Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"koreselisus" - 12 õppematerjali

thumbnail
14
doc

Välipraktika päevik

EESTI MAAÜLIKOOL (Instituut) (Osakond) Välipraktika päevik (aine nimi) Koostas: Juhendas: Tartu 2010 Sügavkaeve nr 1 Asukoht: Maakasutus: Söötis põllumaa, on seisnud kasutamata 4-5 aastat. Taimkate: Kõrrelised. Reljeef: Lainja maastiku madalas osas. Horisondid Tüsedus (cm) Lõimised Happelisus (pH) A 0-28 ls1 Baf 29-65 sl 5,6 C 66-100 ls2 Kihisemine: Puudub kõikides mullahorisontides. Huumusesisaldus: 2%. Koreselisus: Puudub. Juurestatus: Tugev juurestatus kuni 30 cm sügavuseni; nõrk juurestatus 30-50 cm ulatuses. Struktuursus: Keskmine. Aluskivim: Karbonaadivaba punakaspruun moreen. Mulla nimetus: Pruun näivleetunud muld LP Kasutussobivus: Peale lupjamist sobib põllumaaks. Boniteedi...

Mullateadus
191 allalaadimist
thumbnail
26
doc

Mullateaduse eksam

Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pimdmist kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on : *rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid.*lähtekivim, *kliima,*reljeef jne,*aeg,*kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mu...

Mullateadus
645 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Mullastikukaardi analüüs - iseseisev töö

Madalsoo ja gleistunud leostunud mullad on tugevasti kontrastsed mullad, samas kui gleistunud leostunud ning leostunud mullad keskmiselt kontrastsed. Leostunud mullad ja gleistunud leostunud mullad on rähksed, tüse huumushorisont, kõrge huumuse sisaldus, hea ja püsiva struktuuriga ning harimiskindlad. Nad on suure aktiivveemahutavusega, mida võib vähendada alumiste kihtide koreselisus . Veereziim hästi reguleeritud, valdavalt korras drenaazikuivendus. Õhukesed ja väga õhukesed madalsoomullad on hästi lagunenud turbaga; sügavad madalsoomullad keskmiselt, harva ka halvasti, laguneva turbaga mullad. Madalsoomullad on alaliselt liigniisked, üleujutatavad, põhjavesi kuival perioodil mõnekümne cm sügavusel. Nõrgalt kuni mõõdukalt happelise reaktsiooniga. Kasutussobivus: Gleistunud leostunud muld sobib enamike põllukultuuride kasvatamiseks....

Mullateadus
231 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Mullateaduse eksam

Veereziimilt parasniisked, kuivendatud või kuivendamata poolhüdromorfsed mullad. Samuti nõrgalt erodeeritud mullad koos deluviaalmuldadega. Universaalse või piiratud kasutussobivusega mullad.Rohumaatüübilised haritavad maad ­ C agrorühm. Võrreldes A ja B agrorühma muldadega lisanduvad siin puuded, mis takistavad nende kasutamist põllukultuuride kasvatamiseks. Peamised puuded on: erosioon, suur koreselisus , madal mullapeenese osatähtsus, veereziimi reguleerimatus, turbakihi esinemine jne. Piiratud kasutussobivusega mullad. 61. Muldade harimiskindlus- Intensiivse mullaharimisega kaasnevad mitmed muutused mulla omadustes, mis vähendavad mulla potentsiaalset viljakust. Olulisemad potentsiaalset viljakust vähendavad muutused on mulla orgaanilise aine mineraliseerumine, erosioon ja struktuursuse halvenemine.Mullaharimise tõttu...

Mullateadus
470 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Mullateaduse välipraktika

Sügavkaeve nr. 1 23.05.2011 Aadress: Tartu maakond, Ülenurme vald, Õssu küla, Uusaed Maakasutus: kultuurrohumaa. Taimestiku moodustavad ristik+karjamaa raihein kõrreliste ja liblikaliste segu. Maastiku relieef on nõrgalt laines tasandik. Mikrorelieefil on auk keskmiselt kõrgusel. Sügavkaeve kordinaadid: 58° 21' 56.16" N ; 26° 39' 57.28" E , 66 m. merepinnast Mulla profiil A-horisont Väljauhte horisont Sisseuhte horisont Lähtekivim A horisondis Ph 5,6 Happelisem vajaks lupjamist C horisont Ph 6,5 A 0-30 (35) E 30-50 (55) B 55-80 C 80-... Parasniiske muld I koresuse aste, veeriskivid pinnapeal Huumuse sisaldus 2-2,5% (2-5mm struktuursus oleks hea) Väga tugeva struktuurse mullaga ei ole tegu. Kokku keeramisel muld murdub ära. A Ls1 kerge liivsavi E Sl B Ls2 (Ls1) C Ls2 Punakas puun moreen (Karbonaadi vab...

Mullateadus
152 allalaadimist
thumbnail
99
rtf

Põllumajandusega seotud seadused

06.2003 RT I 2003, 51, 352 jõustunud vastavalt §-le 47. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) töötlemata orgaanilisele väetisele; 2) töötlemata looduslikule väetisele; 3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (4) Käesolevat seadust ei kohaldata väetise Eestist vä...

Põllumajandus
18 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Mulla eksam

Veereziimilt parasniisked, kuivendatud või kuivendamata poolhüdromorfsed mullad. Samuti nõrgalt erodeeritud mullad koos deluviaalmuldadega. Universaalse või piiratud kasutussobivusega mullad.Rohumaatüübilised haritavad maad ­ C agrorühm. Võrreldes A ja B agrorühma muldadega lisanduvad siin puuded, mis takistavad nende kasutamist põllukultuuride kasvatamiseks. Peamised puuded on: erosioon, suur koreselisus , madal mullapeenese osatähtsus, veereziimi reguleerimatus, turbakihi esinemine jne. Piiratud kasutussobivusega mullad. 61. Muldade harimiskindlus- Intensiivse mullaharimisega kaasnevad mitmed muutused mulla omadustes, mis vähendavad mulla potentsiaalset viljakust. Olulisemad potentsiaalset viljakust vähendavad muutused on mulla orgaanilise aine mineraliseerumine, erosioon ja struktuursuse halvenemine.Mullaharimise...

Mullateadus
184 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Muld - eksami kordamine

Veereziimilt parasniisked, kuivendatud või kuivendamata poolhürdomorfsed mullad. Samuti nõrgalt erodeeritud mullad koos deluviaalmuldadega. Universaalse või piiratud kasutusega mullad. -rohumaatüübilised haritavad maad- C agrorühm Võrreldes A ja B agrorühma muldadega lisanduvad siin puuded, mis takistavad nende kasutamist põllukultuuride kasvatamiseks. Peamised puuded: erosioon, suur koreselisus , madal mullapeenese osatähtsus, veereziimi reguleerimatus, turbakihi esinemine jne. Piiratud kasutussobivusega mullad. 59. Muldade harimiskindlus- intensiivse mullaharimisega kaasnevad mitmed muutused mulla omadustes, mis vähendavad mulla potensiaalset viljakust. Olulisemad potensiaalsed viljakust vähendavad muutused on mulla orgaanilise aine mineraliseerumine, erosioon ja sstruktuursuse halvenemine. Mullaharimise tõttu potentsiaalse...

Aerofotogeodeesia /...
24 allalaadimist
thumbnail
34
docx

Eesti mullastiku konspekt

2. B rühm. Keskmised maad. Universaalse või piiratud kasutussobivusega mullad. Lõimis kerge või raskem kui A rühma muldadel. Niiskusrežiimilt parasniiske, kuivendatud või kuivendamata poolhüdromorfsed mullad. Kuuluvad veel erodeeritud ja deluviaalmullad. 3. C rühm. Rohumaatüüblised maad.Piiratud kasutussobivusega mullad. Puudused, mis takistavad neid kasutamast põllumaana: erosioon, suur koreselisus , reguleerimatu veerežiim, turbakihi esinemine. Põllumajandusliku tootmise suurimad riskid muldade omadustele ning võtted nende riskidevähendamiseks ning vältimiseks: mullakaitsepoliitika, muldade seire, peamised muldadekahjustajad (erosioon, deflatsioon, orgaanilise aine kadu, muldade saastumine, muldade tallamine,üleujutused, maalihked, ehitusdegradatsioon) ja nende vähendamine ning vältimine. Degratatsioon- mulla kahjustumine või hävimine looduslike protsesside või...

Põllumajandus
21 allalaadimist
thumbnail
58
docx

Kadrina valla mullastiku tingimused

Sügavkaeve geneetilised horisondid olid AT-CG1-CG2. Lõimise valem on +ls1 42/lubi 12/r3 s31+. Huumusprofiili valem: 0/42. AT – 0-42/42 : Selgelt välja kujunenud mustjashall huumushorisont. Lõimis on kerge liivsavi (ls1). Muld on väikese kleepuvusega aga vastupidav, väga õhuline ja määriv. Tihenenud kohad puudusid, üldiselt oli üsna poorne ja paljude vihmaussi käikudega. Koreselisus puudus kuid keemist esines pinnalt. Ülemine profiili osa oli tihedalt juurestatud. pH 6,2 ning horisondi üleminek oli järsk. CG1 – 42-54/12 : Väga selgelt välja kujunenud valge horisont, mille lõimiseks oli lubi. Väga sidus horisont, ning see horisont hakkas muutuma juba palju tihedamaks. CG1 horisont oli vähem poorsem ning sellest horisondist hakkas kivisuse aste silmnähtavalt suurenema....

Põllumajandus
19 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Mullastikukaardi analüüs

Leostunud gleimullad on nii keskmise viljakusega kui ka osaliselt hea viljakusega. Hea viljakusega on sel juhul kui need on hästi kuivendtatud ja kerged. . Leostunud mullad ja gleistunud leostunud mullad on rähksed, tüse huumushorisont, kõrge huumuse sisaldus, hea ja püsiva struktuuriga ning harimiskindlad. Nad on suure aktiivveemahutavusega, mida võib vähendada alumiste kihtide koreselisus . Veereziim hästi reguleeritud, valdavalt korras drenaazikuivendus. Kuivendatud leetjas gleimullad on tavaliselt rasked liigniiskuse tunnustga. Kuivendamata aga keskmise raskusega. Kasutussobivus: Gleistunud leostunud muld sobib enamike põllukultuuride kasvatamiseks. Sobib hästi rukki, nisu, kaera, kartuli, mesika, sööda juurvilja, suvinisu jaoks. Piiravaks faktoriks võib olla ainult mulla peenkivisus....

Mullateadus
71 allalaadimist
thumbnail
31
docx

Mullateaduse eksamiküsimused ja vastused

Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Muld on eluta(kivimid) ja elusa looduse vahelüli ning nende pikaajalise vastastiktoime tulemus, mis on vajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Muld on taastumatu loodusvara. Mulla komponendid: Õhk(20-30%) ebastabiilne Vesi(20-30%) ebastabiilne Mineraalosa(45%) stabiilne Orgaaniline osa(5%) NB! Olenevalt mullast võib komponentide vahekord eelpool olevast suurel määral erineda! 2. Muldi kujundavad faktorid. Mulla teket ja erengut ehk mulla geneesi mõjutavad paljud tegurid, millest tähtsaimad on järgmised: 1)Lähtekivim 2)rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määra...

Eesti mullastik
71 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun