lahtirõivastamisega tegeleb üks rooste-seen - kase koldrooste (Melampsoridium betulinum). Soodsal roosteaastal sööb ta juba augustis paljud sookase lehed elujõuetuks ja seetõttu need kolletuvad järk-järgult. Et sookased on pikka aega kollasekirjud, ei ole neil võimalik anda arukasega võrreldavat kullaetendust. Kui nüüd kullendavat rabakaske (arukaske!) lähemalt vaadata, võib tema tüve alusel ja okste jämedamatel osadel näha sügavalt lõhestunud musta korpa, mis ülalpool asendub järsult valge tohuga; naabritest sookased on aga maapinnast ladvani ühtlaselt valged, vanana kärnaselt halli-mustatähnilise tohuga. Ka pungad klapivad laukaäärsel kaunitaril arukase omadega: nad on ümara tipu ja kõva vahakattega; ümbruse sookaskedel on pungad enamasti teritunud ja veidi kleepuvad. Kui palju leidub raba südames arukaski, sõltub naabrusest, sest neid külvavad ümbruse arumetsad. Laialdastest madal- ja siirdesoodest ümbritsetud rabadel ei
Viljad valmivad sügisel ja varisevad peagi. Leht Vahelduvalt asetsevad sulgroodsed ovaalsed või munajad lihtlehed teritunud tipu ja ümara või nõrgalt südaja alusega, kahelisaagja servaga. Pealt tumerohelised, alt heledamad, kaetud hallikate karvadega. Lehe pikkus 4¼10 cm, laius 3¼5 cm. Vars Koor helehall, sile, noored võrsed (ja ka pungad) karvased. Korpa tavaliselt ei moodustu. Kujult on tüvi kõver ja looklev. Juur Juurestik on hästi arenenud peajuure ja külgjuurtega, kuid ei tungi sügavale. Annab rikkalikult juurevõsusid. Juurtel elavad ka bakterid, kiirikulised. Paljunemine Paljuneb rikkalikult nii seemnetega kui vegetatiivsel teel juurevõsudega, uueneb ka kännuvõsust. Paljundada võib pistokste abil.
· Kui poti sisu on väsinud, kurnatud, ära kasutatud või muutunud lihtsalt äratuntavalt limaseks, sammaldunud või kokku vajunud või kui kuukingal pole lihtsalt potis enam ruumi, tuleb taim ümber istutada. · Loomulikult tuleb alati oodata, kuni lehestiku keskelt ilmub uus sisemine leheke. · Kuuking vajab kindlasti orhidee istutussegu. Tavaliselt võib olla poe istutussegu liiga pehme või turbane. Segu saab lihtsalt täiendada, lisades puukoort, korpa ja söetükikesi. Soovitatav on ka lisada polüstüreenpärleid, et see muutuks hästi vett imavaks. · Kuukingad edenevad hästi madalas potis. Terve taime kasvatamiseks ei tohi uus pott olla rohkem kui 3 numbrit suurem kui vana pott. Haigus · Kui taim on haige tuleks kuni paranemiseni ära lõigata iga õievars. Kõigepealt täita pott 1/3 osast drenaaziga. Siis asetada taim poti keskele ja täita pott seguga kuni taime alumiste lehtedeni.
1.1 Muinas-India Väljakaevamiste käigus on saadud informatsiooni, et nii mehed kui naised on end jumestanud juba ligikaudu 5000 aastat tagasi. Alguses jumestati ainult näitlejaid, hiljem ka tavalisi inimesi. Näole kanti krohvikiht, mille saavutamiseks kasutati jahu, tärklise ja kannikesejuure segu. Silmade värvimiseks kasutati collyriumi ja antimoni- segu. Kulmukarvad kujundati kõrgeteks kaarteks ja huuled paksudeks. Huulte punane värv sisaldas rohelise pähklipuu korpa, kaktuse- ja maasikamahla. India naine jõudis selliselt jumestatult nii templite seinamaalingutele kui ka ajalooraamatute piltidele. 1.2 Muinas-Egiptus Muinasegiptlastelt on alguse saanud nii mõnedki tänapäevased iluprotseduurid. Nii kujutab ühe umbes 2400 aastate eKr elanud üliku hauakambri seinal olev reljeef pedi- küüri. Kosmeetikavahendeid kasutasid nii mehed kui naised, sest jumestuse eesmärgiks oli kaunistada ja kaitsta nahka kõrvetavate päikesekiirte eest
Nägu puuderdati valgeks seguga, milles oli jahu, tärklist ja kannikesejuurt. Segu oli voolav ja moodustas näole justkui krohvikihi. Silmalaugude toonitamiseks ja silmade kirgastamiseks kasutati collyriumi ja teatud antimonisegu. Silmameigi vorm varieerus, kord imiteeriti kaljukitse silmajoont, kord lootoseõie kontuuri. Kulmukarvad kitkuti kõrgeteks kaarteks. Huuled pidid olema paksud ja mahlakalt punased, värv sisaldas rohelise pähklipuu korpa, kaktuse- ja maasikamahla. Mari Sarv 1 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Jumestuse teooria Rahvusvaheline CIDESCO-kool Jumestuse ajalugu Nõnda kaunistatuna ongi India naine jõudnud ajalooraamatute piltidele ja templite seinamaalinguile. Muinasegiptus
asetunud spiraalselt. igihaljad ühe- ja kahekojalised puud, põõsad. Koor õhuke, pikisuunas vaoline, liigiti nõrgalt Seemned valmivad 1. Käbid on kuni 4cm pikad, Sugukond kuni tugevalt ketendav, paksu korpa ei Või 2. Aastal, Cupressaceae munajad, ovaalsed või küpressilised moodustu. Lehed kitsas-või laisoomusjad või kahepoolse kitse kerajad.
Lehed äraspidimunajad-ümmargusedtömbi- või pisut pügaldunud tipuga. Noored lehed kleepuvad. Kiirekasvuline, kuid suhteliselt lühiealine. Külmakindel, kuid tundlik tugevate kevadiste hiliskülmade suhtes. Valguslembene. Puit kerge, pehme, habras, hästi töödeldav. Parkainete sisalduse tõttu puit muutub õhu käes punakaks. Kasutatakse saetööstuses. Kasutatakse liha ja kala suitsutamiseks. Hall lepp ehk valge lepp Alnus incana Koor helehall, sile, vanemas eas korpa ei moodustu. Lehed ovaalsed-munajad, teritunud tipuga, pealt tumerohelised, alt hallikate karvadega. Keskmise varjutaluvusega. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Kasvab ka soostuvatel muldadel. Täiesti külmakindel liik. Juurestik hästi arenenud. Kasvab sümbioosis kiirikbakteriga, mistõttu on võimeline siduma õhulämmastikku ja seeläbi parandama mullaviljakust. Peamiselt kasvab puhtpuistuna. Puit pehme, punakasvalge, suurte säsikiirtega. Harilik haab Populus tremula
lemmikkohaks. Sellest tuletatud sõna "detur" tähendab kosmilist peajõge, mis - nagu arvatakse - voolab läbi kõigi kolme maailma. Selgelt on näha sarnasus saami mütoloogiaga, kus mainitud müütiline jõgi eraldab inimeste maailma Mendashi omast. Selleks et pääseda Mendashi maale, pidid inimesed lausuma loitsusõnad jõele, nii nagu Mendashi abiellumisest jutustavas loos mõrsjaks valitud tüdruk tegi: Ta voolis tüki lepapuu korpa ja istus vee äärde, lepapuud ta pures, lepa koort ta pures, lepavett ta pritsis jõkke ja laulis: kuiva, kuiva, Mendashjõgi, kopsud - sinu lained, maksad - sinu kivid, verine jõgi 12 Lepapuu kasutust seletab asjaolu, et lepp koos kasega on saamide jaoks maagilised puud. Lepakoore keedist kasutati paljudes rituaalides. Shamaanitrummi valmistamisel pritsiti sellele punast värvi, mis oli valmistatud purustatud ja keedetud lepakoorest.
Moodustab metsi viljakatel märgadel muldadel. Tüüpiliseks kasvukohaks lodud. Kiirekasvuline, kuid suht lühiealine (-130a). Külmakindel, kuid tundlik tugevate kevadiste hiliskülmade suhtes. Valguslembene, eelistab viljakaid, niiskeid muldi. Puit kerge, pehme, habras, hästi töödeldav. Parkainete sisalduse tõttu puit muutub õhu käes punakaks. Hall lepp e valge lepp Alnus incana Tav 15m, harvem -25m kõrgune puu. Koor helehall, sile, vanemas eas korpa ei moodustu. Lehed ovaalsed-munajad, teritunud tipuga, kahelisaagja servaga, pealt tumerohelised, alt hallikate karvadega. Õitseb märtsis-aprillis. Käbid väikesed, 3-10 kaupa võrsete tippudes, valmivad sügisel. Seeme võrdlemisi laia tiivaga. Paljuneb seemnetest, aga ka juure- kui ka kännuvõsudest. Keskmise varjutaluvusega, (ületab varjutaluvuselt kaske, haaba ja sangleppa). Mullastiku suhtes vähenõudlik. Täiesti külmakindel, juurestik hästi arenenud
Mustjaspruuni saab kreekapähkli puu viljalihaga, seeon luuvili. Värve saab veel seentest ja samblikest. Vöödikutega saab värvida, natukene mürgised nnavad väga head lillat/pruuni värvi. Puravikud, vahelkud, liimikud annavad pruuni. Põdramokk(igivana), värvtorik-annavad sinist. Soti seelikud olla nendega vävitud. Rohttaimede parim aeg kogumiseks on õitsemine või sügis. Värvained osalevad mingil määral ka kaitses. Kasutatakse juuri risoome,koort,korpa, õied ja marju. Värv peab külge jääma ja ei toh kaduda ning peab olema püsiv. Sellele ei vasta klorofüll( laguneb ära), karotinoidid ( ei lahustu piisavalt porgandiga ei saavärvida) ega antotsiüaanid ( annavad marjadele värvuse). Loeng 8 Tehnised jt taime (kiutaimed) Kõrvenõges - sellest on leitud lausa kiviaegseid tõendeid, et kõrvenõgesest on midagi tehtud.
Rõngassooneliste puude aasarõngad kõige paremini eristatavad (tamm, saar, jalakas). Varjatud rõngassooneliste puude aastarõngad küllalt selgelt eristatavad, arvukamalt tugirakke (haab, lepp). Hajusooneliste puude aastarõngad kõige halvemini eristatavad, tugirakud segamini soontega (kask, luuviljalised- kirss, ilupõõsad- sirel). Vaiku on olemas teatud määral kõigis puudes, kuid meie liikidel ei esine vaigukäike, sest vaigu sisaldus sedavõrd väike. Küll aga nt ploomi korpa vigastades eritab ta antud kohast vaiku. Ka säsikiired on olemas kõigil liikidel, kuid silmaga nähtavad on need vaid laia säsikiirega puudel- meil on selleks tamm. Kuna tammel on laiu säsikiiri väga palju, mõjutab see ka ta mehaanilisi om. Lehtpuude juurdekasv toimub ajaliselt kauem ning sootsate kasvutingimuste korral laienevad lehtpuu aastarõngad sügispuidu arvelt. Nii tekib vastubidine olukord
Mida ekvaatori poole seda tumedaimaid puuliike võime leida. Vihmametsadest võib leida lausa mustja tooniga puitu. Värvus tingitud päikese kiirguse intensiivsusest, ka puit kaitseb end UV- kiirguse eest pigmendiga. Lehtpuude rakkude ristlõige sarnaneb ovaalidele, neid nim traheedeks e soonteks. Vaiku on olemas teatud määral kõigis puudes, kuid meie liikidel ei esine vaigukäike, sest vaigu sisaldus sedavõrd väike. Küll aga ploomi korpa vigastades eritab ta antud kohast vaiku. Ka säsikiired on olemas kõigil liikidel, kuid silmaga nähtavad on need vaid laia säsikiirega puudel- meil on selleks tamm. Kuna tammel on laiu säsikiiri väga palju mõjutab see ka ta mehaanilisi om. Lehtpuid lõhastatakse ladvapoolsest otsast. Aastarõngaste nähtavuse järgi jaotatakse lehtpuud veel kolmeks: Rõngassooneliste puude aasarõngad kõige paremini eristatavad (tamm, saar, jalakas)
Perekonda kuulub kuni 150 liiki, neist Eestis pungad. Teadaolevalt kõrgeim hall lepp kasvab kasvab looduslikult 4 liiki, kasvatatakse Lehed munajad, serv lihtsaagjas, 4-6 cm pikad, 3-4 Järvseljal (28m). aga umbes 15 sissetoodud liiki. laiad. Noored lehed karvased, vanematel Koor helehall, sile, vanemas eas korpa ei Oluline metsapuu Eestis, kaasikud (aru- ja sookask lehtedel karvad vaid lehe allküljel, moodustu. Lehed ovaalsed-munajad, 4-10 kokku) moosustavad 31% kõikidest külgroodude nurkades. cm pikad, 4-7 cm laiad, teritunud tipuga, metsadest. Kuni 30 m kõrge sirgetüveline Õitseb mais, arukasest hiljem. Emasurvad kuni 3 kahelisaagja servaga, pealt tumerohelised,
Puidu kasutamisel on suurimaks probleemiks mädanikud (ebatuletael Phellinus igniarius) . Koor sisaldab park- ja värvaineid. Esineb rida vorme: sügavate sisselõigetega lehed, kollaseleheline jt., neid kasutatakse haljastuses. Hall lepp e. valge lepp (Alnus incana) Tavaliselt 15 m, harvem 25 m kõrge puu. Teadaolevalt kõrgeim hall lepp kasvab Järvseljal (29m). Koor helehall, sile, vanemas eas korpa ei moodustu. Lehed ovaalsed-munajad, 4-10 cm pikad, 4- 7 cm laiad, teritunud tipuga, kahelisaagja servaga, pealt tumerohelised, alt hallikate karvadega. Viljakandvus algab varakult (10-15-aastaselt). Õitseb märtsis-aprillis. Käbid väikesed, 3-10 kaupa võrsete tippudes, valmivad sügisel. Seeme võrdlemisi laia tiivaga. Paljuneb seemnetest, aga ka vegetatiivselt, nii juure- kui ka kännuvõsudest
annaabi.ee 
