Sügavkaeve nr 1 Asukoht: Maakasutus: Söötis põllumaa, on seisnud kasutamata 4-5 aastat. Taimkate: Kõrrelised. Reljeef: Lainja maastiku madalas osas. Horisondid Tüsedus (cm) Lõimised Happelisus (pH) A 0-28 ls1 Baf 29-65 sl 5,6 C 66-100 ls2 Kihisemine: Puudub kõikides mullahorisontides. Huumusesisaldus: 2%. Koreselisus: Puudub. Juurestatus: Tugev juurestatus kuni 30 cm sügavuseni; nõrk juurestatus 30-50 cm ulatuses. Struktuursus: Keskmine. Aluskivim: Karbonaadivaba punakaspruun moreen. Mulla nimetus: Pruun näivleetunud muld LP Kasutussobivus: Peale lupjamist sobib põllumaaks. Boniteedi määramine: Lähtehindpunkt 62, huumusprotsendi (~2) ja A horisondi tüseduse alusel (28cm). Lõimise üleminek liivsavil saviliivale sellel parasniiskel mullal annab paranduse -9%. Lupjamisvajaduse arvel läheb maha 2hp
Põllu kuju on tavaline ning sobib põllumaaks, on paraja laiuse ja pikkuse suhtega ning pole veidra kujuga. Leostunud gleimullad on nii keskmise viljakusega kui ka osaliselt hea viljakusega. Hea viljakusega on sel juhul kui need on hästi kuivendtatud ja kerged. . Leostunud mullad ja gleistunud leostunud mullad on rähksed, tüse huumushorisont, kõrge huumuse sisaldus, hea ja püsiva struktuuriga ning harimiskindlad. Nad on suure aktiivveemahutavusega, mida võib vähendada alumiste kihtide koreselisus. Veereziim hästi reguleeritud, valdavalt korras drenaazikuivendus. Kuivendatud leetjas gleimullad on tavaliselt rasked liigniiskuse tunnustga. Kuivendamata aga keskmise raskusega. Kasutussobivus: Gleistunud leostunud muld sobib enamike põllukultuuride kasvatamiseks. Sobib hästi rukki, nisu, kaera, kartuli, mesika, sööda juurvilja, suvinisu jaoks. Piiravaks faktoriks võib olla ainult mulla peenkivisus.
Põllu kuju on tavaline, täiesti sobib põllumaaks, on paraja laiuse ja pikkuse suhtega ning pole veidra kujuga. Madalsoo ja gleistunud leostunud mullad on tugevasti kontrastsed mullad, samas kui gleistunud leostunud ning leostunud mullad keskmiselt kontrastsed. Leostunud mullad ja gleistunud leostunud mullad on rähksed, tüse huumushorisont, kõrge huumuse sisaldus, hea ja püsiva struktuuriga ning harimiskindlad. Nad on suure aktiivveemahutavusega, mida võib vähendada alumiste kihtide koreselisus. Veereziim hästi reguleeritud, valdavalt korras drenaazikuivendus. Õhukesed ja väga õhukesed madalsoomullad on hästi lagunenud turbaga; sügavad madalsoomullad keskmiselt, harva ka halvasti, laguneva turbaga mullad. Madalsoomullad on alaliselt liigniisked, üleujutatavad, põhjavesi kuival perioodil mõnekümne cm sügavusel. Nõrgalt kuni mõõdukalt happelise reaktsiooniga. Kasutussobivus: Gleistunud leostunud muld sobib enamike põllukultuuride kasvatamiseks.
0-30(35) cm. Lõimis: liivsavi 1s 1, ls1. Happesus: 6,8 pH. Esineb kive- v01 Bw- metamorfne sisseuhtehorisont. 30-75 cm. . Lõimis: liivsavi 1, ls1. Happesus: 6,8 pH Esineb savistumist. k°3 - tugevasti koreseline. C- lähtekivim. 75- cm. Lõimis: liivsavi 2, ls3 . Happesus: 6,5 pH. Mullatüüp: Ko, leostunud muld Mulla lõimisevalem: v°_2sl_10-30(35)/k°_3sl_130-75/k°_3ls_3 Maa hinnanguline boniteet: 55 hp. Alghindepunktiks on 74 hp. Mahaarvamised:mulla koreselisus 14%; maa kivisus 7%; madal toitainesisaldus 5%. Mullatüüp ja lõimis mullakaardi alusel: Ko, leostunud muld, v°_3sl40/v_3ls_1, huumushorisondi tüsedus: 30 cm. Sügavkaeve nr. 3 23.05.2011 Sügavkaeve kordinaadid: 58° 24' 02.76" N ; 26° 40' 52.68" E , 50 m. merepinnast Aadress: Tartu maakond, Tähtvere vald, Tähtvere küla, Palsa Maakasutus: Võsastunud põllumaa. Domineerivad 4-6 m. pajud nind alustaimesiku moodustavad naat ja võilill. Põllul kasvavad lehtpuud
nõudlikke kultuure. 2. B rühm. Keskmised maad. Universaalse või piiratud kasutussobivusega mullad. Lõimis kerge või raskem kui A rühma muldadel. Niiskusrežiimilt parasniiske, kuivendatud või kuivendamata poolhüdromorfsed mullad. Kuuluvad veel erodeeritud ja deluviaalmullad. 3. C rühm. Rohumaatüüblised maad.Piiratud kasutussobivusega mullad. Puudused, mis takistavad neid kasutamast põllumaana: erosioon, suur koreselisus, reguleerimatu veerežiim, turbakihi esinemine. Põllumajandusliku tootmise suurimad riskid muldade omadustele ning võtted nende riskidevähendamiseks ning vältimiseks: mullakaitsepoliitika, muldade seire, peamised muldadekahjustajad (erosioon, deflatsioon, orgaanilise aine kadu, muldade saastumine, muldade tallamine,üleujutused, maalihked, ehitusdegradatsioon) ja nende vähendamine ning vältimine. Degratatsioon- mulla kahjustumine või hävimine looduslike protsesside või
Võrreldes A agrorühma muldadega on kas kergem või raskem lõimis. Veereziimilt parasniisked, kuivendatud või kuivendamata poolhürdomorfsed mullad. Samuti nõrgalt erodeeritud mullad koos deluviaalmuldadega. Universaalse või piiratud kasutusega mullad. -rohumaatüübilised haritavad maad- C agrorühm Võrreldes A ja B agrorühma muldadega lisanduvad siin puuded, mis takistavad nende kasutamist põllukultuuride kasvatamiseks. Peamised puuded: erosioon, suur koreselisus, madal mullapeenese osatähtsus, veereziimi reguleerimatus, turbakihi esinemine jne. Piiratud kasutussobivusega mullad. 59. Muldade harimiskindlus- intensiivse mullaharimisega kaasnevad mitmed muutused mulla omadustes, mis vähendavad mulla potensiaalset viljakust. Olulisemad potensiaalsed viljakust vähendavad muutused on mulla orgaanilise aine mineraliseerumine, erosioon ja sstruktuursuse halvenemine. Mullaharimise tõttu potentsiaalse
kõrgest põhjaveest või survelisest põhjaveest (Raimo Kõlli, 2012). Sügavkaeve geneetilised horisondid olid AT-CG1-CG2. Lõimise valem on +ls1 42/lubi 12/r3 s31+. Huumusprofiili valem: 0/42. AT – 0-42/42 : Selgelt välja kujunenud mustjashall huumushorisont. Lõimis on kerge liivsavi (ls1). Muld on väikese kleepuvusega aga vastupidav, väga õhuline ja määriv. Tihenenud kohad puudusid, üldiselt oli üsna poorne ja paljude vihmaussi käikudega. Koreselisus puudus kuid keemist esines pinnalt. Ülemine profiili osa oli tihedalt juurestatud. pH 6,2 ning horisondi üleminek oli järsk. CG1 – 42-54/12 : Väga selgelt välja kujunenud valge horisont, mille lõimiseks oli lubi. Väga sidus horisont, ning see horisont hakkas muutuma juba palju tihedamaks. CG1 horisont oli vähem poorsem ning sellest horisondist hakkas kivisuse aste silmnähtavalt suurenema.
