18. Mis on ataksia ja miks ta tekib? ATAKSIA - Puudulik liigutuste koordinatsioon ja liigutuste suuna , kiiruse ja jõu häiretes (ei suuda puudutada sõrmega nina) 19. Taalamuse funktsioonid Taalamus on kõikide sensoorsete teede kollektor, mis suunduvad suuraju poolkerade koorde. Taalamus võtab osa aistingute moodustamisest Taalamus on kõrgeimaks valutundlikkuse keskuseks 20. Kuidas jagunevad suurajau poolkerade koore väljad? Teostab kortikaalset kontrolli nii motoorsete kui ka vegetatiivsete protsesside üle Ajukoore sensoorsed väljad Ajukoore assotsiatiivsed e. sekundaarsed sensoorsed väljad, mis asuvad sensoorsete väljade ümber Ajukoore motoorsed väljad 21. Mis on konvergents? Konvergents on eri protsesside kulgemine ühes suunas või millegi kokkulangemine 22. Mis on liigutusaparaat? .. Organite ja kudede süsteem, mis moodustavadad täidesaatva
Harvem esinevad või teadmata põhjused 15% Mujal klassifitseeritud muud haigused“ ?? Picki tõbi, Huntingtoni tõbi, Parkinsoni tõbi, Creutzfeld-Jacobi tõbi, HIV-infektsioon, mürgistused, avitaminoosid, epilepsia, KNS infektsioonhaigused, mõned reumaatilised haigused, mõned endokriinhaigused. 4. Kuidas Sa seletaksid patsiendi omastele Alzheimeri tõve puhul tekkivaid neuroloogilisi ja neurokeemilisi muutusi? Dementsuse puhul on häiritud mitu kõrgemat kortikaalset funktsiooni, sealhulgas mälu, mõtlemine, orientatsioon, arusaamine, taiplikkus, arvestamine asjaoludega, õppimisvõime, sõnavara ja otsustusvõime. Teadvus ei ole hägunenud. Dementsus väljendub intellektuaalsete funktsioonide tunduvas languses ja tavaliselt on häiritud ka igapäevased toimingud - pesemine, riietumine, söömine, isiklik hügieen, tualeti kasutamine jne. Dementsusega võivad kaasneda isiksusemuutused ning käitumishäired. Võib esineda üldist
mõtlemise sisulised (luulumõtted) meeleolu- ja emotsioonide-(depressioon,maania,ärevus) isiksus- ja käitumishäired Orgaanilised psüühikahäired: dementsus, orgaaniline amnestiline sündroom, deliirium, muud psüühikahäired(hallutsinoos,katatoonia,luululine psühhoos, meeleoluhäired,ärevus, dissotsiatiivne häire, asteenia, kerge kognitiivsete funktsioonide häire),isiksus- ja käitumishäired DEMENTSUS Häiritud mitu kõrgemat kortikaalset funktsiooni : mälu, mõtlemine, orientatsioon, arusaamine, taiplikkus, arvestamine asjaoludega, õppimisvõime, sõnavara, otsustusvõime. Mälu alaneb uue informatsiooni omandamisel, säilitamisel ja reproduktsioonil. Vastuvõetava informatsiooni töötlemine on häiritud. Raskused tähelepanu samaaegsel suunamisel rohkem kui ühele objektile, tähelepanu ümberlülitamisel ühelt objektilt teisele. Mälu- ja mõtlemishäired häirivad igapäevaelu. Sümptomid ja häired vähemalt kuus kuud.
vaskulaarsed haigused); somaatilised haigused (hepatiit, maksapuudulikkus,; ureemia, neerupuudulikkus; kilpnäärme talitluse häired; diabeet; neerupealiste talitlushäired; sepsis; palavik; vähkkasvaja intoksikatsioon); ravimid ja mürgid; elektrolüütide tasakaalu häired; atsidoos, alkaloos; hüpotermia, hüpertermia; metaboolsed häired. Dementsus, selle põhjused. Krooniline või progresseeruv sündroom; häiritud mitu kortikaalset funktsiooni, häirib igapäevaseid toiminguid, diagnoos kui üle 6 kuu; ei esine kvantitatiivset teadvuse häiret, mäluhäire, intellektuaalsete võimete langus, käitumishäired, isiksuse muutused, 5-10% üle 65 a on dementsed. Dementsussündroom – Alzheimeri tõbi, vaskulaarne dementsus, hüdrotsefaalia, intrakraniaalne tuumor, muud haigused (ravimimürgitus, traumajärgne, parkinsoni tõbi, epilepsia, entsefaliit, maksakahjustus, hüpo-ja hüpertüreidism. Alzheimeri tõbi.
ja sõnade moodustamine ning mittedomineerivas poolkeras helide, rütmide ja muusika kuulmine. Veel ülesandeks on õppimine ja mälu. Limbiline koor tegeleb lõhnatundlikkuse, emotsioonide ja afektiivsusega. Saar (insula) on seotud autonoomse närvisüsteemiga. Ka optilised teed paiknevad oimusagaras. Kahjustuse korral tekib dominantses poolkeras sensoorne ehk Wernicke afaasia ja mittedomineerivad poolkeras amusia (rütmi ja muusika kuulmise häire). Kahepoolse kahjustuse korral esineb kortikaalset kurtust. võib esineda lühimälu- ja õppimishäireid ning mäluhäireid (ei teki uusi mälestusi). Limbilise 12 koore kahjustusel võib esineda lõhnahallutsinatsioone ning agressiivset ja antisotsiaalset käitumist. Epilepsia korral esinevad komplekssed partsiaalsed hood. Ülemine kvadrantanopsia. Oktsipitaalsagar ehk kuklasagar
psühhomotoorset rahutust ja unehäireid või õudusunenägusid. Tavaliselt arenevad tõelised deliiriuminähud välja kiiresti — mõne tunni või ühe ööpäevaga. Haigusnähtudel on kalduvus tundide jooksul vahelduda. Sageli on sümptomid tugevamad õhtul ja öösel. Deliiriumi keskseks tunnuseks on enda ja keskkonna teadvustamise vähenemine. Dementsus Krooniline või progresseeruv sündroom, mille puhul on häiritud mitu kortikaalset funktsiooni. See diagnoositakse kui sümptomid on kestnud üle 6 kuu. Dementsuse sümptomiteks on mäluhäired ja intellektuaalsete võimete langus. Omased on ka käitumishäireid ja isiksusemuutused. 5-10 % üle 65 aastastest on dementsed. Intellektuaalsete võimete süvenev langus, mida iseloomustab peamiselt mälu, analüüsi- ja otsustusvõime ning teiste intellektuaalsete võimete langus ja mis häirib isiku igapäevast toimetulekut.
- Valu tekib veresoonte retseptoritest. Veresooned kitsenevad välise teguri mõjul ja kui veresooned uuesti laienema hakkavad siis. Dementsused - Dementsus – kroonilise või progresseeruva kuluga sündroom peaaju haiguest. On häiritud mitmed vaimsed funktsioonid nt mälu, mõtlemine, arusaamine, otsustusvõime jne. teadvus ei ole hägunenud. - Harilikult kaasneb või eelneb emotsionaalne pidurdamatus, sotsiaalse käitumise või motivatsiooni halvenemine - Kortikaalset tüüpi dementsusele iseloomulik Apraksia, afaasia või agnoosia - Subkortikaalset tüüpi dementsusele iseloomulik infotöötluskiiruse aeglustumine, rohkem välhendunud täidesaatvate funktsioonide häire. PSÜHHOLOOGILISE ARENGU HÄIRED … Arengulised aknad Kriitilised vanuseperioodid teatud võimete arenguks, ka sots. Ja emotsionaalse arengu jaoks - Esimesed 3 eluaastat kõige olulisemad … Kõnealad olenevalt keelte omandamise vanusest
– mediaalne põlvikkeha - kuulmistrakti releetuum – tagumine ventraalne tuum - informatsioon naha- ja proprioretseptoriteltd • Assotsiatiivsed tuumad: aavad impulse releetuumadelt ja saadavad need ajukoore assotsiatiivsetele väljadele 2) Mittespetsiifilised tuumad: • annavad signaale koorealustele tuumadele, milledelt impulsid lähevad erinevatele ajukoore osadele • on tihedalt seotud retikulaarformatsiooniga --- 42. Kuidas jagunevad suuraju poolkerade koore väljad? Teostab kortikaalset kontrolli nii motoorsete kui ka vegetatiivsete protsesside üle. • Ajukoore sensoorsed väljad • Ajukoore assotsiatiivsed e. sekundaarsed sensoorsed väljad- Suuraju poolkerade koore osad, kus ühendatakse erinevaid funktsionaalseid välju. Kujundatakse tahe ja emotsioonid. • Ajukoore motoorsed väljad --- Limbiline süsteem: – Emotsioonide ja naudingukeskus – Seotud ka mälu, õppimise ja motivatsiooniga – Hõlmab kesk-, vaheaju ja suuraju koore erinevaid piirkondi ---
