vahekord kasvuperioodil. Kevadine soe ilm ja hea mullaniiskus soodustab rukki arengut. Kuiv ja soe juuni algus soodustab viljastumist. Küpsemisperiood peaks olema soe ja sademeid peaks olema optimaalselt. Kui küpsemisperiood on jahe ja sademeterohke, alandab see kohe rukki kvaliteeti. Koristamine Koristamisega ei tohi hilineda! Rukis on koristusvalmis, kui tera niiskusesisaldus on alla 30 % . Rukki küpsetusomadusi mõjutab koristuaegne ilm. Koristusaja hilinedes halvenevad sageli ilmastikutingimused: suureneb udu ja sajupäevade arv. Seetõttu suureneb ka relatiivne õhuniiskus, mistõttu terade kvaliteedinäitajad halvenevad. Samuti võivad areneda ka toksilised mikroseened. Suhteliselt kõrge temperatuuri ja õhuniiskuse korral kipub rukis vahaküpsuse lõpus ja täisküpsuse alguses peas ära kasvama. Kõrge temperatuur ja sademed aktiviseerivad rukkiteras leiduvaid fermente, mille tagajärjel terad alustavad
Sealiharull on valmistatud hautades, mis annab sellele toidule juurde tervislikkust ja samas ka mahlakust. Veinisoovitus pearoale Veiniks on Beaujolais Noveau, mida soovitas mulle Stockmanni alkoholi osakond ja kuna selle veini ajalugu tundub mulle väga huvitav siis panen ma selle siia kirja. Beaujolais Noveau on uue Beaujolais veini pidupäev, mida peetakse novembrikuu kolmandal neljapäeval. 19.sajandi keskpaiku oli kombeks kohe pärast viinamarjade koristusaja lõppu saata noor vein, mille käärimine polnud veel lõppenud, vaatides Lyoni bistroodesse ja veinibaaridesse, kus seda tavaliselt savikannudest müüdi. Viiekümnendatel aastatel tähistas veini " vabakslaskmise" päev hetke, mil võis uut veini müüma ja jooma hakata. Tookord oli selleks päevaks 15. November. 1985.aastal tõsteti see veinipüha nädalavahetuse algusesse ning hakati sõlmima kokkuleppeid, mis ei lubanud noort veini avada enne kui novembrikuu kolmanda neljapäeva südaööl
kuni 10 cm pikad. Edasi tuleks teha vaheltharimist vaheltharimiskultivaatoriga 2...3 korda 2...3 cm sügavuselt. Sellega hävitatakse ära vagude vahel olev umbrohi, kobestatakse mulda ja kuhjatakse see ümber kartulitaimede, soodustades pesade kinnikatmist ja kaitsmist päikese eest. Vaheltharimine lõpetatakse õiepungade moodustumise faasi alguseks. Vajadusel tehakse kasvuaegne keemiline taimekaitse kahjurite ja haiguste vastu. Koristamine Koristusaja valik sõltub: 1. Sordi kasvuaja pikkusest; 2. Kartuli koristusotstarbest; 3. Lehemädaniku levikust; 4. Ilmastikust; 5. Koristusmasinate tootlikkusest; 6. Tööjõu saadavusest. Selleks, et kartul lõpetaks kasvu ja koor jääks kinni, tuleb üldpõllul 5...12 päeva, seemnepõllul aga 14...20 päeva enne koristust pealsed eemaldada. Koristus peaks olema meie ilmastikutingimustes hiljemalt 25. septembriks, s.t. enne
Nii roogaruhein kui päideroog vajavad kasvuks palju niiskust, kusjuures roogaruheina väetisevajadus on väiksem. Samas on Soomes tunnistatud päideroog kõige perspektiivsemaks energiakultuuriks, mille kasvupind ulatus 2005. aastal ligikaudu 11 tuhande hektarini (2). Päideroo saagikus jääb mõnevõrra alla paju saagikusest, kuid tema kasvatus- ja koristustehnoloogia on olemas ja kergesti kättesaadav. Puuduseks on optimaalse koristusaja lühidus - koristatakse varakevadel, kui varred on kuivanud. Juhul, kui sel ajal on ilma tõttu koristusaeg piiratud, on oht suurteks saagikadudeks. Perspektiivikaks võib osutuda päideroo kasutamine biogaasi tootmisel. Ida-kitsehernes on vähese väetisevajadusega ning väga suure kasvupotentsiaaliga liik. Arvestataval kohal on ka ida-kitseherne kasvatamine ja kasutamine energiaheina kultuurina. Eesti Maaviljeluse Instituudi pikaajalised uurimused on näidanud, et
