Leidsid 15 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kosmeetilises keemias kasutatavad materjalid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kreem, õlid, rasv, kreemid, mineraalõli, kreemide, parfüümid, rasvad, organic, etanool, geel, tahked, kosmeetilised, kreemides, moodus, palm, rose, happed, parabeenid, talk, valgud, geelid, loetelu, tooraine, alcohol, ester, seed, grade, sahhariidid, kosmeetikatooted, küünelakid, koostisained, parafin, mesilasvaha, glütserool, seepide, värvainedLõhub naha immuunsusbarjääri, muutes selle vastuvõtlikumaks bakteritele ja viirustele. Valmistatud propüleenist, petrooleumi derivaadist. See võib käituda ,,kandjana", kiirendades teiste ohtlike ainete imendumist nahka. Võib tekitada pruune laike ning kiirendada naha vananemisprotsessi. Selle aurude sisse hingamine võib tekitada peavalu ja pööritust, depressiooni, oksendamist ja isegi koomat. MINERAL OIL, PETROLATUM, PARAFFIN, PARAFFINUM LIQUIDUM, PETROLEUM JELLY- Mineraalõli, petrolaatum, parafin, vaseliin. Mineraalõlid, petrolaatum jt on kõrvalproduktid, mis saadakse petrooleumist bensiini valmistamisel. Kuna see on kõrvalprodukt ja seda saadakse alati väga suurtes kogustes, ei maksa see peaaegu mitte midagi ja seetõttu kasutavad seda enamus kosmeetikafirmadest. Seda enam, et keskmise tarbija jaoks tundub koostisosa ,,mineraalõli" pakendi sildil ohutu ja selle taga ei osata selle päritolu ja kahjulikkust näha.
positiivset energialaengut ja seetõttu kasutatakse neid juuksepalsamites. Põhjustavad nahaärritust ja allergiat. Talk - puudri koostisse kuuluvad niiskust imavad mineraalid. Kasutatakse dekoratiivkosmeetikas ning kehale raputamiseks. Talk sisaldab aineid, mis kutsub esile kopsu- ning munasarjavähki. Seetõttu ei maksa puudrit, mille koostisse kuulub talk, panna näole, kõhule ja genitaalide piirkonda. Kuid toonivate kreemide koostisse kuuluv talk on praktiliselt ohutu. Vältida tuleb puudreid, mille aluseks on talk. Et puuder seob niiskust, kasutatakse seda mähkmepiirkonna hoolduses palju. Siiski tekitab puuder toppe, mis ärritavad nahka hõõrdumise tõttu. Siiani pole tõestatud, et puudril oleks nahka kaitsev või raviefekt. Tolueen (toluol või methylbenzene) – leitud küünelakis ja küünelakieemaldajates. Uuringud näitavad iseeneslikke aborte naistel, kes on selle ainega kokku
microcristallina, hydrogenated polyisobutene, paraffinum, cyclomethicone (silikoonõli), parafiinid, steariin) - odavad kosmeetikatooted põhinevad reeglina mineraalõlil. Fossiilsete kütuste tootmisel tekkivaid mineraalõlisid kasutatakse kosmeetikatööstuses laialdaselt, sest nad on odavad, värvitud, lõhnatud, erinevalt looduslikest taimeõlidest peaaegu ei tekita allergilisi reaktsioone, moodustavad nahal kaitsva kihi ja tekitavad tunde nagu oleks nahk pehme ja niisutatud. Mineraalõli moodustab nahale kile, mida võiks võrrelda plastkilega. Mineraalõlide kattev kiht takistab hooldavate komponentide imendumist ja jääkainete eraldumist. Selliste õlide molekulid ummistavad oma suuruse tõttu poorid, laskmata nahal hingata. Naharasu pinnale tungimise protsess on häiritud ning see põhjustab vistrike teket. Teatud mineraalõlid on isegi kantserogeensed, need võivad ärritada nahka ja silma limaskesta, samuti ummistada poore
SISUKORD SUMMARY............................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 5 1NÕUDED KOSMEETIKATOODETELE.......................................................................7 2KREEMI KOOSTIS................................................................................................... 9 2.1Päevakreem, niisutav kreem, aluskreem, öökreem......................................10 2.1.1Päevakreem........................................................................................... 10 2.1.2Niisutav kreem....................................................................................... 11 2.1.3Aluskreem e foundation cream..............................................................11 2.1.4Öökreem.................................................................................
KAS SA TEAD, MILLINE ON SINU NAHATÜÜP? Nahahooldusvahendid Nahakreemid Näokreemid (öö-. Päeva- ja silmakreemid) Emulsioonkreemid Nahapiimad Geelid Näopuhastusvahendid (puhastuspiimad, näoveed) Koorijad Maskid Päevituskreemid (enne ja pärast päevitamist; isepäevituvad) Kosmeetikatoodete koostisained Küllastunud rasvhapped: steariin, palmitiin Küllastumata rasvhapped: linool- ja linoleenhape Taimsed õlid: jojoba-, avokaado-, saialilleõli- (rahustav ja põletikuvastane toime); porgandiõli (pehmendab ja kaitseb nahka kuivamise eest); oliivõli (pehmendab, niisutab, põletikuvastane): maisiõli (vitamiinid, antioksüdandid). Kosmeetikatoodete koostisained Loomsed õlid: kalamaksaõli (ravib rasust nahka ja aknet); platsentaõli (sisaldab aminohappeid, vitamiine, mineraale, aga Eestis ja Euroopas ei tohi kasutada): veelindude liigeserasv Sünteetilised õlid
( KOOL ) NIMI KREEMID Referaat Juhendaja: ( nimi ) Töö tegemise koht ja aastaarv SISSEJUHATUS Kreemid, salvid, geelid on asjad, mida paljud meist kasutavad iga päev. Kosmeetikatööstuses kasutatavaid aineid on tuhandeid. Samuti on kreemide koostises tohutult palju koostiosi. Tarbitavad kosmeetikakogused kasvavad päev-päevalt. Lisandub uusi tooteid ja neis kasutatavaid komponente. Juba praegu on arvud soliidsed: kosmeetikumide valmistamiseks kasutatakse ligi 8000 ainet, maailmas ringleb üle kolme miljoni toote. Milles on nende erinevus, millest need koosnevad? Kas kreemid võivad ka sisaldada ka inimesele kahjulikke aineid? 1 KREEMID 1.1 Kreemid, losjoonid
2.Juuksed 2.1. Juuste struktuur 2.2. Juuksed ja rass 2.3. Juuste värvus 2.4. Juuste kasvamine 2.5. Juuste pesemine ja hooldamine 3.Küüned 3.1. Ilusate küünte 5 kuldreeglit 4.Kasutatavad ained 4.1. Rasva- ja õlitaolised ained 4.2. Zeleetaolised ained 4.3. Niisutavad ained 4.4. Emulgaatorid ja pindaktiivsed ained 4.5. Desinfitseerivad ja konserveerivad ained 4.6. Lõhnaained 4.7. Lahustid 4.8. Värvained 4.9. Vitamiinid ja hormoonid 5.Kosmeetilised preparaadid 5.1. Kreemid 5.2. Dekoratiivkosmeetika 5.3. Lõhnapreparaadid KOSMEETILINE KEEMIA 1.Nahk 1.1. Naha struktuur Nahk kaitseb inimest igasuguste välismõjude eest. Samal ajal peab ta vajalikul määral läbi laskma õhku ja vett. Nahk on keha välispind ja kogu keha katab kokku umbes 2 m² nahka. Nahk on inimese kõige suurem organ ja sellel väljenduvad nii füüsilised kui ka psühholoogilised mõjud. Naha keskmine kaal on u. 14 kg ja seega u. 20% kogu kehakaalust
ettevõtted võivad kasutada nende asemel teisi kahjulikke aineid. Lugema peaks terviklikult kogu silt läbi, et saada täielik kindlus, et toodang on ohutu. (Scientific Committee on Consumer Safety, 2013) 1.3.2 Alkohol Alkohol on orgaaniline koostisosa, millel on suur hulk erinevaid vorme ja kasutusalasid kosmeetikas. On olemas nii head, kui halvad alkoholid. Halvad alkoholid on madala molekulmassiga ja võivad olla vägagi kuivatava ja ärritava toimega. Etanool, denatureeritud alkohol, metanool, bensüülalkohol ja etüülalkohol, on halvad alkoholid,mis on võimelised looma vabasid radikaale, mis kahjustavad naha kaitsebarjääri. Ülejäänud alkoholid on head ja ei põhjusta suuri kahjustusi nahal, kui neid ei kasutata liigses koguses. Selleks, et hoiduda halbadest alkoholidest tuleks jälgida toodete koostisosade nimekirja, kui eelpool mainitud ained on listis eespool on see problemaatiline igale nahatüübile, kui aga
pesemiseks puhast vett ja puutuhka või aromaatseid õlisid. Tavaliselt pesti oma keha õlidega, aga need ei tule veega pesemisel naha küljest lahti ja seepärast ei jäänud roomlastel midagi muud üle kui õli maha kraapida. Nahale ei mõjunud selline protseduur aga hästi. Egiptuses kasutati enne seepi mustuse mahanühkimiseks liiva. Kõrbes, kus vesi on harulduseks, puhastavad inimesed veel tänapäevalgi kuuma liiva. (Spauszus, 1975) Õli ja rasv ning peamiselt kaaliumkarbonaadist koosnev puutuhk on aga teatavasti lähtematerjalid seebikeetmisel. Jäi teha veel ainult üks samm- segada rasv puutuhaga ja keeta segu kuni reaktsiooni toimumiseni. Täpselt ei teata, kes seda esimesena tegi, aga varasemad teated seebi kasutamisest pärinevad Galliast rooma kirjanikult Pliniuselt, kes elas 1. sajandil. Sealt hakati seepi laiali vedama üle terve Euroopa. Pikk ja raske
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Reelika Järv TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISSEJUHATUS Abiks õppimiseks tööstuskauba õppetuses. Referaadi teemaks valisin ma tekstiilikiud sest igapäevaselt puutume kangaga kokku kandes riideid. Kasulik teda mis materjalist on kangas ja tema omapärat, kuidas käitleda pesemisel ja kuivatamisel. Õpimapp on abiks õpimiseks kaubamärke. 1. TEKSTIILIKIUD Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. 1.1 Taimsed kiud Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. Looduslikud: loomsed, taimsed.Keemilised- tehiskiud. sünteetilised. Tekstiilkiud painduvad ja tugeva moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses. Elementaarkiud - kiud, mis on
20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded, 43. Jahutusvedelikud, 44. Jahutusvedelikud, 45. Pidurivedelikud, 46. Konserveerimisvedelikud, 47. Lõike- ja jahutusvedelikud, 48. Abrasiivmaterjalid, 49. Tuleohutuse alused Materjalide omadused Materjali tihedus. Tiheduseks nim antud materjali massi ruumalaühiku kohta. = m / V (kG/m³) ; · raud = 7870 kG/m³, · vask = 8960 kG/m³, · alumiinium = 2700 kG/m³,
20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36. Õli vananemine ja vahetamine, 37. Jõuülekandeõlid, 38. Tööstusõlid, 39. Muud õlid, 40. Plastsed määrded, 41. Kaitsemäärded, 42. Kõvad määrded, 43. Jahutusvedelikud, 44. Jahutusvedelikud, 45. Pidurivedelikud, 46. Konserveerimisvedelikud, 47. Lõike- ja jahutusvedelikud, 48. Abrasiivmaterjalid, 49. Tuleohutuse alused Materjalide omadused Materjali tihedus. Tiheduseks nim antud materjali massi ruumalaühiku kohta. = m / V (kG/m³) ; · raud = 7870 kG/m³, · vask = 8960 kG/m³, · alumiinium = 2700 kG/m³,
Toit Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks. Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu esitavad mõistele "toit" alljärgneva määratluse: Mõiste "toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste hõlmab ka vett. Mõiste "toit" alla ei kuulu: Sööt; Elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turuleviimiseks inimtoiduna; Taime
Erinevate toiduainegruppide omadused ja kasutamine toidu valmistamisel 48 Teravili ja teraviljatooted 48 Köögi- ja puuviljad 50 Piim ja piimatooted 53 Liha ja lihatooted 55 Kala ja kalatooted 57 Rasvad 58 Magusained 61 4. Joogid 63 Mittealkohoolsed joogid 63 Alkohoolsed joogid 65 5. Menüüde koostamise alused 74 Menüü mõiste ja terminid menüüdes 74
ning termoregulatoorne lõõtsutamine (peale imetajate ka roomajad). Hõõrdumisvastane kaitse liigesevõie ning pisaravedelik. Lahjenduskaitse e väljauhtumine- lenduvad ärritavad ühendid kutsuvad esile pisaravoolu (sibul, mädarõigas) (et pisarad ei jookseks siis panete ennem külmkappi). Vesi kui struktuuride moodustaja- hüdrostaatiline toes, ussidel kehaõõnes survestatud vedelik, inimesel on hüdrostaatiline nahk, naha olekut määrab kollageeni veesidumis võime- niisutavad kreemid. Vesi viljastus ja arengukeskkonnana, kehaväline viljastumine ainult vees, kehasisene viljastumine veerohkes limas, aga mitte kuivas keskkonnas, vesi arengukeskkonnana lootevedelikus. Amnioni ülesanded: kaitseb embrüot veekaotuse eest, takistab kokkukasvamist lootekestadega, kaitseb temperatuuri ja rõhumuutuste eest. Kompenseerib raskusjõu mõju üleslükkejõuga. Joogi ja urineerimiskeskkond. Vesi osaleb
annaabi.ee 