Astaasia- lihased kaotavad võime sujuvateks tetaanilisteks kokkutõmmeteks (pea, kere ja jäsemed pidevalt värisevad) Asteenia kiire väsimuse teke kõrgenenud ainevahetuse tagajärjel, kuna liigutused toimuvad ebaökonoomselt, ülemäära suure arvu lihaste osavõtul. Ataksia puudulik liigutuste koordinatsioon ja liigutuste suuna, kiiruse ja jõu häiretes (ei suuda puudutada sõrmega nina). 61. Suuraju poolkerade koor. Teostab kortikaalset kontrolli nii motoorsete kui ka vegetatiivsete protsesside üle. - Ajukoore sensoorsed väljad. - Ajukoore assotsiatiivsed e. sekundaarsed sensoorsed väljad, mis asuvad sensoorsete väljade ümber - Ajukoore motoorsed väljad. Suuraju poolkerade koor analüüsib kõiki keha retseptoritelt tulevaid signaale ja sünteesib vastusreaktsioonid otstarbekaks bioloogiliseks aktiks. Sellega seoses on suuraju poolkerade koor organismi
- Ühiseks aluseks on kindlalt diagnoositav peaajuhaigus, kahjustus või muu -häire, mille tagajärjeks on tserebraalne düsfunktsioon - Peab olema mingi kahjustus lisaks nt peaaju - Sümptomaatiline – peaaju haaratus on sekundaarne ehk põhihaigus on mingi muu - Ainete kasutamisest tingtitud psüühikahäired Dementsus - Sündroom mida iseloomustab raske kognitiivsete funktsioonide (mälu, intellekt) kahjustus - Häiritud mitu kortikaalset funktsiooni nt mälu, mõtlemine, orientatsioon, asjaoludega arvestamise võime, õppimisvõime jne - Dementsus on tavaliselt krooniline kulg - Põhjuseks on peaajuhaigus või kahjustus nt peaajutrauma II LOENG - LAPSE- JA NOORUKIEA HÄIRED Pooled vaimsetest häiretest 14. eluaastaks kulmineerunud 15-19 aastaste seas suitsiid väga levinud Vaimse tervise riski tekitajad ja kaitsejad Tekitajad - Individuaalsed omadused - Sotsiaalne olukord
– südamelöögid -3.n. 4)Tagaaju: sild (pons) ja väikeaju (cerebellum); silla piirkonnas paikneb IV ajuvatsake – esimene refleks -8.n. (suupiirkonna puudutusele käe liigutus) – imemisrefleks-29.n. (*hüpotees: paremakäelised imevad paremat pöialt) 5)Üdiaju: piklikaju (medulla oblongata). • sünniks on refleksid põhiliselt ajutüve kontrolli all, vähe kortikaalset kontrolli Aju areng toimub gestatsiooniperioodis (ehk looteperioodis) ja lapse-eas AJU ARENGU 8 ETAPPI • Sünnimomendiks ajustruktuurid “valmis” 1. Moodustub neuraalplaat- 3-4 GN • Pärast sündi: aju kasv ja küpsemine 2. Rakkude lokaalne proliferatsioon (koe rakkude vohamine)
peale hakkavad) Anterior intraparietal Area (AIP) - Rohelises alas nende teede sees on erinevate juhtetee alafunktsioonid. (asukoht, liikumine, ruumilised transformatsioonid, ruumisuhted, silmade ligutamine) - On probleemid kortikaalsed, mitte meelelundi spetsiifilised. Miks me ei saa meelestatud pilti on seotud ajukoorega mitte meelelundiga. - Prosopagnoosia – nägude mitteäratundmise häire - Tesrebraalne akromatopsia – aju kortikaalset päritolu olev värvide mittetajumine - Akinetopsia – liikumise mittetajumine Alajaotused juhteteedes - Ettejuhtimise tee - Tegevuse planeerimise tee - Ventraalne tee – vorm ja värv Alajaotused dorsaalses tees Seotud mitte nägemise kvaliteediga vaid pigem tegevustega: - Haaramine - Sakaadilised silmaliigutused - Jälgivad silmaliigutused - Osutamine - Kogu keha liigutamine Koht kus tajutee läheb üle juhtimise teeks.
annaabi.ee 
