aastal. 2014 aastaks viiakse uude linna üle 16 ministeeriumi ja keskaegntuuri, nende seas ka peaministri kontor. Parlament ja presidendi residents jäävad siiski Souli. 1.2 Rahavastik ja religioon Lõuna-Korea rahvaarv ületas 2012. Aasta juunil 50 miljoni piiri. Sellega on Lõuna- Korea maailma riikide seas 26. kohal LAV-i ja Colombia vahel. Keskmine eluiga on 77,23 aastat. Lõuna-Korea on üherahvuseline riik. Peale korealaste elab seal umbes 20 000 hiinlast. Kristlasi on 49%, budiste 47%, konfutsianiste 3%, Chondogyo-usulisi (Taevase Tee religioon) ja teisi 1%. 1.3 Riigikeel Korealased on üks etniline grupp ja nad räägivad vaid korea keelt. Korea keelt räägib maailmas umbes 78 miljonit inimest. Korea keelt peetakse tekke poolest isoleeritud keeleks, see tähendab, et korea keel on kujunenud iseseisvalt ning ei ole saanud mõjutusi teistest keeltest. 1.4 Raha
ning unikaalsus. Lõuna-Koreas on puuviljad luksus. Nagu meilgi, on Koreas tähtis maitsestamine. Maitsed on jaotatud viieks rühmaks: magus, soolane, hapu, vürtsikas ning mõru. Põhilised maitseained mida kasutatakse Lõuna-Koreas on sool, sojakaste, tuline pipar, sojaoa pasta, äädikas ja suhkur. Koreas söödakse väga palju riisi, tofut, nuudleid, liha ning kala. Ning kõikide roogade juurde kuuluvad kõrvalroad. Korealaste igapäeva toidu juurde kuulub alati riis aga riisi kõrvale sobivad ka väga paljud toidud. Nagu näiteks hautised, liha, supid ning maitsestatud köögiviljad. Kõige rohkem eelistatud riis on valge riis ehk ssalbap, mida tavaliselt aurutatakse. Korea traditsiooniline söök ei ole täiuslik kui seal ei ole kimchit. Kimchi on hapendatud kapsas, mille sisse kuuluvad ka marineeritud kapsad, kurgid, redised ning sibulad. Kimchisid on erinevaid,
Naisi on viimaste andmete järgi seal 24,422,075 miljonit ja mehi 24,438,425 miljonit ehk tüdrukuid sünnib rohkem, kui poisse. Sellest võib järeldada, et Lõuna-Korea on rahvastiku poolest üpriski suur riik maailmas aga samas Hiinaga võrreldes üpriski väike riik. Lõuna-Korea rahvastiku muutub stabiilselt. 18 aastaga on rahvaarv kasvanud 3,530,989 inimese võrra, mis rohkem kui 2 korda suurem, kui Eesti riigi rahvastik kokku. Lõuna- Korea on üherahvuseline riik. Peale korealaste elab seal umbes 20 000 hiinlast.Lõuna- Korea rahvaarv muutub edaspidi ka sama vähe, täpselt nagu see 1995. aastast 2012.aastani on muutunud- kasvanud natuke. Lõuna-Korea rahvastiku muutumine alates 1995.aastast 2012.aastani. 2.Rahvastiku paiknemine Rahvastiku keskmine tihedus ruutkilomeetri kohta on 465-504 inimest. Iga aastaga kasvab see arv natukene. Lõuna-Korea naaberriikidest on sama rahvastiku tihedus Jaapanis. Venemaal on väga madal rahvastiku tihedus
ühendamiseks. Need siseveeteed lihtsustasid kauplemist, maksukogumist ja nälja ajal toidu jaotamist. Osa perekondi elas paadis. Väikelaste külge seoti tihti ujukeid kuni nad õppisid ujuma. Tangi dünastia Tangi dünastia valitses Vana-Hiinas 300 a. Sel ajal arenesid kunst, käsitöö, muusika ja kirjandus ning inimesed nimetasid seda kuldajastuks. Riik laienes jälle, sest Tangi sõjaväed võitlesid edukalt korealaste vastu põhjas, vietnamlaste vastu lõunas ja tiibetlaste ja türklaste vastu läänes. Hiinlased pidasid nende maadega kaubavahetust ja said palju rohkem teada väljaspool Hiinat asuvast maailmast. Qin Shi Huangdi Vaikiv armee Tänan vaatamast! Kasutatud kirjandus: Ajaloo õpik 6 klassile 1osa Avastuste entsüklopeedia Teadus ja Ajalugu
Keskmine rahvastiku tihedus on 337 in/km2 Jaapani naaberriigi Lõuna-Korea rahvastiku tihedus on 505,4 in/km2, Hiinal 139,6 in/km2 ja Venemaal ainult 8,5 in/km2. Joonis 2. Jaapani rahvastik 1870-2100aastatel Praegustel aastatel on Jaapani rahvastiku arv üks kõrgemaid alates 1875aastast. Kuid rahvastik hakkab juba vaikselt langema ning arvatakse, et 2095aastaks on Jaapani rahvastik 70 miljonit, praegu on aga natukene alla 130 miljoni. Joonis 3. Registreeritud korealaste arv Jaapanis 1940ndatel aastatel oli korealaste arv Jaapanis kõige suurem 2 000 000, nüüdseks on nende arv tunduvalt vähenenud, 600 000ni. Joonis 4. Jaapani rahvastikupüramiid soolise-vanuselise koosseisu kohta. Joonis 5. Jaapani rahvastiku struktuur soolise-vanuselise koosseisu kohta. Joonis 6. Jaapani rahvuse ennustus 1995-2050aastal Lapsed moodustavad Jaapani rahvastikust natukene üle 13%, tööealised ligikaudu 64% ning vanemaealised inimesed 23%. Joonis 7
1909) ja Fumio Kitaoka (s. 1918). 1970. aastaist on õhutatud viljelema rahvuslikke stiile, eriti sumi-e'd (seda on propageeritud ka teistel maadel). Kalligraafia Jaapani üheks atraktiivsemaks kunstiliigiks võib pidada kalligraafiat (ill 5), mis jaapani kirjasüsteemi omapära tõttu on stiiliderohke ja võimaldab suurel hulgal variatsioone ka tehnilisest küljest. Jaapanis kasutusel hiina märgid võeti umbes VIII sajandil üle selleks, et teksti foneetiliselt üles märkida; korealaste eeskujul loodud manygana'ks nimetatud kirjasüsteemi abil pandi kirja luuleantoloogia "Manyshu" (u 759). Juba IX sajandil loodi jaapani oma foneetilised tähestikud, millest ühe (hiragana) märgid on tervikliku hiina märgi lihtsustatud kujutised, teise tähestiku (katakana) märkideks on aga hiina märgi ühest osast tekkinud märk. Nõnda on ka kalligraafias leida nii üksikute hiina märkide disainitud kujutisi kui
· Kõige radikaalsem islami riik. · Hallid, ilmetud majad, mis on seest ilusad ning aiaga. · Porised tänavad. · Kevadel maastik läheb õitsema. Tohutud arbuusi põllud. Granaatõunad. · Austavad Temeni, kuigi teda peetakse julmaks. · Eeslid ja kaamlid on põhilised abiloomad. · Suur rahvastiku juurdekasv. Palju noori. Statiliselt ei kajasta, kuna toimub väga palju väljarännet. · On elanud põliselt juute, kuid valdavalt põgenenud. Elavad ka saksa ja korealaste grupid. · Viimasel ajal on avastatud muldmetalle. · Siiditööstus on ka aga puuvillatööstus on peamine. · 1966. Aastal toimus ulatuslik maavärin, osa kesklinnast hävis ning hukkus 100 000 inimest. · Arhitektuuris on põhiline bazuuntelliste kasutamine.
