Kordamisküsimused 1 TEST (0)
Microsoft Word - Kordamisküsimused 1 TEST.docx
KordamisküsimusedÂ
Â
VEREÂ
Â
1.  Millest koosneb veri ja millised on vere peamised ülesanded inimese organismis?Â
Â
Vereplasmast ja vererakkudest. Â
Â
Â
Â
Â
   Â
Kaitsefunktsioon, Transpordifunktsioon ja sisekeskkonna püsivuse säilitamineÂ
Â
2.  Millest koosneb vereplasma?  Â
Â
veest, valkudest ja madalmolekulaarsetest ainetest. Â
Â
3.  Millised on vereplasma valkude ülesanded inimese organismi? Â
Â
Vee  ja  soolade  vahekorra  hoidmine,  ainete  transport,  happe-leelise  tasakaaluÂ
säilitamineÂ
•  Vere ja kudede vaheline vee- ja ainete vahetusÂ
•  immuunglobuliinid organismi kaitsereaktsioonidesÂ
•  vereplasma viskoossus.Â
Â
4.  Milline on vere puhversüsteemide ülesannne inimese organismis? Â
Â
Hoida soolade ja vee tasakaalu organismis. Â
(Säilitada vere ja selle kaudu koevedelike ning kogu organismi happe-leelise tasakaaluÂ
suhtelist püsivust.)Â
Â
5.  Mida nimetatakse alkaloosiks ja atsidoosiks? Â
Â
Alkaloos – Veres ülekaalus leeliselised ainedÂ
Atsidoos – Veres ülekaalus happelised ainedÂ
Â
6.  Kuidas jagunevad veres hemotsüüdid ja nimeta nende peamised ülesanded inimeseÂ
organismi veres? Â
Â
Punalibled(HapnikuÂ
transport),Â
valgelibled(kaitsefunktsioon,Â
moodustadaÂ
antikehasid), vereliistakud(verehüübimine). Â
Â
7.  Milline on hemoglobiini peamine ülesanne inimese organismi veres? Â
Â
Hapniku transportÂ
Â
8.  Millised on hemoglobiini normväärtused inimese organismi veres? Â
Â
Meestel 140-170 g/l ja naistel 120-160 g/lÂ
9.  Mis on aneemia ja millest see tekib? Â
Â
Kehvveresus, tekib erütrotsüütide ja hemoglobiini vähesuse korral veres. Â
Â
10. Loetle vere muutusi inimese organismis kehalisel tööl. Â
Â
Vere viskossus muutub, läheb happeliseks, tekib vereliblesid juurdeÂ
•  Reaktsiooni nihe happelisuse suunasÂ
•  piimhappe kontsentsiooni tõusÂ
•  vere viskoossus suureneb 10% või enamÂ
•  hemoglobiini väärtus veres suureneb 10-15%Â
•  müogeenne erütrotsütoosÂ
•  leukotsütoos ja trombotsütoos. Â
Â
Â
HINGAMINEÂ Â
Â
1.Â
Mida nimetatakse hingamiseks? Â
Â
Gaasivahetust inimese organismi ja väliskeskkonna vahel. Â
Â
2.Â
Mis on vajalik hingamisprotsessiks inimese organismis?Â
Â
Gaasivahetus kopsudes, gaaside difusiooni kopsualveoolides ja vere vahel, hapniku jaÂ
süsinikdioksiidi transport verega, gaaside difusiooni kudede ja vere vahelÂ
Â
3.Â
Mida  nimetatakse  hingamissageduseks  ning  millised  on  näitajad  rahuolekus  jaÂ
kehalisel tööl? Â
Â
Mitu korda me hingame ühes minutis. Rahulolekus – 10-18x min ja kehalisel tööl –  35-
45x min. Â
Â
4.Â
Mida nimetatakse hingamismahuks? Â
Â
Kui palju hingatakse ühe hingetõmbega sisse ja välja Â
Â
5.Â
Mis on kopsude minutiventilatsioon ning millised on näitajad rahulolekus ja kehaliselÂ
tööl?Â
Â
Ühes minutis kopsusid läbinud õhu hulk. Rahulolekus –  6-8l õhku min ja kehalisel töölÂ
– 120-160l õhku min. Â
Â
6.Â
Mida tähendab inimese organismi vere arterialiseerimine? Â
Â
Vere hapnikuga rikastamineÂ
Â
Â
7.Â
Kuidas veri kannab hapniku ja süsinikdioksiidi inimese organismi? Â
Â
Hapnikku – HemoglobiinigaÂ
Süsinikdioksiid – vesinikkarbonaadidegaÂ
Â
8.Â
Millised on hingamisest tulenevad muutused inimese organismis kehalisel töö ajal? Â
Â
Suureneb hingamissagedus, Südame minutimaht suureneb, Vererõhk tõuseb, ParanebÂ
kopsude verevoolutusÂ
Â
9.Â
Mida näitab maksimaalne hapniku tarbimine ja kuidas ta jaguneb? Â
Â
Aeroobse töö võimet (hapniku hulka, mida inimese organism suudab maksimaalseltÂ
tarbida). Päritav ja treenitavÂ
Â
10.Â
Millised on inimese organismi hapnikupuuduse nähud? Â
Â
Peavalu, Peapööritus, Südamepekslemine, Iiveldus, OksendamineÂ
Â
Â
SÜDA Â
Â
1.  Millised on südame ülesanded inimese organismis? Â
Â
Tagada vere pidevat ringlust, toimida pumbanaÂ
Â
2.  Mis on EKG ja mida ta näitab? Â
Â
südame film ehk elektriliste muutuste registreerimine keha pinnalt, mis tekivad erutuseÂ
tekke tõttu südamelihasesÂ
Näitab:Â
•  põetud või käigusolevat südamelihase infarktiÂ
•  isheemiat ehk hapnikunälgustÂ
•  südamelihase rütmihäireidÂ
•  vererõhust tingitud südamelihase muutusiÂ
Â
3.  Millest koosneb südame üks tsükkel? Â
Â
Süstol ja diastolÂ
Â
4.  Mida näitab inimese organismi südame löögisagedus ja millest ta sõltub? Â
Â
Pulssi, erutuse teket sinutriaalsõlmes. Sõltub vanusest, soost, eluviisidest, aktiivsusest,Â
emotsionaalsest seisundist, keha asendistÂ
Â
Â
5.  Millised on inimese organismi südame löögisageduse näitajad rahuolekus ja kehaliselÂ
tööl? Â
Â
Rahulolekus – 60-90 lööki min, kehalisel tööl – max 220- vanusÂ
Â
6.  Mida nimetatakse tahhükardiaks ja bradükardiaks? Â
Â
Tahhükardia – inimese südame löögisageduse tõus üle 100 löögi minutisÂ
Bradükardia –südame löögisagedus alla 60 löögi min. (sportlastel)Â
Â
7.  Mida näitab südamelihase automatism? Â
süda suudab tekitada ise endale erutusi impulsside mõjulÂ
8.  Mis on südamelihase hüpertroofia? Â
Â
Südamelihase suurenemine ja lihasvalgu juurde sünteesimineÂ
Â
9.  Mis on südame löögimaht ja millised on näitajad rahuolekus ja kehalisel tööl? Â
Â
Vere hulk, mida süda ühe kokkutõmbe ajal väljutab.Â
Rahulolekus – 60-80 ml; kehalisel tööl – 100-140mlÂ
Â
10. Mis on südame minutimaht ja millised on näitajad rahuolekus ja kehalisel tööl? Â
Â
Vere hulk, mida süda väljutab ühe minuti jooksul. Â
Rahulolekus – 5-6 l, Kehalisel tööl – 25-35 l Â
Â
Â
VERESOONKONDÂ
Â
1.  Millised on veresoonkonna ülesanded inimese organismis? Â
Â
Tagada pidev vere ja lümfi liikumine, jääkproduktide eemaldamine, kaitsereaktsioon,Â
Humoraalne regulatsioon, keha temperatuuri regulatsioonÂ
Â
2.  Mida nimetatakse inimese organismi vereringeks ja kuidas ta jaguneb? Â
Â
Vere liikumist südamest elunditesse ja kudedesse ning sealt tagasi südamesse.Â
Suur ja väike vereringe ehk keha ja kopsu.Â
Â
3.  Mis on tööpuhune hüpereemia? Â
Â
Veresooned laienevad ja verevool suurenebÂ
Â
Â
Â
4.  Milliste jõududega määratakse vere vool inimese organismis? Â
Â
Rõhuga ja takistusegaÂ
Â
5.  Mis on vererõhk ja kuidas ta jaguneb? Â
Â
Rõhk mille all veri voolab inimese organismi kinnises veresoonkonnasÂ
Â
6.  Millest sõltub inimese organismi vererõhk? Â
Â
Vere hulgast, Südame minutimahust, Vanusest, Emotsionaalsest seisundist, KehalisestÂ
töö intensiivsusest ja kestvusestÂ
Â
7.  Millised on inimese organismi veresoonkonna muutused kehalisel tööl? Â
Â
Veresooned laienevad, Pulss tõuseb, Max vererõhk tõuseb, Min vererõhk langebÂ
Â
8.  Mis on hüpotoonia ja hüpertoonia ning millised on nende väärtused? Â
Â
Hüpotoonia  –  Madal  vererõhk,  süstoolne  alla  100mmHg,  diastoolne  alla  60mmHg,Â
päritav ja noortel, kõhnadel ja treenitud inimestelÂ
Hüpertoonia  –  Kõrge  vererõhk,  Süstoolne  üle  140mmHg,  diastoolne  üle  90mmHg,Â
vanemaealistel ja ülekaalulistel, risk suureneb eaga. Â
Â
9.  Millised on lümfisüsteemi ülesanded inimese organismis? Â
Â
Kaitsefunktsioon,  reguleerib  vedelike  paiknemist,  rasvade  ainevahetus,  ReguleeridaÂ
vere hulka organismisÂ
Â
10. Mis moodustavad inimese organismi lümfisüsteemi? Â
Â
Lümfisooned, lümf, lümfisõlmed, lümfoidsed elundidÂ
Â
 Â
Â
1. Mida nimetatakse hingamiseks?
2. Mis on vajalik hingamisprotsessiks inimese organismis?
3. Mida nimetatakse hingamissageduseks ning millised on näitajad rahuolekus ja kehalisel tööl?
4. Mida nimetatakse hingamismahuks?
5. Mis on kopsude minutiventilatsioon ning millised on näitajad rahulolekus ja kehalisel tööl?
6. Mida tähendab inimese organismi vere arterialiseerimine?
7. Kuidas veri kannab hapniku ja süsinikdioksiidi inimese organismi?
8. Millised on hingamisest tulenevad muutused inimese organismis kehalisel töö ajal?
9. Mida näitab maksimaalne hapniku tarbimine ja kuidas ta jaguneb?
10. Millised on inimese organismi hapnikupuuduse nähud?
1. Millised on südame ülesanded inimese organismis?
2. Mis on EKG ja mida ta näitab?
3. Millest koosneb südame üks tsükkel?
4. Mida näitab inimese organismi südame löögisagedus ja millest ta sõltub?
5. Millised on inimese organismi südame löögisageduse näitajad rahuolekus ja kehalisel tööl?
6. Mida nimetatakse tahhükardiaks ja bradükardiaks?
7. Mida näitab südamelihase automatism?
8. Mis on südamelihase hüpertroofia?
9. Mis on südame löögimaht ja millised on näitajad rahuolekus ja kehalisel tööl?
10. Mis on südame minutimaht ja millised on näitajad rahuolekus ja kehalisel tööl?
1. Millised on veresoonkonna ülesanded inimese organismis?
2. Mida nimetatakse inimese organismi vereringeks ja kuidas ta jaguneb?
3. Mis on tööpuhune hüpereemia?
4. Milliste jõududega määratakse vere vool inimese organismis?
5. Mis on vererõhk ja kuidas ta jaguneb?
6. Millest sõltub inimese organismi vererõhk?
7. Millised on inimese organismi veresoonkonna muutused kehalisel tööl?
8. Mis on hüpotoonia ja hüpertoonia ning millised on nende väärtused?
9. Millised on lümfisüsteemi ülesanded inimese organismis?
10. Mis moodustavad inimese organismi lümfisüsteemi?
1. Millest koosneb veri ja millised on vere peamised ülesanded inimese organismis?
2. Millest koosneb vereplasma?
3. Millised on vereplasma valkude ülesanded inimese organismi?
4. Milline on vere puhversüsteemide ülesannne inimese organismis?
5. Mida nimetatakse alkaloosiks ja atsidoosiks?
6. Kuidas jagunevad veres hemotsüüdid ja nimeta nende peamised ülesanded inimese organismi veres?
7. Milline on hemoglobiini peamine ülesanne inimese organismi veres?
8. Millised on hemoglobiini normväärtused inimese organismi veres?
9. Mis on aneemia ja millest see tekib?
10. Loetle vere muutusi inimese organismis kehalisel tööl.
Sarnased õppematerjalid
8
doc
Füsioloogia - veri, vereringe, hingamine
Kordamisküsimuste vastused
1. Südame anatoomilised näitajad ja funktsioon
Süda on koonusekujuline lihaseline õõneselund. Võib kaaluda 250-350 grammi, umbes
rusikasuurune, asetseb eesmises keskseinandis, 2/3 keha keskteljest vasakul pool, 1/3 paremal.
Südamepõimik on suunatud tahapoole üles ja paremale; südame tipp alla, ette vasakule.
Eristatakse kahte pindmikku: tagumine alumine vahelihasmine pindmik ja eesmine ülemine
rinnak-roidmine pindmik. 2 koda ja 2 vatsakest. Nende vahel koja-vatsakese klappid ja
kõõluskeelikud. Enne aorti ja kopsutüve asetsevad poolkuuklappid.
Südamesse suubuvad.... paremasse kotta: pärgurge, ülemine ning alumine õõnesveen (keha
venoosse vere). Vasakusse kotta: 2paremat+2vasakut kopsuveeni (arteriaalne veri).
Südamest lähtuvad... vasakust vatsakesest aort. Paremast vatsakesest kopsutüvi, kust venoosne
veri suubub edasti kopsuarteritesse.
Südame funktsiooniks on tagada pidev vere ühesuunaline ringlus
5
doc
1 KT Füsioloogia Kordamisküsimuste vastused.
1 KT FÜSIOLOOGIA KORDAMINE:
· Sisekeskkonna mõiste ja homöostaasia.
Veri  6  8 % keha massist, 4-6 l.
Lümf  2 l / 24 h.
Koevedelik  ca 11 l.
Intratsellulaarne vedelikuruum pole kompaktne, vaid moodustub kõikides organism rakkudes
olevate vedelikuruumide summana.
Ekstratsellulaarsest vedelikust 4/5, ca 11 l on intertitsiaalne e.koevedelik ja 1/5 ca 3 l
vereplasma.
· Organismi funktsioonide reguleerimine.
· Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon, puhveromadused ja ülesanded.
Veri on vedel sidekude. Veri on paljudest komponentidest koosnev vedelik.
Vereplasma  ca 55 % mahust vere vedel osa.
Punalibled  ca 45 % vererakud.
Veri on oma komponentide ajutine kooseksisteerimise koht, kuid tema koostis on väga
stabiilne, kõigub kindlates piirides.
Hematokrit  näitab, kui suure osa vere mahust moodustavad vererakud, normaalselt on
meestel 0,4-0,5 l ja 0,36 Â 0,47 l naistel.
Funktsioonid: transport; miljöö  vere enda koostis hoitakse stabiilsena ja see o
Inimese anatoomia ja füsioloogia
7
docx
Inimese f�sioloogia I KT kordamisk�simused vastustega
ESIMENE
1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon.
Südamel on neli kambrit: parem-vasak vatsake, parem-vasak koda. Südant katab kolm kihti Â
endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline.
Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd
tsirkuleerida.
2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism.
Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside
mõjul. Erutus tekib südames endas  südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames
edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed.
Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja
lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude.
3. Südame tsükkel.
Südamelöök jagatakse süstoliks (kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine).
Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd (varas
Inimese anatoomia ja füsioloogia
8
docx
Inimese füsioloogia I KT
ESIMENE
1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon.
Südamel on neli kambrit: parem-vasak vatsake, parem-vasak koda. Südant katab
kolm kihti  endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-,
kodades kahekihiline. Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on
kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida.
