8. Hormooni ja mediaatori erinevus Hormoonid satuvad vereringesse ja võivad avaldada toimet üle kogu keha laiali paiknevatele rakkudele. Hormoonid toimivad väga madalas kontsentratsioonis. Mediaatorid toimivad ainult vahetus läheduses olevatele rakkudele; lokaalsed mediaatorid lagundatakse või seotakse väga kiiresti, nii et ringlusse satub neist väga tühine hulk. Mediaator ehk neurotransmitter on keemiline aine, mille abil neuron vahetab teiste rakkudega informatsiooni. 9. Koprofaagia Koprofaagiat esineb näiteks mitmete mardikaliste ja kahetiivaliste juures. Koprofaagilised on ka jänesed ja närilised, kellel puudub hästiarenenud mäletsejate- sarnane seedesüsteem, et rohtu seedida. Saamaks toidust kätte rohkem aineid, söövad nad oma pehmed väljaheited uuesti sisse. 10. Gaasivahetuse üldprintsiip. Gaasivahetus on hapniku ja CO2 vahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Gaasivahetuse mehhanismi aluseks on gaaside difusioon kontsentratsioonigradiendi suunas
(Nimi) HALLJÄNES Referaat (koht), 2012 SISUKORD 1. Toitumine 2. Elupaik ja eluviis 3. Sigimine 4. Areng 5. Välimus 6. Levik ja arvukus Eestis ja maailmas 7. Koht ökosüsteemis Toitumine Halljänes ja loomulikult ka kõik teised jänesed on taimtoidulised. Ta eelistab süüa liblikõielisi ja kõrrelisi. Talvel tarvitab ta söögiks ka puude ja põõsaste oksi ning koort. Kuna tal on lihtsa ehitusega magu, siis on toidu paremaks omastamiseks välja kujunenud koprofaagia (enda väljaheite söömine). Tänu sellele suudab ta toidust omastada enamiku toitainetest ja energiast. Elupaik ja eluviis Halljänes on päritolult stepiloom. Eestis asustab ta avamaastikke, mis on peamiselt põllud ja heinamaad, aga ka metsaservi. Aktiivsem on ta hommiku- ja õhtuhämaruses, mõnikord ka päeval. Halljänes on paigatruu loom, kes ei liigu reeglina eriti laialt ringi. Ööbimiskohaks valib ta tavaliselt lihtsa maasse kraabitud lohu. Sigimine
Eesti loomastik B variant 1. isel. Eesti kahepaiksetefauna olukorda liikide seisundi, ohustatuse ja arvukuse seisukohast 2. subboreaalne kliimaperiood peamised isel. Jooned ning fauna muuutused sel perioodil 3. vali mõni eesti väga haruldane või haruldane imetajaliik ning arutle liigi bioloogia ja ökoloogia põhitahke silmas pidades, kuidas peaks liigiga meie looduses käituma (kas kaitsta või mitte ? mis on kaitsmise eesmärk jne?) 4. mis on koprofaagia? Kellel esineb? 5. sõralised süstemaatiline kuuluvus, liigid eestis ja nende ühised biol ja ökol tunnused (sigimine, toitumine, elupaigavalik jne) 6. nim 2 eesti elustiku uurimiseks kasutusel olnud meetodit ja selgita iga meetodi põhimõtet ning nim 1 olulisem teadlane 7. milline oli läänemere oluline riimveega periood ja mis selle kliimaperioodi jooksul elustikus muutus? 8. nim 5 lindude anatoomilist või füsioloogilist kohastumust lendamiseks 9
Paigatruud loomad, kes ei liigu reeglina eriti laialt ringi. Ööbimiskohaks on tal lihtne maasse kraabitud lohk. Toitumine Taimtoiduline, kes eelistab liblikõielisi ja kõrrelisi. Talvel tarvitab ka puude ja põõsaste oksi ning koort. Kuna tal on lihtsa ehitusega magu, siis on toidu paremaks omastamiseks välja kujunenud koprofaagia (enda väljaheite söömine). Tänu sellele suudab ta toidust omastada enamiku toitainetest ja energiast. Sigimine Tavaliselt kaks, harva kolm korda aastas. Nad on polügaamsed loomad. Kevadises pesakonnas on tavaliselt poegi vähem kui suvises. Eestis on keskmiselt kolm poega pesakonnas. Tiinus kestab neil 40...44 päeva. Areng Pojad on sündides hästi arenenud
tiinus kuni 45-50 päeva, pesakonda, tiinus 40-45 pesakonnas 2-5 poega. päeva, pesakonnas 1-6 poega. Toitumine Suvel rohttaimed, talvel Suvel rohttaimed, talvel puude-põõsaste võrsed ja puude-põsaste võrsed ja koor. Koprofaagia, koor. Koprofaagia, herbivoor herbivoor Küttimine on arvukalt kasvanud (450 halljänest aastas), põhjust pole eriti teada. Pole uuritud, kuid võimalik põhjus võib olla valges toonekures, kes ohustab põldudel elavaid jänesepesakondi. Jänesel võib olla kahesarvelised emakad, kus võivad olla erineva vanusega embrüod/looted – superfetatsioon. Koprofaagia – toit käib seedetraktist läbi kaks korda ehk nad söövad enda 1. väljaheidet
Herbivoorid Mikrobiaalne seede Vee ja toitainete imendumise lõpetamine Rooja moodustumine Soolenõret ei moodustu, ainsaks sekreediks lima Süsivesikute käärimise tulemusena lenduvad rasvhapped, piimhape K ja B vitamiinide süntees bakterite poolt Valkude roiskumise tulemusena mürgised ühendid Hobune ja siga: tselluloosi käärimine 40-50%, hobusel valguseede 39%, seal 3%; ulatuslik veemasside liikumine Koprofaagia: küülik, pisinärilised Pärasool: Pärasoole väljavenimine stimuleerib defekatsiooni (pärasoole silelihaste ja alakõhu lihaste kontraktsioon) Tahtlik kontroll: spinaalrefleksi pidurdamine ja välimise sfinktri kontraktsioon 23. Diarröa: põhjused ja tagajärjed. Epiteelirakkude absorptsioonivõime alanenud viirus, bakter, protozoa Vee sekretsioon soolevalendikku suurenenud bakteriaalsed enterotoksiinid, n. E.Coli Infektsioosne diarröa: definitsioonid
kõige olulisem osa, mida toimetavad linnulaatade miljonid asukad. Ainsagi lüli kadumine toiduahelast võib saada saatuslikuks, sest sellele pole asendajais või on neid liiga napilt. Peaaegu näljadieediga võivad endal elu sees hoida jääkarud, -rebased, põhjapõdrad, muskusveised, lumekakud. (Randla 1990, Lk 31) Peaaegu mikroobivaba õhk võimaldab kiskjail oma saki süüa isegi aasta peale selle surma (nekrofaagia). Paigutine toidunappus tingib toitumise teiste väljaheidetest (koprofaagia) näiteks vandelkajakas ja jääkajakas. (Randla 1990, Lk 28 ) Külma talve elavad koopais üle: kärp , nirk, püü, hüljes, karu, lemming . Jalgade külmumuse vältimiseks püüavad roosa- ja vandelkajakas saaki veepinnalt nokaga haarata. Tihe kattesulestik, arenenud udusulestik, aluskarv, udusulgede ja karva eriline ehitus ning nahaalune rasvkude (traan) aitavad külma ja tuule mõju leevendada. Arktika loomadel on veres antifriis-külmaga suureneb nende vere
Uurimisrefleksi intensiivistumine, uurimisrefleksi nõrgenemine(aktiivne psühhoos ; passiivne orgaaniline ajuhaigus). Aktiivne tegelemine mingi pseudoprobleemiga. 2)Toitumisrefleks suurenenud näljatunne- buliimia ; puudulik küllastumistunne- akooria ; pidurdamatu söömine polüfaagia ; ülemäärane joomine polüdipsia ; isu ja näljatunde puudumine anoreksia ; isu kaob mõne suutäie järel hüporeksia ; isu tavaliselt mittesöödavate asjade järele koprofaagia, kannibalism, nekrofaagia) 3)Enesekaitseinstinkt hüpalgeesia, analgeesia, autoagressioon, suitsiid 4)Suguinstinkt hüperseksuaalsus(erotomaania) , sugukihu nõrgenemine, kadumine(hüfedoonia) Hüposeksuaalsus: *hirmutunne suguühte ees mikseofoobia ; vastumeelsus meeste suhtes misandria ; vastumeelsus naiste suhtes misogüünia ; valulik suguühe düspareuunia ; vähenenud suguvõime meestel impotentsus. Parafiiliad muutunud seksuaalsättumus
See on vaja neutraliseerida bikarbonaatidega (tuleb pankreaselt, niudesoolelt, jämesoolelt), kuid kui väga palju VFA-d on, siis see ka ei aita – pH langeb ja mikroorganismid surevad, aga laktaati sünteesivad bakterid jäävad ellu – laktaat kahjustab epiteeli. Bakterite N vajadus: verest transporditakse uurea jämesoole valendikku ja proteiinid, mis jäid peensooles seedumata – vaja proteiini sünteesivatele bakteritele. See proteiin ei imendu. Koprofaagia esineb jänestel, rottidel – söövad väljaheiteid, saab mikroorganismidelt proteiine ja vitamiine. Süsivesikute käärimise tulemusena lenduvad rasvhapped, piimhape. Bakterid sünteesivad vitamiin K ja B, tiamiin ja riboflaviin. Jämesooles toimub: segmentatsioon – sisu liigutatakse edasi ja tagasi (imendumine ja hoiustamine; liigutab aeglaselt edasi), peristaltika, antiperistaltika (liigub mao poole, et oleks kauem jämesooles), massi liigutamine (viiakse päraku poole)
Kõrvalestad alati mustade tippudega, vastu pead vaevu koonuni. Talvel üleni valge, sabatutt 5-8cm pikk on ka suvel valge. Levik: Põhja-Euraasias Islandilt ja Iirimaalt üle Skandinaavia, Baltikumi, Põhja- Venemaa ja Siberi kuni Sahhalinini. Põhja-Ameerika põhjaosas. Euroopas on isoleeritud populatsioon Alpides. Meie alades põhiasukas (erinevalt halljänesest). Arvukus Eestis: Toitumine: Sama mis halljänesel, ainult, et valgejänes toitub metsas, halljänes kultuurmaastikul. Koprofaagia. Sigimine: aastas 2-3 pesakonda. Tiinus pisut kauem kui halljänesel 47-54 päeva ja poegi 2-5. Probleemid: Lubatud jahiviisid ja aeg: Nii hall- kui valgejänesele 1.okt-28.veeb. Koeraga (hagija, hurt, taks, terjer). Põhiline on hagijas. Valgejänese osa jahisaagis on olnud alati väiksem kui halljänese puhul ning on seda siiamaani. Halljänes (Lepus europaeus) Selts: jäneselised Sugukond: jäneslased. Välimus: 3-7kg (enamasti 3,5-5,5kg), suurem kui valgejänes
sobib. Satanism kiidab heaks ka iga fetisi või kõrvalekalde, mis parandab su seksuaalelu niikaua, kuni need ei kaasa isikuid, kes ei taha olla neisse kaasatud. Fetisistlike ja/või perverssete käitumiste levimine meie ühiskonnas vapustab seksuaalselt naiivsete ettekujutust. On palju rohkem seksivõimalusi, kui asjatundmatu indiviid iial suudab ettegi kujutada. Transvestism, masohhism, urolangia, ekshibitsionism, koprofaagia, zoofiilia ja pedofiilia on vaid levinumad neist. Igaühel meist on mingi fetis, kuid kuna nad pole teadlikud, et selline suundumus on tegelikult valitsev, tunnevad nad end seetõttu väärastunutena. Isegi aseksuaalsetel on oma kalduvus aseksuaalsus. Parem olgu inimesel seksuaaliha langus (välja arvatud haiguse või eakuse tõttu), kui seksuaalne disorientatsioon. Ent kui satanist valib seksuaalse värvikuse asemel seksuaalse kasinuse, on see puhtalt tema oma teha. Paljudel
annaabi.ee 