Religioon jaotub Lõuna-Koreas vastavalt: Kristlasi on riigis 49%, budiste 47%, konfutsianiste 3%, Chondogyo-usulisi (Taevase Tee religioon) ning muid religioone 1%. 2. Rahvastik. Rahvastiku arvu poolest on Lõuna-Korea maailma riikide seas 24. kohal Itaalia ja Ukraina vahel. Rahvaarv Korea Vabariigis ületab juba 50 miljoni piiri ning see on kolmas kõige tihedamini asustatud riik maailmas. Peale mongoliidsesse rassi kuuluvate korealaste elab riigis ka umbes 20 000 hiinlast. Keskmine eluiga korealastel on 77,23 aastat. Üle kahe kolmandiku Lõuna-Korea rahvastikust elab linnadest, millest mitu on eriti suured. Näiteks pealinnas Soulis on 10 727 000 elanikku ja Pusanis on 3 800 000 elanikku. Et vältida praeguse pealinna ülerahvastatust ja majanduse liigset koondumist sinna, rajatakse Lõuna-Chungchoni provintsi keskele Yeongi-Kongju alale uus pealinn. 3. Kliima
loodusvarad ja poolkõrbed, kõrbed. Aastane sademete hulk 100-200mm. Üldiselt on maavarasid suhteliselt vähe aga -siiski leidub rauamaaki, naftat, kivisüsi ja ka teisi erinevaid metallimaake (Zn, Hg, Cu, Au, Mn jt.). Valitsevad usundid Hinduism, kunfutsianism, budism. Rahvastik ja asustus Peamiselt kolme suure rahva, hiinlaste, jaapanlaste ja korealaste kodumaa. Kõikides Ida- Aasia riikides on arvukas ja tihedalt elav rahvastik. Jaapan on demograafilise ülemineku läbinud ja rahvaarv kasvab aeglaselt. Hiina rahvaarvu üritatakse kontrollida läbi valitsuse range perepoliitika. Väga suur hulk hiinlasi elab ka mujal maailmas. Kõige olulisemad majanduspiirkonnad asuvad mereäärsetel aladel.
Jaapani pargikunst väldib reeglipära ja sümmeetriat ning jätab mulje juhuslikult kujunenud, muinasjutuliselt mitmekesisest põnevast aiast. Kalligraafia Jaapani üheks atraktiivsemaks kunstiliigiks võib pidada kalligraafiat (ill 5), mis jaapani kirjasüsteemi omapära tõttu on stiiliderohke ja võimaldab suurel hulgal variatsioone ka tehnilisest küljest. Jaapanis kasutusel hiina märgid võeti umbes VIII sajandil üle selleks, et teksti foneetiliselt üles märkida; korealaste eeskujul loodud manygana'ks nimetatud kirjasüsteemi abil pandi kirja luuleantoloogia "Manyshu" (u 759). Juba IX sajandil loodi jaapani oma foneetilised tähestikud, millest ühe (hiragana) märgid on tervikliku hiina märgi lihtsustatud kujutised, teise tähestiku (katakana) märkideks on aga hiina märgi ühest osast tekkinud märk. Nõnda on ka kalligraafias leida nii üksikute hiina märkide disainitud
Igal juhul tuleks sel puhul 26 esitada küsimus, kuidas teistmoodi oleks kohalik kultuur saanud areneda ilma uue rahvastiku sisserändeta? Võrdluseks: meie materiaalne kultuur on võrreldes nõukogude ajaga oluliselt teisenenud, muutunud on ka kaubanduskontaktid, kultuurilised sidemed ning nende peegeldus materiaalses kultuuris. Samas pole toimunud mingit rahvastiku vaheldumist või näiteks korealaste (seal toodetud tehnoloogia) või ameeriklaste (kultuuriline mõju) massilist sisserännet. Uued seisukohad Uued seisukohad põhinevad geeniuuringutel ja Turu Ülikooli professor Kalevi Wiiki lingvistilisel arutelul. Eestis on tuntuimad uue teooria pooldajad Richard Villems ja Ago Künnap. Uue teooria kohaselt olid soomeugri rahvad varaseimad asukad Ida-, Põhja- ja osalt ka Kesk-Euroopas, kuni Uuraliteni välja. Nad tulid siia nö esmaste asukatena, liikudes taanduva jää järel
Kapsast lisatakse: - suppidesse, - hautistesse, - vokiroogadesse 56. Valge peakapsa hapendamine. Hapendamine on kuivatamise ja soolamise järel vanemaid säilitusviise. Hiinlased tundsid kapsa hapendamist juba 6000 aastat tagasi. Euroopas hakati kapsast hapendama veidi hiljem. Rooma sõdalased kandsid kaasas kapsatünne ja hindasid hapukapsast kõrgelt. Hapukapsad on sakslaste, venelaste, hindude, korealaste, hiinlaste ja eestlaste lemmiktoit. Riivitud kapsad pannakse ettevaatlikult tünni, peale raputatakse soola, tambitakse puust nuiaga seni, kuni mahl välja tuleb. Nii tehakse iga kapsakihiga, kuni tünni ääreni jääb paarkümmend sentimeetrit. Pealmine kiht kaetakse tervete puhaste kapsalehtedega ja puhta linase riidega. Peale pannakse puust ümmargune kaas, selle peale vajutuseks puhtaks pestud põllukivi. Hapendatakse algul soojas, seejärel säilitatakse jahedas.
annaabi.ee 