) Kartulite kvaliteetne koristus on hilisema säilivuse tagamise aluseks. Koristamisel tehtud vigu ei ole hiljem võimalik heastada. Vältida tuleb mehaanilisi vigastusi. Masinatele tuleb panna leevendid, mis vähendaksid köögivilja kukkumisel tekkivaid vigastusi. Erinevad sordid taluvad mehaanilisi vigastusi erinevalt. Mida vähem erineb kartuli temperatuur koristamise hetkel õigest säilitustemperatuurist, seda kauem kartulid säilivad. Koristatud saadused tuleb hoida varjus. Koristusaja valikul lähtutakse kartuli kasvatamise eesmärgist, sortide kasvuaja pikkusest, lehemädaniku lööbimisest jne. Optimaalne koristusaeg on kartuli tehnilise küpsuse saabumine pealsete kuivamine ja mugulate koore kinnijäämine. Seemnekartuli võib koristada enne küpsust, et vältida nakatumist seenhaigustesse. Sel juhul tuleb 8-14 päeva enne koristust pealsed eemaldada, et mugulate koor jääks kinni. Koristatakse sortide valmimise ja lehemädanikukindluse järjekorras
Hein peab olema korralikult kuivatatud, sest muidu kaasnevad suured käod. Hoidlas hajusalt maapinnale kus see segatskse mullaga külviku järel veetavate äketega või turvsmuldadel peaks heina kuivaine sisaldus olema 80-85%. kahekordse rullimise abil. Rohusöötade kvalittet sõltub paljudest tegurritest nagu heintaimede liigist, sordist, koristusaja Umbrogu tõrje: Luues seemnetele head idanemistingimuse don oluline jätkuvalt tagada noorte arengufaasist, väetamisest, mullastikust, ilmastikust, koristutehnoloogiast, säilitamistingimustest. heintaimede kiire areng. Katteviljata uuskülvide esimene hooldusvõte on umbrohtude niitmine. Rohusöötade kvaliteeti iseloomustavad kõige täpsemini nende keemiline koostis ja toiteväärtus, silo puhul
Kivide korja-mine-kivid vähendavad taimedele kasulikku pinda,raskendavad mullaharimist,muid töid. Seda tehakse enne külvi. Pealtväetamine- kasutatakse palju lämmastikväetist. Väetatakse mitu korda,hiline väetamine soodustab terade kujunemist.Retardandiga töötlemine-külvi lamandumise vähendamiseks.Kahjuritõrje-rootsi kärbse,viljasääse, kõrsvilja-lehetäi,viljakärbse vastu.Külvide seisukorra kontrollimine on vajalik hooldus-võtete õigeaegseks rakendamiseks,lamandumise,koristusaja ja saagikuse prognoo-simiseks ja koristusviisi määramiseks. 33) Teraviljade koristusviisid. 1)otsene e ühefaasiline-niidetakse valminud vili ning kohe eraldataks terad ja põhk. Kiire, ei nõua tööjõudu, ei sõltu väga palju ilmastikust. Terad ei järelvalmi aga emataimel, saagi hulgas on mittetäielikult valminud seemneid.Need võivad peks-misel viga saada ja kogu saak vajab kiiret puhastamist ja kuivatamist.2)jaoti kahe-faasiline-enne terade täisküpseks saamist
Kivide korja- mine-kivid vähendavad taimedele kasulikku pinda,raskendavad mullaharimist,muid töid. Seda tehakse enne külvi. Pealtväetamine-kasutatakse palju lämmastikväetist. Väetatakse mitu korda,hiline väetamine soodustab terade kujunemist.Retardandiga töötlemine-külvi lamandumise vähendamiseks.Kahjuritõrje-rootsi kärbse,viljasääse, kõrsvilja-lehetäi,viljakärbse vastu.Külvide seisukorra kontrollimine on vajalik hooldus- võtete õigeaegseks rakendamiseks,lamandumise,koristusaja ja saagikuse prognoo- simiseks ja koristusviisi määramiseks. 33) Teraviljade koristusviisid. 1)otsene e ühefaasiline-niidetakse valminud vili ning kohe eraldataks terad ja põhk. Kiire, ei nõua tööjõudu, ei sõltu väga palju ilmastikust. Terad ei järelvalmi aga emataimel, saagi hulgas on mittetäielikult valminud seemneid.Need võivad peks- misel viga saada ja kogu saak vajab kiiret puhastamist ja kuivatamist.2)jaoti kahe-
see olla korduv: seal tuiskab mistraal alla Vahemere poole, häirides viinapuid ja takistades marjade küpsemist. Palavas kliimas võivad tuuled ka kasulikult mõjuda , näiteks Austraalias Hunteri piirkonnas tõmbab org sisse meretuuli, mis leevendavad päikesekuumust. 2.3 Pinnas Pinnase puhul on kõige tähtsam, et viinapuu saaks sinna kindlalt juurduda. Teine oluline omadus on veejuhtivus. Viinapuud ei talu liigniiskust ja see mõjub neile halvasti. Kui vee äravool on halb ja otse koristusaja eel sajab paju, küllastuvad viinamarjad veest ja nende muud komponendid vähenevad, mis mõjub halvasti tulevase veini kvaliteedile. Vee äravoolu saab reguleerida. Viinapuud taluvad küllaltki erinevaid mulla pH tasemeid, alted 5,5- st (happeline) kuni 8,5-ni (leeliseline), kuigi skaala mõlemas otsas olevaid muldi oleks parem parandada ja eriti pookealused peavad taluma ka ekstreemsusi. Määrava tähtsusega on ka toitainesisaldus
-0,37 ja -0,38%. ADF ja NDF kasvas kiiremini segukülvides võrreldes punase ristikuga, sest punase ristiku seeduvuse langus on aeglasem. Ristik säilitab rohusööda kvaliteedi pikemal perioodil, kuna ta areng on kõrrelistest aeglasem. Ainevahetusenergia muutuste erinevused õiepungade moodustumisest õitsemiseni puhas- ja segukülvide vahel on äärmuslikud. Tabel 7. Rohusööda keemilise koostise, seeduvuse ja ME muutus varase ja hilise koristusaja vahelisel perioodil (+ või - % päevas) Taimik TP NDF DDM ME % päevas % päevas % päevas % päevas I niide Pun ristik Varte -0,46 +0,76 -0,45 -0,08 Varte+Molisto -0,65 +1,15 -0,51 -0,09 Varte+Seine -0,53 +1,15 -0,67 -0,12 Varte+Amba -0,31 +0,86 -0,41 -0,07 II niide
Kaunviljade bioloogilised iseärasused · Sammasjuur tungib väga sügavale mulda · Kaunviljade juurtel on väga suur toiteainete omastamise võime · Kaunviljade väetamisel ei pea kasutama lämmastikväetist · Põhiväetisteks on fosfor- ja kaaliumväetised · Kaunviljade vars on väga mitmesuguse mehhaanilise tugevusega, enamus vajab toestamist või tugikultuuri · Kaunviljade õitsemine pole üheaegne, seega nende valmimine on ebaühtlane ja koristusaja määramine Raskendatud Herne botaanilised iseärasused · Herne tavasordid liitlehed 2 -3 paari lehekestega, mille tipus on mõned köitraod, 2 suurt kokkukasvanud abilehte · Herne poollehetud sordid lehekesed on muutunud tugevateks köitraagudeks, abilehed säilinud · Herne lehetud sordid puuduvad ka abilehed · Determinantsed e. määratud kasvuga sordid - lõpetavad teatud arenguastmes õite moodustamise ja kasvu ning valmivad (uued keskvalmivad sordid) · Indeterminantsed e
Ta on nii oluline söödakultuur kui ka oluline viljavahelduses. Veiste põhitoiduks oli hein, rohi kuivatati ära ja sellest saadi hein. Et hein hästi säiluks, peaks olema kuivaine sisaldus vähemalt 85 %. Heina botaaniline koosseis ja keemiline koostis sõltub rohumaa tüübist. Põhisöödaks on silo või kuiv silo, lisaks silole siiski antakse heina, hobustele 6-10 kg, lehmadele 3-6 kg. Lisaks silole lehma kohta tonn heina. Heina niitmise ajast sõltub selle saak ja kvaliteet, koristusaja hilinedes võime kaotada ühe kolmandiku saagist. Maksimaalse saagi saab siis kui taimik õitseb, hiljem seedumatu kiuosa suureneb ja taimed puituvad. Niidetakse heina hariliku aruheina küpsuse järgi. Loomise lõpuks peaks olema niidetud kerahein; ohtetu luste ja päideroog. Kui tahetakse teha mitu niidet või sügisel hakata karjatama, siis tuleks varem niita kui optimaalne aeg. Kui taimik lamandub, niita kohe. Hein
annaabi.ee 
