki ühendas vaid kuningaisik. Valitseja Kuninga ümber kogunes suur-vasallidest koosnev nõukogu, mis andis talle soovitusi poliitilistes küsimustes
juunil 2012. __________ 1 Biskaia laht pr. k. le golfe de Gascogne 2 Keskmassiiv (le Massif Central) mäestikuala Prantsusmaa kesk- ka lõunaosas 3 frivoolne kergemeelne, nilbe 4 Antiookia tänapäeval Türgi linn Antakya; antiikajal oli Antiookia suurlinn, tähtis sadam; keskajal oli vahelduva eduga kord kristlaste, kord moslemite käes 5 domeen maavaldus, valdus 6 Plantagenêt sõnadest: planter istutama; le genêt leetpõõsas; Anjou krahvide vappi kaunistas leetpõõsa oks MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Kes on trubaduur? Kust see sõna pärineb? 2. Akvitaania hertsogriik paiknes samas, kus praegu paikneb Akvitaania tasandik. Kus siis? 3. Milline keel oli Aliénori emakeel? Kas seda keelt mõisteti ka Pariisis? 4. Miks Prantsusmaa kuningas oma poja ja Aliénori pulmadega kiirustas? 5. Miks polnud Aliénori esimene abielu õnnelik? 6. Mida prantsuse õukonnas Aliénorile ette heideti? 7. Miks soovis Aliénor koos mehega 2
Et pitser võiks olla kinnitus ja identifitseerimisvahend, on vaja kahte tingimust - et märk oleks selgelt seotud pitsati kasutajaga ja et seda kasutab tõepoolest ainult omanik. Levisid 9.-10. sajandil sedamööda, kuidas loodi rohkem kirjalikke ürikuid. 10.-11. sajandil peamiselt vaimulike, siis ka ilmalike valitsejate käes. 12. sajandist on teada linnade (Rooma 1148, Köln ja Trier 1149, Mainz 1150 jne) ja üksikute krahvide pitserid. 13. sajandil mõned linnakodanikud, kaitse alla võetud juudid, 14. sajandil vabad talupojad seega kogu ühiskonna õigusvõimeline hierarhia. Lisaks ürikutele ka kirjadel jm allkirja asemel, uusajal aga selle kõrval, tänapäevani. Et pitsat satuks ainult õigetesse kätesse, võeti mitmeid meetmeid: pitsatihoidja, laegas mitme võtmega jne. Pitsatiõigus 13. sajandi kanooniline õigus (glossaatorid) väitis, et pitseerimisõigus on paavstil, keisril,
aastal Saksa keisriks. Habsburgi krahvid tõsteti vürstide poolt troonile just nende nõrkuse pärast, arvestades, et nõrk keiser ei saa nende iseseisvust kõigutada. Rudolfi mõju riigi siseasjadele oli erakordselt väike, aga ta kasutas oma võimupositsiooni perekonna alade laiendamiseks, tehes seda Austria hertsogkonna arvelt. Habsburgide esimene valitsusaeg ei kestnud kuigi kaua, sest vürste tegi Austria vallutamine ja sega Habsburgide tugevnemine rahutuks. 1308 vahetus Luksemburgi krahvide dünastia vastu. Habsburgid säilitasid päriliku valdusena Austria. Heinrich VII (1308-1313) esimene Luksemburgi dünastiast pärinev keiser pärast Friedrich II. Liitis oma poja abielu kaudu Tsehhi pärijannaga Luksemburgide valdustega Tsehhi riigi. Üritas laiendada võimu ka Itaaliale. Püüdis taastada keisri tugevat võimu, taasalustades võitlust ka paavstidega. Suri sõjategevuses. Ludwig IV Pärast Heinrichi surma ei suutnud vürstid kokkuleppele jõuda ja troonile valiti
aastal Saksa keisriks. Habsburgi krahvid tõsteti vürstide poolt troonile just nende nõrkuse pärast, arvestades, et nõrk keiser ei saa nende iseseisvust kõigutada. Rudolfi mõju riigi siseasjadele oli erakordselt väike, aga ta kasutas oma võimupositsiooni perekonna alade laiendamiseks, tehes seda Austria hertsogkonna arvelt. Habsburgide esimene valitsusaeg ei kestnud kuigi kaua, sest vürste tegi Austria vallutamine ja sega Habsburgide tugevnemine rahutuks. 1308 vahetus Luksemburgi krahvide dünastia vastu. Habsburgid säilitasid päriliku valdusena Austria. Heinrich VII (1308-1313) esimene Luksemburgi dünastiast pärinev keiser pärast Friedrich II. Liitis oma poja abielu kaudu Tsehhi pärijannaga Luksemburgide valdustega Tsehhi riigi. Üritas laiendada võimu ka Itaaliale. Püüdis taastada keisri tugevat võimu, taasalustades võitlust ka paavstidega. Suri sõjategevuses.
Prantsusmaa, Madalmaad, mis puutusid kokku nii Skandinaavia kui Lääne Euroopaga. Nende vahel põhja lõuna suunalised kaubateed. Champagne`i laadad, mil oli üle Lääne Euroopaline tähtsus 11. - 13. sajandil. Perioodiline kaupmeeste kokkutulek. Kaubeldakse hulgi, mitte jae. Iga laat kestab umbes kuus nädalat. 14. sajandi laadad kaotasid oma tähtsuse. 1296. aastal oli uue laada tuluks 8380 liivrit. Miks käis alla: 1. Champagne`i läks krahvide mõju alt kuninga mõju alla, üleminek oli valuline. 2. Kaubad läksid piirkonnast mööda. 3. Kaubandus 14. sajandil nii arenenud, et laatu polnud enam vaja. Kaubad nii kvaliteetsed, et polnud vaja katsuda. Asjaajamine kirjade ja käskjalgade abil. Laadad säilised kui spetsiifilise hooajakauba müügikohad. 9 Laat reglementeeritud, et: 1. Riik saaks oma maksud. 2
Gabrieli kätt, mis õnneks mitte kõige õrnemate seast ei olnud, nagu pihtide vahele pigistades. «Sa pead teadma, et meie hulgast keegi punase peaga junkrut ei salli. See on rumal jõmpsikas, kes enesest palju arvab. Nagu ei oleks temasuguseid enne nähtud! Kas näed seda kaltsus lakekaussi seal?» -- Rääkija näitas näpuga ühe seltsilise peale, kes kõhuli maas lamas ja segaste silmadega Gabrieli otsa vahtis. -- «See on krahvide järeltulija ja kannab jse krahvi nime. Sarnaseid on meil palju.» «Anna juua, siis ma kingin sulle oma nime,» lällutas krahv. Mürisev naer kajas ümberringi vastuseks. «Hans Risbiter ei ole selle lapaka vääriline,» kõneles Gabrieli uus sõber edasi. «Oma ülbuse, ihnuse ja häbematu nuuskimise eest oleks ta meie käest ammugi kibedat õpetust saanud, sest meie ei naljata niisuguste ülematega palju, kuid sest on kahju, et vana Mönnikhusen teda
kuidas nad voodis kõndida püüdsid. Ta oleks meeleldi kogu eluaja põlvili olnud ainult selleks, et neid jalakesi nagu Jeesus-lapse omi kängitseda ja jälle lahti võtta.» «Jutt on ilus ja hea,» ütles Gervaise poolkõvasti, «aga kuhu selles kõiges mustlased jäid?» «Kohe,» vastas Mahiette. «Kord tulid Reims'i mingid kummalised ratsamehed. Need olid kerjused ja hulgused, kes mööda maad oma hertsogi ja krahvide juhtimisel ringi rändasid. Nad olid tõmmud, säbrus juustega, kõrvades hõberõngad. Naised olid veel inetumad kui mehed. Nad olid veel tõmmumate nägudega ja need polnud kunagi kaetud, neil olid seljas viletsad riidehilbud, vanad räbalaist kootud rätikud õlgadele visatud, juuksed peas nagu 1 1 8 hobusesabad. Nende jalus koperdavad lapsed oleksid võinud ahvidelegi hirmu peale ajada! Otsekui jõuk kirikuvande alla panduid. Kõik see kupatus tuli Reims'i otse Alam-Egiptusest Poola kaudu
annaabi.ee 