Võrreldes A agrorühma muldadega on kas kergem või raskem lõimis. Veereziimilt parasniisked, kuivendatud või kuivendamata poolhüdromorfsed mullad. Samuti nõrgalt erodeeritud mullad koos deluviaalmuldadega. Universaalse või piiratud kasutussobivusega mullad.Rohumaatüübilised haritavad maad C agrorühm. Võrreldes A ja B agrorühma muldadega lisanduvad siin puuded, mis takistavad nende kasutamist põllukultuuride kasvatamiseks. Peamised puuded on: erosioon, suur koreselisus, madal mullapeenese osatähtsus, veereziimi reguleerimatus, turbakihi esinemine jne. Piiratud kasutussobivusega mullad. 61. Muldade harimiskindlus- Intensiivse mullaharimisega kaasnevad mitmed muutused mulla omadustes, mis vähendavad mulla potentsiaalset viljakust. Olulisemad potentsiaalset viljakust vähendavad muutused on mulla orgaanilise aine mineraliseerumine, erosioon ja struktuursuse halvenemine.Mullaharimise tõttu
põllukultuure, valdavalt keskmise lõimisega parasniisked või hästi kuivendatud mullad; · keskmised põllutüübilised haritavad mullad, kultuuride kasutamise diapasoon kitsam ja produktiivsus väiksem. Lõimiselt kas kergemad või raskemad parasniisked, kuivendatud või kuivendamata niisked ja märjad mullad; · rohumaatüübilised haritavad mullad, kus kasvatatakse heintaimi. Mullad, millel on teatud puudused: erodeeritud, suur koreselisus, reguleerimata veereziim, turbakihi olemasolu. Muldade harimiskindlus näitab muldade võimet taluda intensiivsest maaviljelusest tingitud negatiivseid muutusi mulla omadustes. Näiteks kiire orgaanilise aine lagunemine ja mineralisatsioon, erosioon, mullastruktuuri halvenemine. Harimiskindlatel muldadel võib kasvatada intensiivset mullaharimist nõudvaid kultuure, seadmata ohtu nende viljakust. Seevastu harimisõrnad on sellised mullad, millede
Võrreldes A agrorühma muldadega on kas kergem või raskem lõimis. Veereziimilt parasniisked, kuivendatud või kuivendamata poolhüdromorfsed mullad. Samuti nõrgalt erodeeritud mullad koos deluviaalmuldadega. Universaalse või piiratud kasutussobivusega mullad. 3. Rohumaatüübilised haritavad maad C agrorühm. Võrreldes A ja B agrorühma muldadega lisanduvad siin puuded, mis takistavad nende kasutamist põllukultuuride kasvatamiseks. Peamised puuded on: erosioon, suur koreselisus, madal mullapeenese osatähtsus, veereziimi reguleerimatus, turbakihi esinemine jne. Piiratud kasutussobivusega mullad. Agrorühmad jagunevad omakorda 29 allrühma. Igasse allrühma kuulub rida lähedaste omadustega muldi. 74. Muldade harimiskindlus. Muldade harimiskindlus. Intensiivse mullaharimisega kaasnevad mitmed muutused mulla omadustes, mis vähendavadmulla potentsiaalset viljakust. Olulisemad potentsiaalset viljakust vähendavad
määrmaine). Oluline on koostamise aluseks olnud mõõtkava. Koostamise viisi järgi võib mullakaaridid tänapäeval jaotada: traditsioonilisteks ja digitaalseteks mullastikukaartideks. Digitaalne mullastikukaart jaguneb: digiteeritud ja digitaalselt koostatud kaartideks. Mullastikukaardi andmestik käib enamasti püsivate ehk ajas aegalselt muutuvate näitajate kohta, nagu mullaliik, lõimis, koreselisus, suur kivisus, huumuskatte tüsedus jm. Seega on suurem osa aastakümnete eest kaardistatud mullaandmetest kasutatav ka tänapäeval. Siiski tuleb teatud muldade ja maakasutuse korral info ajakohasust kriitiliselt hinnata. Inimtegevuse mõjul võivad kaardistatud näitajad suhteliselt kiiresti muutuda. 72. Mullastikukaardi analüüs. Etteantud mullastikukaardi- ja andmebaasi põhjal analüüsida põllu mullastikku, viljakust, kasutussobivust, nende muldade peamised
kergem või raskem lõimis. Veereziimilt parasniisked, kuivendatud või kuivendamata poolhüdromorfsed mullad. Samuti nõrgalt erodeeritud mullad koos deluviaalmuldadega. Universaalse või piiratud kasutussobivusega mullad.Rohumaatüübilised haritavad maad C agrorühm. Võrreldes A ja B agrorühma muldadega lisanduvad siin puuded, mis takistavad nende kasutamist põllukultuuride kasvatamiseks. Peamised puuded on: erosioon, suur koreselisus, madal mullapeenese osatähtsus, veereziimi reguleerimatus, turbakihi esinemine jne. Piiratud kasutussobivusega mullad. 61. Muldade harimiskindlus- Intensiivse mullaharimisega kaasnevad mitmed muutused mulla omadustes, mis vähendavad mulla potentsiaalset viljakust. Olulisemad potentsiaalset viljakust vähendavad muutused on mulla orgaanilise aine mineraliseerumine, erosioon ja struktuursuse halvenemine.Mullaharimise
annaabi.ee 
