542 LONTOVA 1ln SINISAVI e -E än EDIACARA/VEND 650 KOTLINI V2kt Lä Proterosoikum 1800-1900 PR GRANIIT © Maris Rattas 2001/2002 Balti (põlevkivi) bassein
3 Eesti hüdrogeloogia III: veekompleksid/veekihid Eesti hüdrogeloogia IV: veekompleksid/veekihid Veekihid: Veepidemed: # Kambrium-Vend # Kambrium-Ordoviitsium # Vendi savid (Kotlini kihistu) # Ordoviitsium-Silur # Alm-Kambriumi savid (Lontova-Lükati) # Alam-Kesk Devon # Ordoviitsiumi-Siluri savikad karbonaadid # Kesk-Ülem Devon # Kesk-Devoni savid/dolomiidid (Narva lade) # Kvaternaar Kambrium-Vendi veekihid Eesti hüdrogeloogia V: veekompleksid/veekihid Eesti hüdrogeloogia VI: põhjavee kaitse
Eestis leidub savisid kogu geoloogilise läbilõike ulatuses aluskorrast (murenemiskoorik - Vend) ja aluspõhjast (Kambrium-Devon) pinnakatteni (Pleistotseen-Holotseen). Sügavamad ja vanimad savilasundid: Vanim savilasund Eestis, kui jätta arvestamata lünklik Proterosoilise murenemiskoorik aluskorrakivimitel (nende kvaliteetsete savide - kaoliniiti kuni 95% kogu savimineraalidest (70% kogu kivimitest) ning lasumissügavus >150 m, mistõttu tootmine pole tasuv), on Vendi Kotlini kihistu hallide peenkihitatud savide lasund. Eestisse puutub ta vaid servapidi, kiiludes välja Tapa-Tartu joonel. Narva-Jõhvi-Vasknarva kolmnurgas ulatub suurim paksus siiski 50- 60 meetrini. Paraku jäävad needki savid kaevandamiseks kättesaamatusse sügavusse (kuni 200 m). Savi ise on homogeense illiitse koostisega nn. laminariitsavid, mis on kergesti sulavad ning lühikese paakumisintervalliga, sobides vaid ehituskeraamika tootmiseks. Ka
mageveekogu. Kuna see veekogu tungis meie aladele idast, väheneb vendi setendite paksus läääne suunas ning Lääne- ja Edela-E need puuduvad täielikult (seal olid mandrilised tingimused sellel ajal). Esindatud on erinevad setendid jämedateralised liivakividest kuni savideni. Alates Tallinna meridiaanist lääne poole leiame liivakivi ja savi vahekihtidega aleuriite; Rakverest itta aga ilmub ka Kotlini savikiht, mis pakseneb ida suunas. Eestist ei ole vendi merelistest setetest faunajäänuseid ega elutegevuse jälgi leitud, ilmselt ei olnud siinne magedaveeline veekodu, kus liiva- ja saviained kiirelt kuhjusid, organismidele soodne. Leitud on taimseid jäänuseid (vetikad). Vendi setendid Eestis ei paljandu. TÄHTSUS : suured reostumata põhjaveevarud (kambriumi-vendi põhjaveekompleks). Kambriumi ladestu – Vendi ajastule järgnes Eestis pikem maismaaline
ü.m. Geoloogiline ehitus 2 Pakri poolsaarel paljanduv paekallas on 1200 km pikkuse Balti klindi osa. Aluspõhja ülevaate aluseks on 1994. aastal koostatud Pakri poolsaare alus - põhjaline geoloogiline kaart 1: 50 000 (koost. H.Stumbur, Eesti Geoloogia keskus). Lisas, joonisel 2, on välja toodud paekalda ehitus Pakri neemel. Pealiskorra vanimaks üksuseks on vendi ladestu. Eristada on võimalik ainult ülemvendi Kotlini ladet. Uurimistel on selgeks tehtud, et ülemvendi setete paksus Pakri poolsaarel ja selle ümbruses kõigub 35 - 50 meetri vahel. Kivimiliselt on valdav liivakivi. Vendi alumine piir on maapinnast 180 kuni 205 m vahel. Kambriumi ladestust on esindatud Dominopoli ja Lontova lademed. Esimeses ladestus paljandub Tiskre kihistu ainult Pakri neeme lähistel,selle paksus on u. 18 m.Kivimiliselt koosneb setend peeneteralisest tsementeerunud liivakivist ja
Lääne ja EdelaEestis Vendi kivimid puuduvad. Seal oli sel ajal kas maismaa või on kivimid peale kujunemist kulutatud ja ära kantud. Vendi ajastust pärinevad jämedateralised liivakivid ja savid on tekkinud peamiselt aluskorra kivimite murenemisel. Vendi kivimid on kõikjal kaetud hiljem tekkinud settekivimitega ja neid ei ole võimalik maapinnal näha. Vendi kihte käsitletakse Kotlini lademena, mis on jaotatud kolmeks: Gdovi, Kotlini ja Voronka kihituks. Kuigi vendi merelistest setetest on faunaleidi mujal teada, ei olnud siinne liiva ja saviainese suur kuhjumiskiirus loomsete organismide elutegevuseks soodne ning selle tõttu ei ole Eesti vendi ladestust faunajäänuseid ega ka nende elutegevuse jälgi leitud. Vendi rakenduslik tähtsus seisneb eelkõige selle purdkivimiga seotud suurtes põhjaveevarudes
a. vaid 11 päeva. Saja aasta jooksul on lumikatte kestus vähenenud aastat tagasi. Lääne- ja Edela-Eestis vendi setendid puuduvad. Tallinna meridiaanist lääne viie päeva võrra. (Frey, T. 1998. Lumikeskkond). pool leiame vendis vaid liivakive ja savi vahekihtidega aleuroliite. Alates Rakvere meridiaanist itta ilmub läbilõikesse Kotlini kihistu savikiht, mis ida suunas üha pakseneb. Kivimiliselt iseloomult jaotatakse kompleks kolme kihistusse, mis koos EESTI TERRITOORIUMI GEOLOOGILINE EHITUS moodustavad suure settetsükli - Kotlini lademe.
Siber, Kasahstan jm. Viimane jagunes juba Ediacara ajastul ülalnimetatud väiksemateks osadeks, samal ajal kui Gondwana pidas põhiosas vastu kuni Keskaegkonnani. Rodinia moodustus ca 1100 Ma tagasi (www.scotese.com). Elustik On leitud ränikäsnade skeletiosi, hulkraksete vetikate ning mitmesuguste ainuraksete organismide (akritarhid) kivistisi. Ladestu kivimid Kompleks jaguneb kolmeks (vanemast nooremaks): Gdovi Kotlini ja Voronka kihistud. Gdov punakad ja kirjuvärvilised savi-, liiva- ja kruusakivimid. Kotlin savikivimid. Voronka liivakivid, aleuroliidid ja savid. 3 Kambrium Geoloogiline olustik Kambriumi ajastuga algab Vanaaegkond ehk Paleosoikum. Ajastu algas 542 miljonit aastat tagasi ja lõppes 488 miljonit aastat tagasi, kestes 54 miljonit aastat.
Paekalda kõige ülemises osas on Tallinnas Lasnamäe lade, mis avaneb laia vööndina ka lavamaa pervel. Tallinna klindilõik 7 Tallinna aluspõhja geoloogilis-litoloogiline skeem (R. Männili, A. Verte ja V. Karise järgi). 1 – liivakivi, kohati savikate vahekihtidega (gdoovi ja kotlini kihistu); 2 – savi (lontova kihistu); 3 – liivakivid (pirita ja tiskre kihistu ning pakeroidi lademe liivakivid); 4 – diktüoneemakilt; 5 – lubjakivid (volhovi, kunda, aseri ja lasnamäe lade); 6 – merglilised lubjakivid (uhaku lade); 7 – lubjakivi põlevkivikihikestega (kukruse lade); 8 – merglilised lubjakivid (idavere ja jõhvi lade); 9 –paekallas. 3.3.2 Pinnakate Haabersti piirkonnas on pinnakatte paksus väga erinev ja sellest tulenevalt koostis mitmekesine
Pöide ümbrusest Saaremaalt ja Tahkurannastki37. Liivi küla naabrusesse tekkis 1903.- 1904. aasta paiku veel Linda küla. 34 Kulu 1997: 84 35 Viikberg 1988: 285 36 Viikberg, Vaba 1984: 148 37 Mäger 1970: 216-217 Enne 1860. aastate suurt ümberasumislainet elas Peterburi kubermangu Oudova (Gdovi) maakonnas 80 eestlast Joala külas Narva jõest ida pool, lisaks 2442 eestlast Peipsi järvest kirdes Luuga maakonnas, ning tsaaririigi pealinna kaitseks Kotlini saarele rajatud Kroonlinna mereväekindluses veel tuhat eestlast38. Ei maksa unustada, et ümberasujad siirdusid ka linnadesse. Peterburis endas arvatakse selle asustamisest saadik 1703. aastal elanuvat üksikuid eestlasi, kusjuures nende arv pidevalt tõusis, et 1850. aasta hingederevisjoni andmeil ulatuda 5703 inimeseni39. Üldse registreeris 1763.aasta hingederevisjon Peterburi kubermangus 4513 eestlast; 1858. aastaks oli see arv tõusnud 10 350 hingeni40. 1863
joonis Eesti lõikes Põhja-Eesti Vallaste juga tehislik paest läbi raiutud Vendi ladestu · Vanim statisgraafiline üksus · Kõige vanem settekivim · Kõige paksem ja täielikum Kirde-Eestis · Enamasti pinnase all · Matsalust siia poole ei esine · Setendid Eestis ei paljandu · Lääne- ja Edela-Eestis vendi setendid puuduvad · Rakenduslik tähtsus seostub põhjaveega · Kompleks moodustab Kotlini lademe, mis koosneb Voronka, Kotlini ja Gdovi kihistust Transgressiooni suund määrab setendite iseloomu ja jaotumuse. Kambriumi ladestu · Vendile järgnes Eesti alal pikem maismaaline periood · Osa vendi setteid aknti minema · Võib esile tõsta kambriumi läbilõikes rohkesti settelünki · Iseloomustavad terrigeensed setendidKarbonaatkivimid puuduvad · Põhja-Eesti klindil tüüpilised (Kirde-Eestis sinisavi, Lääne-Eestis liivakivi)
annaabi.ee 