2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism.
Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate
impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas  südames endas, nn siinussõlmes
ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad
kojad, siis vatsakesed. Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm,
atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharu. Sääred moodustavad
Purkinje kiude.
3. Südame tsükkel.
Südamelöök jagatakse süstoliks(kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine).
Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa
76
docx
Füsioloogia kordamisküsimused-vastuse d
1. TÖÖ
SÜDA
1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon.
 Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri
välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3
südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse
tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti –
endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline.
 Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel.
 Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis.
Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe.
Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter,
mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi
südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge
suubub s
4
docx
Füsioloogia vastused: VERI
6.Hemoglobiin, koostis, ülesanded, normväärtus- Punavereliblede massist on kuni 30%
hemoglobiini, mis seob endaga ja transpordib hapniku. Hemoglobiini molekulis 4 alaühikut, millest
iga sisaldab heemi ja globiini.Igas heemis on üks Fe aatom , mis seob 4 hapniku molekuli.Naistel
hemoglobiini veres 120-160g/l ja meestel 130-160g/l. Alla 100 g/l kehvasti, st pidevat
hapnikuvaegust organismis, üle 160g/l läheb veri paksuks( kõrgmäestikes tõuseb kuna õhk hõre)!
Äkksurmaoht!
7.Veregrupid, määramise põhimõte, reesusfaktor- 1901 K.Landsteiner kirjaldas 4 põhilist
veregruppi, mis moodustavad ABO-süsteemi. Jaotuse aluseks on erürtotsüütide pinnal esinevad A ja
B-antigeenid ( aglutinogeenid) ning vereplasmas olevad anti-A ja anti-B antikehad
( aglutiniinid( alfa ja beeta)). Terve inimese veri võib sisaldada aineid, mis on võimelised esile
kutsuma teise inimese erütrotsüütide kokkukleepumise e. aglutinatsiooni
.AGLUTINATSIOON( punaliblede kok
20
odt
Anatoomia ja füsioloogia KT I
KT I Füsioloogia
1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon.
Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda ja kaks vatsakest.
Südame ülesanne on pumbata verd. Venoosne hapnikuvaene veri juhitakse
südamesse, sealt liigub see kopsudesse, kus see annab ära CO2 ja saab O2
ning siis pumpab süda arteriaalset verd kogu kehasse laiali. Sel viisil
saavad kõik organid/koed varustatud hapniku ning toitainetega ja samas
vabaneda jääkainetest.
2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism.
Automatism – koe või raku võime erutuda, temas endas tekkivate
impulsside mõjul.
Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas tekkivad elektrilised impulsid, seetõttu
töötab süda automaatselt ja võib toimida ka väljaspool keha (kui tagatakse kõik vajalikud
toitained). Erutuse tekkega südame nn siinussõlmes ja levimisega mööda erilisi lihasrakke
kodade kaudu vatsakestesse kaasneb järjest mõlem
78
doc
Exami küsimused 2005
FÜSIOLOOGIA
1. Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon ja
puhveromadused.
Veri, mis ringleb veresoontes, moodustab koos lümfi ja
koevedelikuga organismi sisekeskkonna.
Vere hulk  5-6 l.
Koostis:
1. plasma
2. vererakud: erütrotsüüdid e. punased verelibled
leukotsüüdid e. valged verelibled
trombotsüüdid e. vere liistakud.
Reaktsioon  vere aktiivne reaktsioon sõltub H ja OH
ioonide kontsentratsioonist. Veri on nõrgalt leeliseline.
Reaktsiooni näitaja (PH) on arteriaalsel verel 7,4 ja
venoossel verel 7,35. Kõrgenenud aktiivsuse puhul kõigub
PH koerakkudes 7,0-7,2 piires. Vere võime püsivat
reaktsiooni säilitada põhineb tema puhveromadustel ja
erituselundite talitlusel.
Puhveromadused  on omased lahustele, mis sisaldavad
nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola.
Veres on 4 puhversüsteemi:
1. karbonaatpuhversüsteem
2. fosfaatpuhversüsteem
3. verevalkude plasma puhversüsteem
4
Inimese anatoomia ja füsioloogia
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid