Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

Kordamisküsimused 1 TEST (0)

1 Hindamata
Punktid

Microsoft Word - Kordamisküsimused 1 TEST.docx



Kordamisküsimused    VERE    1.  Millest koosneb veri ja millised on vere peamised ülesanded inimese organismis?    Vereplasmast ja vererakkudest.                  Kaitsefunktsioon, Transpordifunktsioon ja sisekeskkonna püsivuse säilitamine    2.  Millest koosneb vereplasma?      veest, valkudest ja madalmolekulaarsetest ainetest.     3.  Millised on vereplasma valkude ülesanded inimese organismi?     Vee  ja  soolade  vahekorra  hoidmine,  ainete  transport,  happe-leelise  tasakaalu  säilitamine  •  Vere ja kudede vaheline vee- ja ainete vahetus 
•  immuunglobuliinid organismi kaitsereaktsioonides 
•  vereplasma viskoossus.    4.  Milline on vere puhversüsteemide ülesannne inimese organismis?     Hoida soolade ja vee tasakaalu organismis.   (Säilitada vere ja selle kaudu koevedelike ning kogu organismi happe-leelise tasakaalu  suhtelist püsivust.)    5.  Mida nimetatakse alkaloosiks ja atsidoosiks?     Alkaloos – Veres ülekaalus leeliselised ained  Atsidoos – Veres ülekaalus happelised ained    6.  Kuidas jagunevad veres hemotsüüdid ja nimeta nende peamised ülesanded inimese  organismi veres?     Punalibled(Hapniku  transport),  valgelibled(kaitsefunktsioon,  moodustada  antikehasid), vereliistakud(verehüübimine).     7.  Milline on hemoglobiini peamine ülesanne inimese organismi veres?     Hapniku transport    8.  Millised on hemoglobiini normväärtused inimese organismi veres?     Meestel 140-170 g/l ja naistel 120-160 g/l 


9.  Mis on aneemia ja millest see tekib?     Kehvveresus, tekib erütrotsüütide ja hemoglobiini vähesuse korral veres.     10. Loetle vere muutusi inimese organismis kehalisel tööl.     Vere viskossus muutub, läheb happeliseks, tekib vereliblesid juurde  •  Reaktsiooni nihe happelisuse suunas 
•  piimhappe kontsentsiooni tõus  •  vere viskoossus suureneb 10% või enam 
•  hemoglobiini väärtus veres suureneb 10-15% 
•  müogeenne erütrotsütoos  •  leukotsütoos ja trombotsütoos.       HINGAMINE  
 
1.  Mida nimetatakse hingamiseks?     Gaasivahetust inimese organismi ja väliskeskkonna vahel.     2.  Mis on vajalik hingamisprotsessiks inimese organismis?    Gaasivahetus kopsudes, gaaside difusiooni kopsualveoolides ja vere vahel, hapniku ja  süsinikdioksiidi transport verega, gaaside difusiooni kudede ja vere vahel    3.  Mida  nimetatakse  hingamissageduseks  ning  millised  on  näitajad  rahuolekus  ja  kehalisel tööl?     Mitu korda me hingame ühes minutis. Rahulolekus – 10-18x min ja kehalisel tööl –  35- 45x min.     4.  Mida nimetatakse hingamismahuks?     Kui palju hingatakse ühe hingetõmbega sisse ja välja     5.  Mis on kopsude minutiventilatsioon ning millised on näitajad rahulolekus ja kehalisel  tööl?    Ühes minutis kopsusid läbinud õhu hulk. Rahulolekus –  6-8l õhku min ja kehalisel tööl  – 120-160l õhku min.     6.  Mida tähendab inimese organismi vere arterialiseerimine?    
Vere hapnikuga rikastamine 
   


7.  Kuidas veri kannab hapniku ja süsinikdioksiidi inimese organismi?     Hapnikku – Hemoglobiiniga  Süsinikdioksiid – vesinikkarbonaadidega    8.  Millised on hingamisest tulenevad muutused inimese organismis kehalisel töö ajal?     Suureneb hingamissagedus, Südame minutimaht suureneb, Vererõhk tõuseb, Paraneb  kopsude verevoolutus    9.  Mida näitab maksimaalne hapniku tarbimine ja kuidas ta jaguneb?     Aeroobse töö võimet (hapniku hulka, mida inimese organism suudab maksimaalselt  tarbida). Päritav ja treenitav    10.  Millised on inimese organismi hapnikupuuduse nähud?     Peavalu, Peapööritus, Südamepekslemine, Iiveldus, Oksendamine      SÜDA     1.  Millised on südame ülesanded inimese organismis?     Tagada vere pidevat ringlust, toimida pumbana    2.  Mis on EKG ja mida ta näitab?    
südame film ehk elektriliste muutuste registreerimine keha pinnalt, mis tekivad erutuse 
tekke tõttu südamelihases 
Näitab:  •  põetud või käigusolevat südamelihase infarkti  •  isheemiat ehk hapnikunälgust 
•  südamelihase rütmihäireid 
•  vererõhust tingitud südamelihase muutusi    3.  Millest koosneb südame üks tsükkel?     Süstol ja diastol    4.  Mida näitab inimese organismi südame löögisagedus ja millest ta sõltub?     Pulssi, erutuse teket sinutriaalsõlmes. Sõltub vanusest, soost, eluviisidest, aktiivsusest,  emotsionaalsest seisundist, keha asendist     


5.  Millised on inimese organismi südame löögisageduse näitajad rahuolekus ja kehalisel  tööl?     Rahulolekus – 60-90 lööki min, kehalisel tööl – max 220- vanus    6.  Mida nimetatakse tahhükardiaks ja bradükardiaks?     Tahhükardia – inimese südame löögisageduse tõus üle 100 löögi minutis  Bradükardia –südame löögisagedus alla 60 löögi min. (sportlastel)    7.  Mida näitab südamelihase automatism?   süda suudab tekitada ise endale erutusi impulsside mõjul  8.  Mis on südamelihase hüpertroofia?     Südamelihase suurenemine ja lihasvalgu juurde sünteesimine    9.  Mis on südame löögimaht ja millised on näitajad rahuolekus ja kehalisel tööl?     Vere hulk, mida süda ühe kokkutõmbe ajal väljutab.  Rahulolekus – 60-80 ml; kehalisel tööl – 100-140ml    10. Mis on südame minutimaht ja millised on näitajad rahuolekus ja kehalisel tööl?     Vere hulk, mida süda väljutab ühe minuti jooksul.  
Rahulolekus – 5-6 l, Kehalisel tööl – 25-35 l       VERESOONKOND    1.  Millised on veresoonkonna ülesanded inimese organismis?     Tagada pidev vere ja lümfi liikumine, jääkproduktide eemaldamine, kaitsereaktsioon,  Humoraalne regulatsioon, keha temperatuuri regulatsioon    2.  Mida nimetatakse inimese organismi vereringeks ja kuidas ta jaguneb?     Vere liikumist südamest elunditesse ja kudedesse ning sealt tagasi südamesse.  Suur ja väike vereringe ehk keha ja kopsu.    3.  Mis on tööpuhune hüpereemia?     Veresooned laienevad ja verevool suureneb       


4.  Milliste jõududega määratakse vere vool inimese organismis?     Rõhuga ja takistusega    5.  Mis on vererõhk ja kuidas ta jaguneb?     Rõhk mille all veri voolab inimese organismi kinnises veresoonkonnas    6.  Millest sõltub inimese organismi vererõhk?     Vere hulgast, Südame minutimahust, Vanusest, Emotsionaalsest seisundist, Kehalisest  töö intensiivsusest ja kestvusest    7.  Millised on inimese organismi veresoonkonna muutused kehalisel tööl?    
Veresooned laienevad, Pulss tõuseb, Max vererõhk tõuseb, Min vererõhk langeb    8.  Mis on hüpotoonia ja hüpertoonia ning millised on nende väärtused?     Hüpotoonia  –  Madal  vererõhk,  süstoolne  alla  100mmHg,  diastoolne  alla  60mmHg,  päritav ja noortel, kõhnadel ja treenitud inimestel  Hüpertoonia  –  Kõrge  vererõhk,  Süstoolne  üle  140mmHg,  diastoolne  üle  90mmHg,  vanemaealistel ja ülekaalulistel, risk suureneb eaga.     9.  Millised on lümfisüsteemi ülesanded inimese organismis?     Kaitsefunktsioon,  reguleerib  vedelike  paiknemist,  rasvade  ainevahetus,  Reguleerida  vere hulka organismis    10. Mis moodustavad inimese organismi lümfisüsteemi?     Lümfisooned, lümf, lümfisõlmed, lümfoidsed elundid        
Kordamisküsimused 1 TEST #1 Kordamisküsimused 1 TEST #2 Kordamisküsimused 1 TEST #3 Kordamisküsimused 1 TEST #4 Kordamisküsimused 1 TEST #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2021-03-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor migrike Õppematerjali autor
1. Mida nimetatakse hingamiseks?
2. Mis on vajalik hingamisprotsessiks inimese organismis?
3. Mida nimetatakse hingamissageduseks ning millised on näitajad rahuolekus ja kehalisel tööl?
4. Mida nimetatakse hingamismahuks?
5. Mis on kopsude minutiventilatsioon ning millised on näitajad rahulolekus ja kehalisel tööl?
6. Mida tähendab inimese organismi vere arterialiseerimine?
7. Kuidas veri kannab hapniku ja süsinikdioksiidi inimese organismi?
8. Millised on hingamisest tulenevad muutused inimese organismis kehalisel töö ajal?
9. Mida näitab maksimaalne hapniku tarbimine ja kuidas ta jaguneb?
10. Millised on inimese organismi hapnikupuuduse nähud?

1. Millised on südame ülesanded inimese organismis?
2. Mis on EKG ja mida ta näitab?
3. Millest koosneb südame üks tsükkel?
4. Mida näitab inimese organismi südame löögisagedus ja millest ta sõltub?
5. Millised on inimese organismi südame löögisageduse näitajad rahuolekus ja kehalisel tööl?
6. Mida nimetatakse tahhükardiaks ja bradükardiaks?
7. Mida näitab südamelihase automatism?
8. Mis on südamelihase hüpertroofia?
9. Mis on südame löögimaht ja millised on näitajad rahuolekus ja kehalisel tööl?
10. Mis on südame minutimaht ja millised on näitajad rahuolekus ja kehalisel tööl?
1. Millised on veresoonkonna ülesanded inimese organismis?
2. Mida nimetatakse inimese organismi vereringeks ja kuidas ta jaguneb?
3. Mis on tööpuhune hüpereemia?
4. Milliste jõududega määratakse vere vool inimese organismis?
5. Mis on vererõhk ja kuidas ta jaguneb?
6. Millest sõltub inimese organismi vererõhk?
7. Millised on inimese organismi veresoonkonna muutused kehalisel tööl?
8. Mis on hüpotoonia ja hüpertoonia ning millised on nende väärtused?
9. Millised on lümfisüsteemi ülesanded inimese organismis?
10. Mis moodustavad inimese organismi lümfisüsteemi?
1. Millest koosneb veri ja millised on vere peamised ülesanded inimese organismis?
2. Millest koosneb vereplasma?
3. Millised on vereplasma valkude ülesanded inimese organismi?
4. Milline on vere puhversüsteemide ülesannne inimese organismis?
5. Mida nimetatakse alkaloosiks ja atsidoosiks?
6. Kuidas jagunevad veres hemotsüüdid ja nimeta nende peamised ülesanded inimese organismi veres?
7. Milline on hemoglobiini peamine ülesanne inimese organismi veres?
8. Millised on hemoglobiini normväärtused inimese organismi veres?
9. Mis on aneemia ja millest see tekib?
10. Loetle vere muutusi inimese organismis kehalisel tööl.

Sarnased õppematerjalid

Füsioloogia - veri-vereringe-hingamine
8
doc

Füsioloogia - veri, vereringe, hingamine

Kordamisküsimuste vastused 1. Südame anatoomilised näitajad ja funktsioon Süda on koonusekujuline lihaseline õõneselund. Võib kaaluda 250-350 grammi, umbes rusikasuurune, asetseb eesmises keskseinandis, 2/3 keha keskteljest vasakul pool, 1/3 paremal. Südamepõimik on suunatud tahapoole üles ja paremale; südame tipp alla, ette vasakule. Eristatakse kahte pindmikku: tagumine alumine vahelihasmine pindmik ja eesmine ülemine rinnak-roidmine pindmik. 2 koda ja 2 vatsakest. Nende vahel koja-vatsakese klappid ja kõõluskeelikud. Enne aorti ja kopsutüve asetsevad poolkuuklappid. Südamesse suubuvad.... paremasse kotta: pärgurge, ülemine ning alumine õõnesveen (keha venoosse vere). Vasakusse kotta: 2paremat+2vasakut kopsuveeni (arteriaalne veri). Südamest lähtuvad... vasakust vatsakesest aort. Paremast vatsakesest kopsutüvi, kust venoosne veri suubub edasti kopsuarteritesse. Südame funktsiooniks on tagada pidev vere ühesuunaline ringlus

Füsioloogia
1 KT Füsioloogia Kordamisküsimuste vastused
5
doc

1 KT Füsioloogia Kordamisküsimuste vastused.

1 KT FÜSIOLOOGIA KORDAMINE: · Sisekeskkonna mõiste ja homöostaasia. Veri ­ 6 ­ 8 % keha massist, 4-6 l. Lümf ­ 2 l / 24 h. Koevedelik ­ ca 11 l. Intratsellulaarne vedelikuruum pole kompaktne, vaid moodustub kõikides organism rakkudes olevate vedelikuruumide summana. Ekstratsellulaarsest vedelikust 4/5, ca 11 l on intertitsiaalne e.koevedelik ja 1/5 ca 3 l vereplasma. · Organismi funktsioonide reguleerimine. · Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon, puhveromadused ja ülesanded. Veri on vedel sidekude. Veri on paljudest komponentidest koosnev vedelik. Vereplasma ­ ca 55 % mahust vere vedel osa. Punalibled ­ ca 45 % vererakud. Veri on oma komponentide ajutine kooseksisteerimise koht, kuid tema koostis on väga stabiilne, kõigub kindlates piirides. Hematokrit ­ näitab, kui suure osa vere mahust moodustavad vererakud, normaalselt on meestel 0,4-0,5 l ja 0,36 ­ 0,47 l naistel. Funktsioonid: transport; miljöö ­ vere enda koostis hoitakse stabiilsena ja see o

Inimese anatoomia ja füsioloogia
Inimese füsioloogia I KT kordamisküsimused vastustega
7
docx

Inimese f�sioloogia I KT kordamisk�simused vastustega

ESIMENE 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Südamel on neli kambrit: parem-vasak vatsake, parem-vasak koda. Südant katab kolm kihti ­ endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas ­ südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed. Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude. 3. Südame tsükkel. Südamelöök jagatakse süstoliks (kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine). Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa verd (varas

Inimese anatoomia ja füsioloogia
Inimese füsioloogia I KT
8
docx

Inimese füsioloogia I KT

ESIMENE 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Südamel on neli kambrit: parem-vasak vatsake, parem-vasak koda. Südant katab kolm kihti ­ endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas ­ südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed. Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude. 3. Südame tsükkel. Südamelöök jagatakse süstoliks(kokkutõmme) ning diastoliks (lõõgastumine). Südametsükkel algab koja süstoliga, mille käigus koda annab vatsakesele lisa

Bioloogia
Füsioloogia kordamisküsimused-vastused
76
docx

Füsioloogia kordamisküsimused-vastuse d

1. TÖÖ SÜDA 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon.  Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda (veri sisse) ja kaks vatsakest (veri välja). Rusika suurune. Süda asub rindkeres, diafragma kohal, kahe kopsu peal, 2/3 südamest asub vasakul pool keha keskjoonest ja 1/3 paremal. Südamel eristatakse tippu ja põhimikku, rinnak-roidmist ja diafragma pinda. Südant katab kolm kihti – endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline.  Hüpertroofia – südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel.  Südame põhifunktsiooniks on vere pideva ringluse tagamine veresoontesüsteemis. Süda talitleb pumbana, mis vere kehas ringlema paneb. Suur ja väike vereringe. Südame verevarustus - Südant ennast varustavad verega vasak ja parem pärgarter, mis lähtuvad harudena aordi algusest. Venoosne veri kogutakse tagasi südameveenidesse, südameveenid omakorda kogunevad pärgurkesse ja pärgurge suubub s

Kategoriseerimata
Füsioloogia vastused-VERI
4
docx

Füsioloogia vastused: VERI

6.Hemoglobiin, koostis, ülesanded, normväärtus- Punavereliblede massist on kuni 30% hemoglobiini, mis seob endaga ja transpordib hapniku. Hemoglobiini molekulis 4 alaühikut, millest iga sisaldab heemi ja globiini.Igas heemis on üks Fe aatom , mis seob 4 hapniku molekuli.Naistel hemoglobiini veres 120-160g/l ja meestel 130-160g/l. Alla 100 g/l kehvasti, st pidevat hapnikuvaegust organismis, üle 160g/l läheb veri paksuks( kõrgmäestikes tõuseb kuna õhk hõre)! Äkksurmaoht! 7.Veregrupid, määramise põhimõte, reesusfaktor- 1901 K.Landsteiner kirjaldas 4 põhilist veregruppi, mis moodustavad ABO-süsteemi. Jaotuse aluseks on erürtotsüütide pinnal esinevad A ja B-antigeenid ( aglutinogeenid) ning vereplasmas olevad anti-A ja anti-B antikehad ( aglutiniinid( alfa ja beeta)). Terve inimese veri võib sisaldada aineid, mis on võimelised esile kutsuma teise inimese erütrotsüütide kokkukleepumise e. aglutinatsiooni .AGLUTINATSIOON( punaliblede kok

Füsioloogia
Anatoomia ja füsioloogia KT I
20
odt

Anatoomia ja füsioloogia KT I

KT I Füsioloogia 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda ja kaks vatsakest. Südame ülesanne on pumbata verd. Venoosne hapnikuvaene veri juhitakse südamesse, sealt liigub see kopsudesse, kus see annab ära CO2 ja saab O2 ning siis pumpab süda arteriaalset verd kogu kehasse laiali. Sel viisil saavad kõik organid/koed varustatud hapniku ning toitainetega ja samas vabaneda jääkainetest. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism – koe või raku võime erutuda, temas endas tekkivate impulsside mõjul. Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas tekkivad elektrilised impulsid, seetõttu töötab süda automaatselt ja võib toimida ka väljaspool keha (kui tagatakse kõik vajalikud toitained). Erutuse tekkega südame nn siinussõlmes ja levimisega mööda erilisi lihasrakke kodade kaudu vatsakestesse kaasneb järjest mõlem

Füsioloogia
Exami küsimused 2005
78
doc

Exami küsimused 2005

FÜSIOLOOGIA 1. Veri, vere hulk, koostis, reaktsioon ja puhveromadused. Veri, mis ringleb veresoontes, moodustab koos lümfi ja koevedelikuga organismi sisekeskkonna. Vere hulk ­ 5-6 l. Koostis: 1. plasma 2. vererakud: erütrotsüüdid e. punased verelibled leukotsüüdid e. valged verelibled trombotsüüdid e. vere liistakud. Reaktsioon ­ vere aktiivne reaktsioon sõltub H ja OH ioonide kontsentratsioonist. Veri on nõrgalt leeliseline. Reaktsiooni näitaja (PH) on arteriaalsel verel 7,4 ja venoossel verel 7,35. Kõrgenenud aktiivsuse puhul kõigub PH koerakkudes 7,0-7,2 piires. Vere võime püsivat reaktsiooni säilitada põhineb tema puhveromadustel ja erituselundite talitlusel. Puhveromadused ­ on omased lahustele, mis sisaldavad nõrka hapet ja tema soola või nõrka alust ja tema soola. Veres on 4 puhversüsteemi: 1. karbonaatpuhversüsteem 2. fosfaatpuhversüsteem 3. verevalkude plasma puhversüsteem 4

Inimese anatoomia ja füsioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun