Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Korrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramine. ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mõõdud, nihik, alumiinium, tutvumine, mõõtmete, elektrooniline, teoreetilised, katsekehade, katsekeha1, risttahukaKorrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramine 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mõõdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada,et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist. Võime
Lubatud vea protsent: Oma andmetega saame: Esinesid väheolulised juhuslikud vead. Esines suur süsteemiline viga, sest tegelik maa raskuskiirendus on 9,81 m/s2. Mõõtetulemuste kvaliteet on hea, sest hälve on alla ühe protsendi. KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE. 1. Tööülesanne. Tutvumine elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töövahendid. Elektrooniline kaal, nihik, mõõdetavad esemed. 3. Töö teoreetilised alused. Nihikuga mtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad vrdlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmaspidada, et koormisi vime lisada vi ära vtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist.
KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE. 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga.Katsekeha mtmete mtmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega.Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad vrdlgsed kangkaalud.Kaalumisel tuleb silmaspidada,et koormisi vime lisada vi ära vtta vaid arreteeritud kaaludel.Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist.Võime ka kasutada
........................4 LISAD........................................................................................................................................................5 1 KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE 1.1 Tööülesanne Tutvumine elektroonilise kaaluga. Katsekeha mtmete mtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. Leitud tiheduste võrdlemine kirjanduses toodutega. 1.2 Töövahendid Elektrooniline kaal (mõõtetäpsus 0,01 [g]), nihik (mõõtetäpsus 0,01 [mm]), mdetavad esemed. 1.3 Töö teoreetilised alused Kasutame elektroonset kaalu, mille täpsus on krge. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil, kus: D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Torukujulise ja seibikujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 1.4 Töö käik 1.4
Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: dotsent: Peeter Otsnik Esitamise kuupäev: 1.10.2015 /Allkirjad/ Tallinn 2015 Aruanne 1. Töö ülesanne: Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töö vahendid: Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal, nihikud, mõõdetavad esemed. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised: Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmaspidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel
Tööülesanne Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 1. Töövahendid Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal, nihikud, mõõdetavad esemed. 2. Töö teoreetilised alused Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlglased kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel
Järeldus: Kuna saadud tulemused on veidi suuremad kui käsiraamatus, siis järelikult leitud kiirus 351 m/s temperatuuril 23,8C on veidike suurem kui tegelik suurus sel temperatuuril. Laboratoorne töö nr 1 Korrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramine 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mõõdetavad esemed. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil, kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Mõõdud d1 (mm) d2 (mm) h (mm) V (mm³) m (g) D(kg/m³) Tulemused 1. 24,6 24,6 7790,8 60,8 7,9*10 ³ 2. 56,19 12,39 6,02 14574,43 39,1 2,7*10 ³ 3
1. TÖÖÜLESANNE Elektroonilise kaaluga tutvumine. Katsekeha mōōtmete mōōtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. TÖÖVAHENDID Elektrooniline kaal, elektrooniline nihik, mōōdetavad esemed. 3. TÖÖ TEOREETILISED ALUSED Nihik on seade, mis võimaldab mõõta pikkust, läbimõõtu ning sügavust. Mõõteharud võimaldavad mõõta ka siseläbimõõtu. Aukude sügavuse mõõtmiseks on liikuv haru varustatud ka vardaga. Mõõtmiseks asetame katsekeha, vastavalt soovitud mõõdule, mõõtotsikute vahele. Otsikud lükkame tihedalt vastu katsekeha ning loeme näidu. Digitaalsete nihikute puhul loeme näidu otse ekraanilt.
KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: FÜÜSIKA I Transporditeaduskond Õpperühm: AT11 Juhendaja: Lektor Peeter Otsnik Tallinn 2012 Tööülesanne Tutvumine elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. Töövahendid Elektrooniline kaal, nihik, mõõdetavad esemed. Töö teoreetilised alused Elektroonse kaalu täpsus on kõrge. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D=m/v abil, kus D - katsekeha materjali tihedus (kg/m3) m- katsekeha mass (kg) V- katsekeha ruumala (m3) Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. Töökäik Mõõtsime kuut erinevat katsekeha. Kaalusime katsekeha elektroonsel kaalul. Mõõtsime
Õppeaines: FÜÜSIKA I Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI11b Juhendaja: lektor Esitamiskuupäev: 06.11.2014 Üliõpilaste allkirjad:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga.Katsekeha mōōtmete mōōtmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mōōdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mōōtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega.Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vōi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad vōrdōlgsed kangkaalud.Kaalumisel tuleb silmaspidada,et koormisi vōime lisada vōi ära vōtta vaid arreteeritud kaaludel.Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist
1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mõõdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada ,et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist
MÄÄRAMINE PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA I Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: Õppejõu allkiri: …………… Tallinn 2015 1. Töö ülesanne: Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga.Katsekeha mōōtmete mōōtmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töö vahendid: Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mōōdetavad esemed. 3. Töö teoreetilised alused: Joonised: Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmaspidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel
Õppeaines: FÜÜSIKA I Mehaanikateaduskond Õpperühm: TI-11 (B2) Juhendaja: Karli Klaas Esitamiskuupäev: 06.10.2015 Tallinn 2015 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga.Katsekeha mōōtmete mōōtmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mōōdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mōōtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega.Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vōi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad vōrdōlgsed kangkaalud.Kaalumisel tuleb silmaspidada,et koormisi vōime lisada vōi ära vōtta vaid arreteeritud kaaludel.Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist.Võime
cos = 2,4/ 6,36 =0,377 = 67° 49,5´ tan a = k tan 67° 49,5´ = 2,454 k = 2,454 Eritakistuse valemisse = k ·S asetame parameetrid k = 2,454 ja S = r² = 0,00000080 (m ²) saame = 2,454 · 0,00000080 =0,0000019 KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE. 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga.Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mõõdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega. Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega.Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide voi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmaspidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel
KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE. 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga.Katsekeha mtmete mtmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega.Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad vrdlgsed kangkaalud.Kaalumisel tuleb silmaspidada,et koormisi vime lisada vi ära vtta vaid arreteeritud kaaludel.Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist.Võime ka kasutada
joonis/foto 1. Messing 23,81 14,31 26,8 7,59 × 10 63,65 8,386 -6 × 103 2. Vask 15,85 54,30 1,07 × 10 95,40 8,915 -5 × 103 3. Alumiinium 56,13 12,44 6,01 7,578 × 1 39,11 2,765 0-5 × 103 4. aluminiium 21,10 30,92 1,08 × 10 30,08 2,78 × -5 103 6 5
KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE. 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga.Katsekeha mtmete mtmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega.Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad vrdlgsed kangkaalud.Kaalumisel tuleb silmaspidada,et koormisi vime lisada vi ära vtta vaid arreteeritud kaaludel.Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist.Võime ka kasutada
Mehaanikateaduskond Õpperühm: Juhendaja Esitamiskuupäev: 5.11.2014 Tallinn 2014 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga.Katsekeha mōōtmete mōōtmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,mōōdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mōōtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega.Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vōi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks.Oma konstruktsioonilt on nad vōrdōlgsed kangkaalud.Kaalumisel tuleb silmaspidada,et koormisi vōime lisada vōi ära vōtta vaid arreteeritud kaaludel.Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist
Aruanne: 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga.Katsekeha mootmete mootmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Elektrooniline kaal,nihik,mõõdetavad esemed. 3.Töö teoreetilised alused. Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Elektroonseid kaalusid,mille täpsused on korged. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil. Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. 4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega . D=m/v S=a*b*c D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala S pindala 5. Täidetud arvutus tabel. Katse- materjal D1(mm) D2(mm) H(mm) V(mm3) M(g)/(kg) D(kg/m3) keha Al 56,12m 12,35m 6mm 14122,7mm 39g/0,039kg 2,76*103
Anastasia Petrova KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA MATERJALI TIHEDUSE MÄÄRAMINE LABORATOORNE TÖÖ Õppeaines: Füüsika I Ehitusteaduskond Teedeehitus Õpperühm: KTEI11 Tallinn 2010 4 2 Laboritöö aruanne 1. Töö ülesanne Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töö vahendid Elektrooniline kaal, nihikud, mõõdetavad esemed (sfäär). 3. Töö teoreetilised alused. On tähtis mäletada, et nihiku viga on kuskil 1 mikromeeter ehk 0,001mm ning tehniliste kaalude viga on 0,001 mg. Lisandub ka mõõtmisel võimalik inimviga. 4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega Katsekeha tiheduse saab arvutada järgmise valemiga: D= m/V Selles valemis D on katsekeha materjali tihedus, M on katsekeha mass, V on katsekeha ruumala. Sfääri ruumala saab arvutada järgmise v
...........5 5.4.9Kanname katseandmed tabelisse..........................................................................................5 5.5Järeldus............................................................................................................................................7 1.1 Tööülesanne Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mtmete mtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 1.2 Töövahendid Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal, nihikud, mdetavad esemed. 1.3 Töö teoreetilised alused Nihikuga mtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide vi analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad vrdlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmaspidada, et koormisi vime lisada vi ära vtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist
Järeldus: Kuna saadud tulemused langevad kokku käsiraamatus olevatega siis järelikult leitud helikiirus 344 m/s temeperatuuril 23 C on õige väärtus. Laboratoorne töö nr 2 Korrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramine 1.Tööülesanne. Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga.Katsekeha mootmete mootmine nihiku abil.Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2.Töövahendid. Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal,nihikud,moodetavad esemed. Katsekeha tiheduse saame arvutada valemi D = m/V abil, kus D - katsekeha materjali tihedus m - katsekeha mass V - katsekeha ruumala Mõõdud d1 (mm) d2 (mm) h (mm) V (mm³) m (g) D(kg/m³) Tulemused 1. 12,36 56,28 5,94 56257 38 675,5 2. 39,03 3,38 16175,7 46 2843,9 3
Aruanne. 1. Töö ülesanne: Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töö vahendid: Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal, nihikud, mõõdetavad esemed. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised: Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmiste töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmaspidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel
Korrapärase kujuga katsekeha tiheduse määramine Töö ülesanne: Tutvumine tehniliste kaaludega. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. Töövahendid: Kaal, nihik, mõõdetavad esemed. Töö teoreetilised alused: Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide või analüüsiks määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrd õlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arreteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist.
Korrapärase kujuga katsekeha materjali tiheduse määramine 1. Tööülesanne Tutvumine tehniliste kaaludega või elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil. Katsekeha ruumala ja tiheduse arvutamine. 2. Töövahendid Tehnilised kaalud või elektrooniline kaal, nihikud, mõõdetavad esemed. 3. Töö teoreetilised alused. Joonised Nihikuga mõõtmist vaata ja korda üldmõõtmise töö järgi. Tutvumine tehniliste kaaludega. Tehnilised kaalud on määratud hinnaliste materjalide analüüsiks või määratud materjalide kaalumiseks. Oma konstruktsioonilt on nad võrdõlgsed kangkaalud. Kaalumisel tuleb silmas pidada, et koormisi võime lisada või ära võtta vaid arrteeritud kaaludel. Arreteerimine toimub kaalude keskel asuvast vastavast kruvist
1. Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsoonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Kasutatud ehitusmaterjalid Katsetatava vahtpolüstüreen plaatide nimimõõdud on: 1200x1000x50 mm. Katsetatavateks materjalideks on kaks erinevat vahtpolüstüreentoodet. Ühed katsekehad oli valged (A) ja teised sinised (B). EPS on väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonimaterjal, mis koosneb 98% ulatuses õhust. EPS-soojusisolatsiooniplaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud. EPSi graanulitel on osaliselt avatud mikropoorid, kuhu vesi ei tungi, kuid veeauru liikumine neis toimub. Taoline mikropoorne homogeenne materjal tagab soojustatavale konstruktsioonile suurepärased ehitusfüüsikalised ja mehaanilised omadused. [1] 3. Kasutatud töövahendid Nihik täpsusega 0,02 mm ja mõõdulint täpsusega 0,5 cm
1. Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsoonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Kasutatud ehitusmaterjalid Katsetatava vahtpolüstüreen plaatide nimimõõdud on: 1200x1000x50 mm. Katsetatavateks materjalideks on kaks erinevat vahtpolüstüreentoodet. Ühed katsekehad oli valged (A) ja teised sinist (B). EPS on väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonimaterjal, mis koosneb 98% ulatuses õhust. EPS-soojusisolatsiooniplaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud. EPSi graanulitel on osaliselt avatud mikropoorid, kuhu vesi ei tungi, kuid veeauru liikumine neis toimub. Taoline mikropoorne homogeenne materjal tagab soojustatavale konstruktsioonile suurepärased ehitusfüüsikalised ja mehaanilised omadused. [1] XPS isolatsioonimaterjalid on valmistatud ekstrudeeritud kärgpolüstüreenist ja sobi
Soojusisolatsiooni katsetamine 1. Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsioonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Katsetatud materjalid Katses katsetati kahte erinevat vahtpolüstureentoodet: EPS 60 ja EPS 120. 3. Töökäik 3.1 Mõõtmete määramine 3.1.1 Nimimõõtmetega toote pikkuse, laiuse määramine vastavalt standardile EVS EN 822:1999 ,,Ehituses kasutatavad soojustusmaterjalid. Pikkuse ja laiuse määramine." Katsekehi hoiti enne katse alustamist vähemalt 6 tundi temperatuuril 23±5 oC. Katsed viidi läbi temperatuuril 23±5oC. Tasasele pinnale asetatud katsekehal võeti mõõdud täpsusega 0,5 mm. Kuna antud katses olevate katsekehade pikkused olid väiksemad kui 1,5 m, siis võeti üks mõõde katsekeha poolest pikkusest ja üks poolest laiusest. Mõõtmis
1. Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsioonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Katsetatavad materjalid EPS A valge; EPS B sinine. Vahtpolüstüreen ehk standardikohase nimetusega EPS on kerge jäik plastvahul põhinev soojustusmaterjal. EPS plaate iseloomustavad hea soojapidavus, helikindlus ja toimimine tuuletõkkena, niiskuskindlus, suur koormustaluvus, püsivad mõõtmed, mittevananemine, raskesti süttivus, kasutamismugavus ja keskkonnasõbralikkus [1]. 3. Kasutatavad seadmed ja vahendid Nihik ja nurgik katsekehade mõõtmiseks Kaal täpsusega 0,1 g - katsekehade massi määramiseks; Hüdrauliline press - surve- ja paindetugevuse määramiseks Immutamiseks vajalikud nõud. 4. Katsemetoodikad 4.1. Mõõtmete määramine Nimimõõtmetega toote pikkuse, laiuse määramine toimub vastavalt standardile EVS EN 822:1999 "Ehituses kasuta
SOOJUSISOLATSIOONMATERJALIDE KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Vahtpolüstereentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatisoonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Katsetatud vahendid Töökäigus kasutavateks vahenditeks oli nihik, joonlaud (täpsusega 0,1mm), kaal (täpsusega 2g) ning anum vee jaoks. 3. Töö käik 3.1 Mõõtmete määramine Nimimõõtmetega toote pikkuse, laiuse määramine vastavalt standardile EVS EN 822:1999 "Ehituses kasutatavad soojustusmaterjalid. Pikkuse ja laiuse määramine." Katsekehi hoitakse enne katse algust vähemalt 6 tundi temperatuuril ( 23 +/- 5) ° C. Katsed viiakse läbi temperatuuril ( 23 +/- 5) ° C. Tasasele pinnale asetatud katsekehal võetakse
kontsistensi parandajaks Mõlemad kasutusel restaureerimisel Silikaatvärv - Kaasaegne kivimajade fassaadivärv, mis koosneb kaaliumvesiklaasist, täiteainest ja pigmentidest. Kasutatakse krohvipindadel, kui on nõutav kõrge veeauruläbilaskvus. Sideaineks kaaliumvesiklaas Vinüülvärv Tsementvärv- Sideaineks portlandtsement või lubja-tsemendi segu. Betooni värvimiseks: nii sise- kui välistööd 12Ehitusmaterjalide katsetamine 12.1 betoonisegu koostamine ja katsekehade hoidmine Betoonisegu koostise määramine on vajalik järgmistel põhjustel: 1. Leida betooni materjalide vahekord, mis tagab sellele ettenähtud tugevuse, plastilisuse jm omadused 2. Leida optimaalne tsemendi kulu Betoonisegu koostise määramiseks võib kasutada: absoluutmahtude meetodit, järkjärgulise lähenemise meetodit, tabelimeetodit ja katselist meetodit. Absoluutmahtude meetodi puhul leitakse materjalide mahud 1 m 3 betoonisegu kohta
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.1 2017/2018 Tiheduse määramine EAEI-31 Tanel Tuisk Tiheduse määramine 1. Töö eesmärk Kehade tiheduste ja poorsuste määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katsete tegemiseks kasutati erinevaid ehitusmaterjale nagu näiteks silikaattellis, keraamiline tellis, ekstruuder polüstüreen klaasvill jne. 3. Kasutatud töövahendid Nihik korrapärase kujuga keha geomeetriliste mõõtmete mõõtmiseks Traat peenike traat, mille abil hoitakse vajadusel katsekeha õhus/vees/parafiinis Kaal katsekeha kaalumiseks Joonlaud materjalide mõõtmiseks Ämber veega materjalide kaalumiseks vees Parafiin poorsete materjalide isoleerimiseks 4. Katsemetoodikad 4.1. Korrapärase kujuga keha tiheduse määramine Keha ruumala (V) arvutatakse keha mõõtmete abil, mida mõõdeti nihiku või joonlauaga.
poorsused. Keha mahu määramisel kasutasime Archimedese seadusel põhinevat hüdrostaatilist kaalumist. Mõlemal nädalal tuli katsetada kahte erinevat materjali. 2. KATSETATUD MATERJALID Kasutatud materjalide loetelu: Kipsplaat Tsementfibroliitplaat (TEP-plaat) Graniit Keraamiline tellis 3. KASUTATUD VAHENDID Töös kasutati järgnevaid seadmeid: Kaal – proovikehade massi määramiseks Joonlaud ja nihik – proovikehade mõõtmiseks, et arvutada keha maht Vbr. Mõõtmistulemus antakse proovikeha külje kolmest mõõtmistulemusest. Mõõtmistäpsus 0,5 mm. Veeanum – proovikeha massi määramiseks vees Sulatatud parafiin – poorse materjali katmiseks, et sulgeda materjali poorid 4. KATSEMETOODIKA Korrapärase kujuga keha tiheduse määramiseks oli vaja leida keha maht. Mahu arvutamiseks võtsime kehalt kolm mõõtu igast küljest
annaabi.ee 
